2023-08-23 14:48:55

Tööaeg ja puhkeaeg: millised reeglid kehtivad töötajale?

Kas tööandja võib panna sind hommikul tööle, kui eelmine vahetus lõppes alles hilisõhtul? Kas kaheksa tundi tööd tähendab kaheksat tundi koos lõunapausiga? Ja mitu vaba päeva peab töönädala järel tegelikult saama?

Töö- ja puhkeaja reeglid võivad tunduda keerulised, eriti vahetustega või summeeritud tööajaga töötades. Tegelikult tasub meelde jätta mõned olulised numbrid: 8 tundi, 40 tundi, 30 minutit ja 11 tundi.

8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, aga mitte alati

Täistööaja puhul eeldab töölepingu seadus, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka osalises tööajas.

See ei tähenda siiski, et iga töötaja tööpäev peab kestma täpselt kaheksa tundi. Näiteks summeeritud tööaja puhul võivad vahetused olla erineva pikkusega ning ühel nädalal võib töötunde koguneda rohkem ja teisel vähem. Sellisel juhul vaadatakse kokkulepitud töötundide täitmist kogu arvestusperioodi peale.

Ka summeeritud tööaeg ei tähenda aga seda, et töötaja võiks lõputult tööl olla. Üldreeglina ei tohi tööaeg koos ületunnitööga ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Seaduses sätestatud tingimustel võivad töötaja ja tööandja kokku leppida keskmiselt kuni 52-tunnises töönädalas.

Ka lõunapausil on reeglid

Kui tööpäev kestab üle kuue tunni, peab töötajale olema ette nähtud vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg. Tavaliselt seda tööaja hulka ei arvestata.

Seega võib kaheksatunnise tööpäeva puhul kontoris viibitud aeg olla näiteks 8,5 tundi, kui selle sisse jääb poole tunni pikkune tasustamata lõunapaus.

Erand tekib siis, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik päriselt töökohalt pausile minna. Sellisel juhul peab tööandja võimaldama töötajal puhata ja einestada tööajal ning vaheaeg arvestatakse tööaja sisse.

Õhtul koju, hommikul tagasi? Puhkamiseks peab jääm ähemalt 11 tundi

Üks olulisemaid reegleid puudutab kahe tööpäeva vahele jäävat aega. Üldjuhul peab töötajale jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Seadus näeb teatud tööde ja olukordade jaoks ette erandeid, kuid tavapärase töösuhte puhul on 11 tundi hea number, mida meeles pidada.

See tähendab näiteks, et kui tööpäev lõpeb kell 22.00, ei saa järgmine tööpäev üldjuhul alata kell 7.00 – vahele jääks ainult üheksa tundi.

Eriti pikkade tööpäevade puhul kehtivad täiendavad piirangud. Kui töötaja töötab 24 tunni jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle pärast tööpäeva lõppu anda täiendavat vaba aega võrdselt 13 tundi ületanud töötundidega. Seda täiendavat puhkeaega ei saa lihtsalt rahaga asendada.

Aga mitu vaba päeva peab nädalas olema?

Tavalise tööaja puhul peab töötajale jääma seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega. Summeeritud tööaja korral peab järjestikust puhkeaega olema vähemalt 36 tundi. Seadus eeldab, et iganädalane puhkeaeg langeb laupäevale ja pühapäevale, kuid näiteks graafikuga töötades võivad vabad päevad loomulikult sattuda ka teistele nädalapäevadele.

Oluline nüanss on see, et alates 2026. aasta veebruarist ütleb töölepingu seadus sõnaselgelt, et see järjestikune puhkeaeg hõlmab nii igapäevast kui ka iganädalast puhkeaega.

„Kas saad täna paar tundi kauem olla?“ tähendab ületunnitööd

Kui töötad üle kokkulepitud tööaja, võib tegemist olla ületunnitööga. Ületunnitöö ei peaks olema tavapärane viis pideva tööjõupuuduse lahendamiseks, vaid selle tegemine eeldab üldjuhul töötaja ja tööandja kokkulepet.

Summeeritud tööaja puhul ei pruugi aga üks pikk tööpäev automaatselt ületunnitööd tähendada. Ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus, kui töötatud tunde võrreldakse selle perioodi kokkulepitud tööajaga.

Riigipühal töötamine maksab rohkem

Kui tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma tehtud töö eest kahekordset töötasu. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka selles, et kõrgema tasu asemel hüvitatakse riigipühal töötamine täiendava vaba ajaga.

Veel tasub kalendrisse vaadates teada, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva peab tööandja lühendama kolme tunni võrra.

Puhkeaeg ei ole lihtsalt „aeg, mil tööd parasjagu pole“

Töö- ja puhkeaja piirangute mõte ei ole ainult töötundide kokkulugemine. Töötajal peab tööpäevade ja töönädalate vahel jääma päriselt piisavalt aega taastumiseks.

Seetõttu tasub eriti graafiku alusel töötades vaadata mitte ainult seda, mitu tundi kuu lõpuks kokku tuleb, vaid ka seda, kui pikad on tööpäevad ja kui palju jääb nende vahele järjestikust puhkeaega.

Kui graafikusse satuvad pidevalt väga pikad vahetused, õhtuse ja hommikuse vahetuse vahele jääb liiga vähe aega või vajalikku iganädalast puhkust ei teki, tasub oma tööajakava tööandjaga üle vaadata.

Sest tööpäeval on piirid ja puhkeaeg ei ole tööandja vastutulek, vaid töötaja õigus.