Suvi on paljude koolilaste jaoks esimene kokkupuude tööturuga. Just need noored moodustavad ligikaudu viiendiku Eesti elanikkonnast, seega on oluline, et nende esimesed sammud tööelus toimuksid teadlikult ja turvalistes tingimustes. Millised on need põhitõed, mida peaks teadma nii noor kui ka lapsevanem enne tööle asumist?
Lapsevanema roll noore esimesel tööteekonnal on märkimisväärne. Enne tööle asumist tasub koos läbi arutada, millist tööd noor tegema hakkab ning kas see vastab tema vanusele, oskustele ja võimetele. Samuti on oluline veenduda, et töötingimused on selged ning ei sea ohtu noore tervist ega haridusteed.
Lisaks on lapsevanemal ka formaalne roll, sest alla 18-aastase tööle asumiseks on vajalik tema nõusolek. Selle saab anda mugavalt elektrooniliselt tööinspektsiooni iseteeninduses, kus on võimalik tutvuda ka töötingimustega ning vajadusel oma nõusolek tagasi võtta.
Üks olulisemaid põhimõtteid alaealise tööle asumisel on korrektne leping. Kui noor töötab tööandja juhtimise ja kontrolli all, kindlaksmääratud ajal ning täidab kokkulepitud tööülesandeid, on tegemist töösuhtega ning sõlmida tuleb tööleping.
See kehtib näiteks olukordades, kus noor töötab toitlustuses, teeb abitöid või täidab muid lihtsamaid ülesandeid. Tööleping annab noorele selged õigused ja suurema kaitse, sealhulgas kindluse töötasu, tööaja ja puhkeaja osas.
Võlaõiguslik leping sobib vaid piiratud juhtudel, kui noor tegutseb iseseisvalt ning teda saab pidada oma ala pädevaks teenuseosutajaks. Näiteks võib see olla asjakohane tõlketööde, loominguliste projektide või esinemiste puhul.
Oluline on, et lepinguliik vastaks tegelikule töö sisule. Kui töö sarnaneb oma olemuselt tavapärasele töösuhtele, ei tohi töölepingut asendada teenuslepinguga.
Alaealiste töötamist reguleerivad Eestis selged tööaja piirangud, mille eesmärk on kaitsta noore tervist ja tagada piisav puhkeaeg. Näiteks võib 13-14-aastane või koolikohustuslik noor koolivaheajal töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas, kuid kooliperioodil vaid kuni 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas. Vanematel, mitte enam koolikohustuslikel noortel võib tööaeg ulatuda kuni 8 tunnini päevas ja 40 tunnini nädalas.
Lisaks peab alaealisel olema piisav puhkeaeg – sõltuvalt vanusest vähemalt 14-15 tundi järjest ööpäevas. Öötöö on alaealistele üldjuhul keelatud ning samuti ei tohi neilt nõuda ületunnitööd.
Oluline on ka see, et töö ei tohi kahjustada noore tervist, ohustada tema turvalisust ega segada hariduse omandamist. Näiteks ei tohi alaealine teha töid, mis on ohtlikud, füüsiliselt liiga rasked või nõuavad kogemust, mida tal veel ei ole.
Kõigi nende nõuete täitmise eest vastutab tööandja, kuid ka noor ja lapsevanem peaksid tingimused enne tööle asumist üle kontrollima. Täpsem info on leitav Tööinspektsioon ja Tööelu portaalis.
Praktikas esineb endiselt olukordi, kus alaealise töötamine ei ole korrektselt korraldatud. Näiteks ei ole lubatud tasuta proovipäevad ning töö alustamine ilma kirjaliku lepinguta on seadusevastane. Samuti tuleb jälgida, et tööaeg vastaks kehtivatele piirangutele ning leping oleks sisult õige.
Hästi korraldatud esimene töökogemus võib kujuneda noore jaoks väga väärtuslikuks. See aitab kujundada tööharjumusi, kasvatab enesekindlust ning annab esimesed praktilised teadmised tööelust.
Kui nii lapsevanem kui ka tööandja lähtuvad seadusest ja noore heaolust, võib suvine töö olla oluline ja positiivne algus pikemal tööteel.
