Eestis on miinimumpalk seadusega reguleeritud ning see on oluline kaitsemehhanism töötajale. Samas ei tähenda miinimumpalk kõigile sama asja ega anna alati täielikku pilti tegelikust sissetulekust. Vastame korduma kippuvatele küsimustele miinimumpalga kohta, selgitame, kellele see kehtib, kuidas seda arvestatakse ja mida peaks töötaja teadma.
KKK ehk korduma kippuvad küsimused
Miinimumpalk on töötasu alammäär, millest madalamat brutopalka ei tohi tööandja töötajale täistööaja korral maksta. Miinimumpalk on riiklikult kokkulepitud ning selle eesmärk on tagada töötajale minimaalne sissetulek tehtud töö eest.
Miinimumpalk on alati brutopalk, mitte netopalk. See tähendab, et sellest summast arvestatakse maha maksud ning töötajale laekuv netopalk on väiksem kui miinimumpalgana välja kuulutatud summa.
Eestis lepitakse miinimumpalk kokku tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide vahel ning see kinnitatakse riiklikul tasandil. Miinimumpalk võib ajas muutuda ning seda vaadatakse regulaarselt üle vastavalt majandusolukorrale.
Loe ka: mis on Eestis keskmine- ja miinimumpalk?
Miinimumpalk kehtib üldjuhul kõikidele töötajatele, kes töötavad töölepingu alusel täistööajaga. Osalise tööajaga töötajate puhul arvestatakse miinimumpalka proportsionaalselt töökoormusega.
Täistööaja korral ei tohi tööandja maksta brutopalka, mis jääb alla kehtiva miinimumpalga. Kui tööaeg on osaline, võib brutopalk olla väiksem, kuid tunnitasu peab vastama miinimumpalgale.
Jah. Miinimumpalga alusel arvutatakse ka miinimumtunnipalk, mis tähendab, et töötajale tuleb maksta vähemalt miinimummäär iga töötatud tunni eest. See on eriti oluline vahetustega ja osalise tööajaga töötamisel.
Miinimumpalk mõjutab otseselt netopalka, kuid kätte saadav summa sõltub maksudest, maksuvaba miinimumi kasutamisest ning muudest isiklikest asjaoludest. Seetõttu võib miinimumpalgaga töötajate netosissetulek erineda.
Miinimumpalga tõus mõjutab eelkõige neid töötajaid, kelle palk on miinimumpalga lähedal. Kui töötaja palk on juba kõrgem, ei tähenda miinimumpalga muutus automaatselt palgatõusu, kuid see võib mõjutada palgaläbirääkimisi.
Miinimumpalk võib mõjutada mitmeid hüvitisi ja toetusi, kuna paljud arvestused lähtuvad töötasust. Samuti mõjutab see näiteks puhkusetasu ja haigushüvitise suurust.
Loe ka: kuidas küsida palgalisa?
Tööotsijal tasub alati kontrollida, kas tööpakkumises märgitud palk vastab kehtivale miinimumpalgale ning kas tegemist on bruto- või netosummaga. Samuti on oluline arvestada töökoormust ja tööaega, sest need mõjutavad tegelikku sissetulekut.
