Tööintervjuu võib tunduda eksamina, kus tuleb leida igale küsimusele "õige" vastus. Tegelikkuses ei otsi tööandja enamasti ideaalset vastust, vaid püüab mõista, milline inimene sa oled, kuidas mõtled, probleeme lahendad ja kas sobid pakutavale ametikohale ning meeskonda.
CVKeskus.ee värbamiskonsultant Kristiina Jürisoo selgitab, mida tööandjad kõige levinumate tööintervjuu küsimustega tegelikult teada tahavad ning kuidas neile enesekindlalt vastata. Miks küsitakse sinu tugevuste ja nõrkuste kohta? Miks soovitakse teada, miks lahkusid eelmisest töökohast või kus näed ennast viie aasta pärast? Nende küsimuste taga on alati kindel eesmärk.
See on üks esimesi küsimusi peaaegu igal tööintervjuul ning sageli määrab kogu vestluse tooni.
Paljud kandidaadid hakkavad rääkima oma haridusteest või kirjeldavad kronoloogiliselt kogu senist töökogemust. Tööandja ei oota aga elulugu. Teda huvitab hoopis see, milline spetsialist sa oled, milline on sinu olulisem kogemus ja kuidas see seostub ametikohaga, millele kandideerid.
„Tööintervjuul ei ole eesmärk jutustada kogu oma töölugu. Palju olulisem on aidata tööandjal kiiresti mõista, milline spetsialist sa oled, milline kogemus sind kõige paremini iseloomustab ja miks just see ametikoht sulle huvi pakub,“ ütleb CVKeskus.ee värbamiskonsultant Kristiina Jürisoo.
Hea vastus kestab tavaliselt paar minutit ning seob sinu senise kogemuse tööga, millele kandideerid.
Selle küsimusega ei hinnata ainult sinu motivatsiooni. Tööandja soovib mõista, kas oled enne kandideerimist ettevõttega tutvunud ja mõelnud läbi, miks just see roll sind kõnetab.
Veenev vastus näitab, et tead, millega ettevõte tegeleb, ning oskad selgitada, miks soovid just selles keskkonnas töötada. Samuti tasub rääkida sellest, millised tööülesanded sind enim motiveerivad ning kuidas näed võimalust oma seniseid teadmisi ja kogemusi selles ametis rakendada.
Mida konkreetsemad on sinu põhjendused, seda usutavamalt mõjub motivatsioon.
See küsimus tekitab paljudes ebamugavust, kuid enamasti ei otsita sellega süüdlast ega hinnata sinu lojaalsust.
Intervjueerija soovib pigem aru saada, mis ajendas sind uut tööd otsima ja milliseid ootusi sul järgmisele tööandjale on.
„Isegi, kui eelmine töökogemus ei olnud positiivne, tasub keskenduda sellele, mida uuelt töökohalt otsid. Endise tööandja kritiseerimine jätab harva hea mulje ning võib hoopis tähelepanu sinu tugevustelt kõrvale viia,“ selgitab Kristiina.
Kui räägid rahulikult ja lugupidavalt sellest, mida soovid oma järgmises töökohas leida, jätad endast küpse ja professionaalse mulje.
See küsimus aitab tööandjal hinnata, kas sinu oskused ja isikuomadused toetavad edu just sellel ametikohal.
Üldsõnalised vastused nagu "olen töökas" või "õpin kiiresti" kõlavad küll hästi, kuid ei erista sind teistest kandidaatidest. Palju mõjuvam on tuua välja üks või kaks tugevust ning kirjeldada lühidalt olukorda, kus need on aidanud sul häid tulemusi saavutada.
Sellised näited annavad tööandjale palju selgema pildi sellest, kuidas sa päriselt töötad.
See on üks küsimusi, mida kardetakse kõige rohkem.
"Sageli püütakse sellele vastata nii, et nõrkus kõlaks tegelikult tugevusena. Enamasti ei mõju sellised vastused siiski veenvalt. Tööandja ei eelda, et kandidaat oleks täiuslik. Pigem soovitakse näha, kas tunned ennast hästi ning oled valmis oma oskusi teadlikult arendama," julgustab Kristiina kandidaate rohkem konkreetsusele.
Kui räägid mõnest päris arengukohast ja selgitad, kuidas oled selle kallal töötanud, näitab see õppimisvõimet ja eneseteadlikkust.
Sellise küsimusega soovitakse näha, kuidas käitud päris tööolukordades.
Oluline ei ole niivõrd probleem ise, vaid see, kuidas sellele lähenesid, milliseid otsuseid tegid ja millise tulemuse saavutasid.
