Kuigi kõige sagedamini sõlmitakse uuele töökohale asudes töötaja ja tööandja vahel tööleping, on siiski kasutusel ka muid võlaõiguslikke lepinguid (nt töövõtuleping).
Kuna iga lepingu liigi puhul võtavad mõlemad pooled enda kanda erinevaid kohustusi, õigusi ja vastutust, on väga oluline osata teha neil vahet.
Hilisemate vaidluste vältimiseks on aga mõistlik juba enne lepingule alla kirjutamist teha selgeks, millise lepingu alusel töösuhe sõlmitakse.
Toome välja töölepingu (TL) ja töövõtulepingu (TVL) peamised erinevused.
Tööleping: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (TLS § 1 lg 1).
Töövõtuleping: Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (VÕS § 635 lg 1).
Tööleping: Tööandja ja töötaja. TL alusel saab töötaja olla üksnes füüsiline isik.
Töövõtuleping: Tellija ja töövõtja. TVL alusel saab Töövõtja olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.
Tööleping: Tööleping on üldjuhul tähtajatu, kuid võib sõlmida ka tähtajalisena.
Töövõtuleping: Töövõtuleping on üldjuhul tähtajaline, kuid võib sõlmida ka tähtajatuna.
Tööleping: Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile.
Töövõtuleping: Töövõtja on vaba tööaja ja -koha valikul.
Tööleping: Palgapäev on iga kuu. Töötasul on alammäär.
Töövõtuleping: Tasu saab tellimuse täitmisel. Alammäär puudub.
Tööleping: Üldjuhul 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
Erandiks on 7-14-aastased või koolikohustuslikud töötajad (lühendatud täistööaeg) 2-7 tundi päevas või 12-35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul sõltuvalt tööst ja õppetöö toimumisest ning haridustöötajad 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Töövõtuleping: Määratakse tähtaeg, mis ajaks peab töö olema tehtud.
Tööleping: Tööd tehakse üldjuhul isiklikult.
Töövõtuleping: Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult.
Tööleping: Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid.
Töökeskkonna eest vastutab tööandja.
Töövõtuleping: Töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega.
Töökeskkonna eest tuleb vastutada Töövõtjal endal.
Tööleping: Töötajal on õigus puhkusele ja puhkusetasule.
Põhipuhkus:
- üldine norm 28 kalendripäeva,
- 35 kalendripäeva (alaealine, töövõimetuspensioni saav töötaja),
- 42 või 56 kalendripäeva (haridustöötaja).
Töövõtuleping: Põhipuhkust ega puhkusetasu ei ole Töövõtjale ette nähtud.
Tööleping: Töötaja on ravikindlustusega kaetud.
Töövõtuleping: Ravikindlustus juhul, kui teenustasu või tasude pealt makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.
Tööleping: Üldiselt kohaldub automaatselt 4-kuuline katseaeg, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Tähtajalise töölepingu puhul on katseaeg maksimaalselt pool lepingu kestusest, kuid mitte rohkem kui 4 kuud.
Töövõtuleping: Katseaega Töövõtjale ei kohaldata.
Tööleping: Töötajal on õigus nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist (TLS § 40 lg 2) ning välislähetuse korral lisaks välislähetuse päevaraha.
Töövõtuleping: Töövõtjal ei ole õigust nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist.
Tööleping: Tulumaksuga maksustatakse kõik töötajale makstavad rahalised tasud (TuMS § 13 lg 1).
Töövõtuleping: Tulumaksuga maksustatakse töövõtulepingu alusel makstud töö- või teenustasu (TuMS § 13 lg 11).
Tööleping: Töötuskindlustusmaksed peetakse kinni ja makstakse töötajale makstud töötasult ja muudelt tasudelt (TKindlS § 40 – § 42).
Töövõtuleping: Töötuskindlustusmaksed peetakse kinni ja makstakse töövõtulepingu alusel teenust osutavale füüsilisele isikule (v.a FIE) makstud tasudelt (TKindlS § 40 – § 42).
Tööleping: Sotsiaalmaksu makstakse töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt (SMS § 2 lg 1 p 1).
Töövõtuleping: Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule (v.a FIE) töövõtulepingu alusel makstud tasudelt (SMS § 2 lg 1 p 6).
