Sulle pakutakse tööd, kuid tavapärase töölepingu asemel soovitakse sõlmida käsundusleping. Kas see on hea mõte?
Kuigi mõlemad lepingud võimaldavad töö eest tasu saada, on nende vahel olulised erinevused. Näiteks ei taga käsundusleping automaatselt tasustatud puhkust ega ravikindlustust. Selgitame, mida käsundusleping tähendab, millal seda kasutatakse ja millele enne allkirjastamist tähelepanu pöörata.
Käsundusleping on võlaõiguslik leping, mille alusel üks inimene või ettevõte osutab teisele kokkulepitud teenust. Seda reguleerib võlaõigusseadus (§-d 619–634).
Erinevalt tavapärasest töösuhtest on käsundisaaja üldjuhul oma töö korraldamisel iseseisvam. Ta saab suuremal määral otsustada, kuidas, millal ja kus teenust osutada, arvestades lepingus kokkulepitut.
Näiteks võib käsundusleping sobida olukorras, kus ettevõte tellib vabakutseliselt turundajalt sotsiaalmeedia haldamise, juristilt nõustamise või koolitajalt koolituste läbiviimise.
Käsunduslepingu puhul on oluline eelkõige teenuse osutamine ja selle hoolikas täitmine, mitte tingimata konkreetse lõpptulemuse saavutamine.
Kõige olulisem erinevus seisneb selles, et töölepinguga kaasnevad töötajale seadusest tulenevad kaitsed, mida käsundusleping automaatselt ei anna.
| Tööleping | Käsundusleping |
|---|---|
| Vähemalt 28 kalendripäeva põhipuhkust aastas | Tasustatud põhipuhkus pole seadusega tagatud |
| Töötasu alammäär on tagatud | Seaduslikku töötasu alammäära pole |
| Töö- ja puhkeaeg on reguleeritud | Töölepingu seaduse tööajapiirangud ei kohaldu |
| Ravikindlustus töölepingule kehtivate tingimuste järgi | Ravikindlustus sõltub sotsiaalmaksu tasumisest ja seaduses sätestatud tingimustest |
| Seadusest tulenev kaitse töölepingu ülesütlemisel | Lepingu lõpetamine toimub võlaõigusseaduse ja kokkuleppe alusel |
Seega võib käsundusleping pakkuda rohkem vabadust, kuid sellega kaasneb ka suurem vastutus oma sissetuleku ja töökorralduse eest.
Käsundusleping ei anna automaatselt õigust tasustatud põhipuhkusele. Puhkuse ja selle tasustamise tingimustes võivad pooled siiski eraldi kokku leppida.
Ka ravikindlustus ei teki üksnes lepingu sõlmimisest. Selle olemasolu sõltub muu hulgas sellest, kas inimese eest deklareeritakse piisavalt sotsiaalmaksu. Kui ravikindlustus on olemas ja hüvitise tingimused täidetud, võib käsundisaajal olla õigus Tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele.
See tähendab, et enne käsunduslepingu sõlmimist tasub kindlasti uurida, kuidas on korraldatud maksude tasumine ja kas ravikindlustuse saamise tingimused on täidetud.
Kujuta ette, et pead igal tööpäeval kell 9 kontoris olema, täitma juhi korraldusi ja töötama kindla graafiku alusel. Ometi on sinu lepingus kirjas „käsundusleping“.
Sellises olukorras võib tekkida küsimus, kas tegemist on tegelikult töösuhtega.
Lepingu nimetus ei määra selle tegelikku olemust. Kui inimene allub töö tegemisel teise poole juhtimisele ja kontrollile, võivad suhtel olla töölepingu tunnused, isegi kui dokument kannab teistsugust nime.
Seetõttu ei saa tööandja kasutada käsunduslepingut lihtsalt selleks, et vältida töötajale seadusega ette nähtud õiguste tagamist.
Enne lepingu sõlmimist tasub läbi mõelda viis küsimust:
Tasu: kui palju ja millal mulle makstakse?
Töökorraldus: kas saan ise otsustada, kuidas ja millal tööd teen?
Ravikindlustus: kas minu eest tasutakse piisavalt sotsiaalmaksu?
Puhkus: kas ja millistel tingimustel saan tööst eemal olla?
Lepingu lõpetamine: kuidas saan koostöö lõpetada ja millised kohustused sellega kaasnevad?
Samuti tasub üle vaadata vastutus võimaliku kahju eest ning töö tegemisega seotud kulude hüvitamise kord.
Käsundusleping ei ole iseenesest halb ega ebaseaduslik. See võib olla väga sobiv lahendus inimesele, kes soovib iseseisvalt teenuseid pakkuda, on vabakutseline, tahab mitme kliendiga koostööd teha ja oma tööaega ise korraldada.
Probleem tekib siis, kui käsunduslepingu nime all tehakse tegelikult tavapärast palgatööd, kuid töölepinguga kaasnevad õigused jäävad saamata.
Pea meeles: enne lepingu allkirjastamist ei tasu vaadata ainult pakutavat tasu. Sama oluline on mõista, millised õigused, kohustused ja sotsiaalsed garantiid lepinguga kaasnevad.
