„Palju sa palka soovid saada?“ on üks tavalisemaid küsimusi töövestlusel. Kuigi küsimus ise üllatusena tulla ei tohiks, pole sellele alati lihtne head vastust anda. Kas öelda konkreetne number või vahemik? Kui palju on liiga palju ja kas liiga madal palgasoov võib hoopis kahjuks tulla? Kõige lihtsam on palgaküsimusele vastata siis, kui oled oma ootused juba enne töövestlust läbi mõelnud.
Enne palgasoovi ütlemist tasub uurida, milline on sarnaste ametikohtade palgatase sinu valdkonnas ja piirkonnas. Arvesta ka enda kogemuse, oskuste, vastutuse ja rolli keerukusega.
Mõtle enda jaoks läbi kolm numbrit:
- milline palk oleks sinu jaoks hea tulemus;
- milline oleks realistlik palgasoov;
- milline on miinimum, millest allapoole sa töökohta vahetada ei sooviks.
Töövestlusel ei pea neid kõiki välja ütlema, kuid enda jaoks tasub piirid paika panna.
Sageli on kõige mugavam vastata palgavahemikuga. See jätab läbirääkimisteks ruumi ning näitab, et oled paindlik.
Näiteks: „Minu palgaootus jääb sõltuvalt töö täpsest vastutusest ja hüvede paketist umbes 2500–2800 euro (bruto) vahele.“
Vahemik ei tohiks siiski olla liiga lai. Kui ütled näiteks 2000–3500 eurot, ei anna see tööandjale sinu tegelikust ootusest eriti head ettekujutust.
Kui palgaküsimus tuleb intervjuu alguses ja sul pole veel piisavalt infot rolli kohta, on täiesti sobiv seda välja öelda.
Näiteks: „Tahaksin enne natuke paremini mõista rolli vastutust ja ootusi. Selle põhjal oskan ka oma palgasoovi täpsemalt hinnata.“
Võid lisada ka esialgse vahemiku, kui sul on see olemas.
Kodulaen, kõrgem üür või muud isiklikud väljaminekud ei ole tavaliselt hea argument kõrgema palga küsimiseks. Palgasoov tasub siduda pigem oma kogemuse, oskuste, vastutuse ning turutasemega.
Näiteks: „Arvestades minu varasemat kogemust selles valdkonnas ja selle positsiooni vastutust, oleks minu ootus umbes 2700 eurot bruto.“
See mõjub professionaalsemalt ja annab tööandjale selgema põhjenduse.
Palk on oluline, kuid tööpakkumise väärtust mõjutavad ka muud tingimused. Näiteks paindlik tööaeg, kaugtöö võimalus, lisapuhkus, boonused, tervisekindlustus või koolitusvõimalused võivad muuta kogu pakkumise atraktiivsemaks.
Seetõttu võib palgasoovi juurde lisada, et lõplik ootus sõltub kogu paketist.
Paljud kandidaadid ütlevad palgasoovi ettevaatlikult madalamaks, kartes, et suurem number vähendab võimalust töökoht saada. Tegelikult võib liiga madal palgasoov jätta mulje, et sa ei tunne oma turuväärtust.
Samas ei tasu numbrit ka juhuslikult kõrgeks pakkuda. Parim palgasoov tugineb eeltööle ja sellele, millist väärtust sa konkreetsesse rolli tood.
Palgasoov ei pea olema ideaalne „õige vastus“. Oluline on, et oskaksid oma ootust rahulikult põhjendada ja jääksid vajadusel paindlikuks.
Mida paremini tunned enda väärtust ja tööturu palgataset, seda lihtsam on palgaküsimusele vastata enesekindlalt ning ilma ebamugavustundeta.
