Kas ümbrikupalga saajate arv on tänavu kasvanud?
Juba üheteistkümnendat aastat järjest kaardistas CVKeskus.ee Eestis ümbrikupalga levikut. Küsimusele, kas oled saanud osaliselt või täismahus ümbrikupalka, vastas enam kui 4500 töövõtjat. Uuringu tulemustest selgus, et kui Eestis on „musta“ töötasuga kokku puutunud vaid 4,7% töötajatest, siis välismaal tööl käivate eestimaalaste seas on ümbrikupalk kaks korda levinum.
Võrreldes eelnevate aastatega, on Eesti näitajad paranenud ja pigem stabiliseerunud – kui 2010. aastal puutus ümbrikupalgaga kokku pea iga kolmas vastaja, siis viimasel kahel aastal on näitaja püsinud 5% lähedal.
Võrreldes eelnevate aastatega, on Eesti näitajad paranenud ja pigem stabiliseerunud – kui 2010. aastal puutus ümbrikupalgaga kokku pea iga kolmas vastaja, siis viimasel kahel aastal on näitaja püsinud 5% lähedal.
Välismaal on "must" töötasu kaks korda levinum
Uuringust joonistus välja, et ümbrikupalga saamine on tunduvalt levinum nende töötajate seas, kes käivad tööl Soomes, Rootsis või Norras – antud riikides tööl käivatest eestimaalastest on ümbrikupalgaga kokku puutunud 10,2% töötajatest.
Eestis on „must“ töötasu kõige vähem levinud Tartus, kus antud näitaja on 1,9%. Pealinnas on ümbrikupalgaga kokku puutunud 5,3% töötajatest.
Keda ümbrikupalk kõige enam ohustab?
Kuigi ümbrikupalga levik on aastatega jõudsalt vähenenud, on vähene töökogemus ning madal hariduse tase endiselt need tegurid, mis suurendavad ümbrikupalga saamise riski.
„Vähese kogemusega noortest on ümbrikupalgaga kokku puutunud 7,9% töövõtjatest ja samasugune näitaja on ümbrikupalga leviku osas ka põhiharidusega töövõtjate seas. Mida kõrgem on haridustase, seda madalam on ka ümbrikupalga saamise tõenäosus. Kõrgharitud töötajatest olid ümbrikupalgaga kokku puutunud näiteks kõigest 2,5% töövõtjatest,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Valdkondade lõikes on „mustalt“ töötasu saamine levinum ehituses ja toitlustussektoris, kus puutus sellega kokku iga kümnes töötaja. Ümbrikupalk on keskmisest levinum ka tööstussektoris (7,8%) ning turismi- ja hotellinduse valdkonnas (7,1%). Kõige vähem on „musta“ töötasuga kokku puutunud riigisektoris, tervishoius, finantsvaldkonnas ja infotehnoloogiasektoris töötavad inimesed.
Miks ei tohiks ümbrikupalgaga nõustuda?
Ümbrikupalga saamise puhul kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma ning ka vanemahüvitis ei vasta sellele, mis ta võiks olla ametliku töötasu saamise puhul. Lisaks vähendab töötaja „musta“ töötasu aktsepteerimisel ka oma võimalusi pangast laenu taotlemisel ja ka palganumber muutub sõltuvaks „tööandja tujudest“.
Uuringust joonistus välja, et ümbrikupalga saamine on tunduvalt levinum nende töötajate seas, kes käivad tööl Soomes, Rootsis või Norras – antud riikides tööl käivatest eestimaalastest on ümbrikupalgaga kokku puutunud 10,2% töötajatest.
Eestis on „must“ töötasu kõige vähem levinud Tartus, kus antud näitaja on 1,9%. Pealinnas on ümbrikupalgaga kokku puutunud 5,3% töötajatest.
Keda ümbrikupalk kõige enam ohustab?
Kuigi ümbrikupalga levik on aastatega jõudsalt vähenenud, on vähene töökogemus ning madal hariduse tase endiselt need tegurid, mis suurendavad ümbrikupalga saamise riski.
„Vähese kogemusega noortest on ümbrikupalgaga kokku puutunud 7,9% töövõtjatest ja samasugune näitaja on ümbrikupalga leviku osas ka põhiharidusega töövõtjate seas. Mida kõrgem on haridustase, seda madalam on ka ümbrikupalga saamise tõenäosus. Kõrgharitud töötajatest olid ümbrikupalgaga kokku puutunud näiteks kõigest 2,5% töövõtjatest,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Valdkondade lõikes on „mustalt“ töötasu saamine levinum ehituses ja toitlustussektoris, kus puutus sellega kokku iga kümnes töötaja. Ümbrikupalk on keskmisest levinum ka tööstussektoris (7,8%) ning turismi- ja hotellinduse valdkonnas (7,1%). Kõige vähem on „musta“ töötasuga kokku puutunud riigisektoris, tervishoius, finantsvaldkonnas ja infotehnoloogiasektoris töötavad inimesed.
Miks ei tohiks ümbrikupalgaga nõustuda?
Ümbrikupalga saamise puhul kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma ning ka vanemahüvitis ei vasta sellele, mis ta võiks olla ametliku töötasu saamise puhul. Lisaks vähendab töötaja „musta“ töötasu aktsepteerimisel ka oma võimalusi pangast laenu taotlemisel ja ka palganumber muutub sõltuvaks „tööandja tujudest“.
