Alampalk on Eestis seadusega kaitstud töötasu alammäär, mida kasutatakse sisuliselt miinimumpalga tähenduses. See on alati brutopalk, kehtib täistööaja puhul täismahus ning osalise tööaja korral proportsionaalselt. Alampalga mõistmine aitab tööotsijal paremini hinnata tööpakkumisi ja teha teadlikumaid tööalaseid otsuseid.
KKK ehk korduma kippuvad küsimused
Alampalk on töötasu alumine piir, millest madalamat brutopalka ei tohi tööandja töötajale maksta. Eestis kasutatakse alampalka sisuliselt riikliku miinimumpalga tähenduses ning see kehtib töölepingu alusel töötavatele töötajatele.
Praktikas kasutatakse Eestis mõisteid alampalk ja miinimumpalk samas tähenduses. Mõlemad viitavad riiklikult kehtestatud töötasu alammäärale, mis on töötajale tagatud seadusega. Ametlikes dokumentides kasutatakse sagedamini terminit miinimumpalk, kuid töökuulutustes võib kohata ka sõna alampalk.
Alampalk on alati brutopalk. See tähendab, et sellest summast arvestatakse maha maksud ning töötajale kätte jääv netopalk on väiksem. Alampalga puhul kehtivad samad maksureeglid nagu iga teise brutopalga korral.
Alampalk kehtib kõigile töötajatele, kes töötavad töölepingu alusel täistööajaga. Osalise tööajaga töötajate puhul arvestatakse alampalka proportsionaalselt vastavalt kokkulepitud töökoormusele.
Täistööaja korral ei tohi tööandja maksta brutopalka, mis jääb alla kehtiva alampalga. Osalise tööaja puhul võib töötasu olla väiksem, kuid tunnitasu peab vastama alampalgast tulenevale miinimumile.
Jah. Alampalgast tuletatakse miinimumtunnipalk, mis määrab ära, kui palju peab töötajale maksma iga töötatud tunni eest. See on eriti oluline vahetustega ja osalise tööajaga töötamisel.
Alampalk mõjutab otseselt töötaja netopalka, kuid kätte jääv summa sõltub maksudest, maksuvaba miinimumi rakendamisest ning muudest individuaalsetest asjaoludest. Seetõttu võib alampalgaga töötajate netosissetulek erineda.
Alampalk võib mõjutada mitmeid hüvitisi ja toetusi, kuna paljud arvestused lähtuvad töötasu suurusest. Samuti mõjutab alampalk näiteks puhkusetasu ja haigushüvitise arvestust.
Tööotsijal tasub alati veenduda, kas tööpakkumises märgitud palk vastab kehtivale alampalgale ning kas tegemist on brutopalga või netosummaga. Samuti on oluline arvestada töökoormust, sest see mõjutab tegelikku sissetulekut.