„Enne intervjuud tasub mõelda läbi mõned konkreetsed näited oma senisest tööst. Päris olukorrad aitavad tööandjal palju paremini mõista, kuidas sa probleeme lahendad, otsuseid langetad ja meeskonnas töötad,“ soovitab värbamiskonsultant Jürisoo.
Hea vastus on konkreetne ning aitab intervjueerijal mõista sinu rolli ja panust.
Selle küsimusega ei kontrollita, kas sul on järgmise viie aasta detailne karjääriplaan paigas.
Tööandja soovib mõista, kas sinu eesmärgid sobivad ettevõtte arenguvõimalustega ning kas näed ennast selles valdkonnas pikemalt töötamas.
Kui sul ei ole täpset plaani, pole selles midagi halba. Piisab, kui räägid, milliseid oskusi soovid edasi arendada või millist vastutust tahaksid tulevikus võtta.
Palgaootuse küsimus on tööintervjuu loomulik osa ning selleks tasub juba enne vestlust valmistuda. Mõtle läbi, milline on sinu kogemust ja oskusi arvestav realistlik palgasoov ning uuri võimalusel ka oma valdkonna palgataset.
„Üha enam tööandjaid avaldab töökuulutustes ka pakutava palgavahemiku ning sellele annab hoogu Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv, mille eesmärk on muuta värbamisprotsess läbipaistvamaks, anda kandidaatidele enne töövestlust rohkem teavet töötasu kohta ning toetada võrdse tasustamise põhimõtet. See aitab kandidaatidel juba enne kandideerimist hinnata, kas ametikoht vastab nende ootustele ning muudab ka palgaootusest rääkimise tööintervjuul loomulikumaks,“ ütleb CVKeskus.ee värbamiskonsultant Kristiina Jürisoo.
Selgelt põhjendatud palgaootus näitab, et tunned oma väärtust tööturul ning oled enne intervjuud teinud eeltööd.
See küsimus annab võimaluse võtta kogu intervjuu lühidalt kokku.
Selle asemel, et loetleda oma iseloomuomadusi, tasub selgitada, kuidas sinu kogemus, teadmised ja motivatsioon aitavad tööandjal oma eesmärke saavutada.
Mõtle sellele küsimusele kui võimalusele siduda kõik intervjuu jooksul räägitu tervikuks ning tuua veel kord välja, miks oled sellele ametikohale sobiv kandidaat.
Tööintervjuu lõpus küsitakse peaaegu alati, kas soovid ka ise midagi küsida.
Paljud kandidaadid vastavad, et küsimusi ei ole, kuid see on kasutamata võimalus näidata oma huvi ettevõtte vastu.
Võid uurida näiteks seda, milline näeb välja sisseelamine, millised on esimese kuue kuu peamised eesmärgid, kuidas toimub koostöö meeskonnas või mille järgi hinnatakse edukust sellel ametikohal.
„Tööintervjuu on kahepoolne vestlus. Lisaks sellele, et tööandja hindab kandidaati, on kandidaadil sama oluline välja selgitada, kas ettevõte, meeskond ja töökorraldus vastavad tema ootustele,“ ütleb Kristiina.
Sisukad küsimused jätavad aktiivse ja motiveeritud kandidaadi mulje.
Kuigi tööintervjuu küsimused võivad ettevõteti erineda, otsitakse nende abil enamasti vastuseid samadele küsimustele.
Kas kandidaadil on vajalikud teadmised ja oskused? Kuidas ta lahendab keerulisi olukordi? Kui hästi tunneb ta iseennast ja oma tugevusi? Kui motiveeritud on ta sellele ametikohale kandideerima? Ning kas tema ootused ja tööstiil sobivad ettevõtte kultuuriga?
Kõige olulisem ei ole vastata igale küsimusele täiuslikult. Palju rohkem loeb see, et vastused oleksid ausad, läbimõeldud ja toetuksid päris kogemustele.
CVKeskus.ee värbamiskonsultandi Kristiina Jürisoo sõnul tasub enne intervjuud mõelda läbi mõned olulisemad tööalased saavutused, keerulisemad olukorrad, millest oled õppinud, ning põhjused, miks soovid just sellele ametikohale kandideerida. „Hea ettevalmistus ei tähenda vastuste päheõppimist. Kui tead oma tugevusi ja oskad tuua näiteid päris tööelust, kulgeb vestlus loomulikult ning jätad endast usaldusväärse mulje,“ lisab ta.
