Paljud meist on ühendanud töö ja õppimise. Olgu selleks tasemeõpe kõrgkoolis, kutseõpe või tööalane täienduskoolitus. Meie õnneks toetavad Eesti seadused töötajate enesearendamist ning annavad selleks ka õiguse võtta õppepuhkust. Aga kui palju seda saab ja kuidas selle eest makstakse? Vaatame lähemalt, mida ütleb seadus õppepuhkuse kohta ning mida peaksid nii töötajad kui ka tööandjad teadma.
Eesti tööõigus näeb ette, et töötajal, kes õpib tasemeõppes või osaleb tööalases täienduskoolituses, on õigus võtta kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaastas.
Õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale võimalus keskenduda õppimisele – näiteks eksamiteks valmistumiseks, loengutes osalemiseks või õppetööga seotud kohustuste täitmiseks.
Oluline on teada, et õppepuhkust ei pea kasutama ühe pika perioodina. Vajadusel võib seda võtta ka osade kaupa. Näiteks võib töötaja kasutada puhkust ainult mõnel tööpäeval nädalas (näiteks esmaspäevast kolmapäevani), kui see aitab paremini ühildada tööd ja õpinguid.
Õppepuhkus ei ole täielikult tasustatud, kuid osa sellest on.
Seaduse järgi on 20 kalendripäeva õppepuhkust on tasustatud. Nende päevade eest maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevapõhist tasu.
Ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata, ehk töötaja saab neid kasutada õppimiseks, kuid nende eest töötasu ei maksta. See tähendab, et töötaja saab osa õppepuhkusest kasutada palgaga ning vajadusel lisaks võtta ka tasustamata päevi.
Lisaks tavapärasele õppepuhkusele annab seadus võimaluse võtta täiendavalt kuni 15 kalendripäeva õppepuhkust tasemeõppe lõpetamiseks. Seda kasutatakse tavaliselt näiteks lõputöö kirjutamiseks, riigieksamiteks valmistumiseks või lõputöö kaitsmiseks. Nende päevade eest peab tööandja maksma töötajale õppepuhkusetasu miinimumpalga alusel.
Õppepuhkusele minekuks tuleb töötajal esitada kirjalik puhkuseavaldus vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkuse algust. Avalduses tasub märkida õppepuhkuse ajavahemik, õppeasutus või koolitus ning vajadusel õppetööd tõendav dokument. See annab tööandjale piisavalt aega töökorralduse planeerimiseks ning aitab vältida arusaamatusi.
Õppepuhkus on oluline võimalus arendada oma teadmisi ja oskusi ilma, et peaks õppimise tõttu töölt lahkuma. See aitab töötajatel täiendada oma erialaseid teadmisi, omandada uus kvalifikatsioon, ja parandada oma karjäärivõimalusi.
Samal ajal võidab sellest ka tööandja, sest motiveeritud ja arenevad töötajad aitavad organisatsioonil paremini kohaneda muutuvate töömaailma nõudmistega.
