Mõni kuu või isegi paar aastat tööelust eemal ei tähenda, et sinu CV-s oleks midagi valesti. Karjääripaus võib tekkida väga erinevatel põhjustel. Olid sa lastega kodus, õppisid, reisisid, hoolitsesid lähedase eest, tegelesid tervisega või võtsid lihtsalt pärast pingelist perioodi aja maha.
Ometi tekitab pikem paus CV-s paljudes tööotsijates ebakindlust. Kas tööandja küsib selle kohta? Kui palju peaks selgitama? Ja kas paus võib vähendada võimalust intervjuule pääseda?
Hea uudis on see, et karjääripausi ei pea CV-s peitma. Olulisem on osata seda lihtsalt ja enesekindlalt selgitada.
Kui CV-s lõpeb üks töösuhe näiteks 2024. aasta kevadel ja järgmine algab alles 2026. aastal, märkab värbaja seda tõenäoliselt niikuinii. Täielik vaikus võib tekitada rohkem küsimusi kui üks lühike selgitus.
Karjääripausi võib CV-s täiesti tavapäraselt välja tuua. Selleks ei ole vaja kirjutada pikka põhjendust ega jagada isiklikke detaile. Sageli piisab ühest reast, näiteks „karjääripaus ja enesetäiendamine“, „lapsehoolduspuhkus“, „õpingud ja erialane enesetäiendamine“ või „pikem reis ja karjääripaus“.
Eesmärk ei ole oma pausi õigustada, vaid anda CV lugejale vajalik kontekst.
Karjääripaus võib olla seotud väga isiklike asjaoludega ning tööandja ei pea teadma kõiki detaile. Kui olid näiteks pikemalt töölt eemal tervislikel või perekondlikel põhjustel, võidki jääda üldiseks.
„Võtsin isiklikel põhjustel tööelust pausi, kuid nüüd olen valmis ja motiveeritud uuesti tööle asuma“ on täiesti piisav selgitus.
CV ei ole elulugu, kus iga kuu peab olema detailselt dokumenteeritud. Selle ülesanne on näidata tööandjale sinu kogemust, oskusi ja sobivust pakutavale ametikohale.
Töövestlusel võib karjääripaus loomulikult jutuks tulla. Siin tasub vältida tunnet, nagu peaksid ennast kaitsma või vabandama.
Kui võtsid aja maha läbipõlemise järel, ei pea sa vestlusel kogu lugu avama. Kui reisisid aasta aega, ei pea sa tõestama, et iga päev sellest ajast oli „produktiivne“. Kui olid lastega kodus, ei pea sa pausi kuidagi erialaseks kogemuseks ümber sõnastama.
Palju olulisem on tuua vestlus tagasi tänasesse päeva: miks oled praegu valmis tööle naasma ja miks just see töökoht sind huvitab.
Näiteks: „Olin aasta tööelust eemal ja kasutasin seda aega enda jaoks. Nüüd soovin uuesti tööle asuda ning just see ametikoht tundus mulle hea võimalus oma varasemat kogemust edasi kasutada.“
See kõlab hoopis teisiti kui pikk vabandus selle kohta, miks sa vahepeal ei töötanud.
Ei pea.
Karjäärinõuannetes soovitatakse sageli rõhutada, et pausi ajal läbiti koolitusi, tehti vabatahtlikku tööd, õpiti uus keel või arendati muid oskusi. Kui sa seda päriselt tegid ja see on kandideeritava töö seisukohalt oluline, tasub seda loomulikult mainida.
Aga karjääripaus ei pea muutuma järjekordseks saavutuste nimekirjaks.
Kui võtsid kuus kuud lihtsalt selleks, et puhata ja järgmised sammud läbi mõelda, siis nii oligi. Oluline on, et oskaksid nüüd selgelt rääkida sellest, mida järgmisena otsid.
Mida pikem on tööelust eemal oldud aeg, seda rohkem võib tööandjat huvitada, kas sinu teadmised ja oskused on endiselt ajakohased. Eriti kiiresti muutuvates valdkondades tasub seetõttu enne kandideerimist üle vaadata, mis on viimastel aastatel muutunud.
Siin võivad kasuks tulla värsked koolitused, iseseisvalt tehtud projektid või erialaste tööriistade uuesti kasutamine. Mitte selleks, et karjääripausi „heastada“, vaid selleks, et sul endal oleks tööturule naastes kindlam tunne ja tööandjal oleks lihtsam näha sinu valmisolekut.
Tööelu ei kulge kõigil sirgjooneliselt. Inimesed vahetavad eriala, õpivad, kasvatavad lapsi, reisivad, hoolitsevad lähedaste eest, taastuvad pingelistest perioodidest ja võtavad vahel lihtsalt aja maha.
Seetõttu ei tasu karjääripausi CV-s peita ega sellest töövestlusel ebamugavat saladust teha. Hoia selgitus lühike, aus ja enesekindel ning suuna tähelepanu sellele, mida sul on tööandjale pakkuda praegu.
Sest värbaja jaoks ei ole kõige olulisem küsimus alati „Miks sa vahepeal ei töötanud?“. Palju olulisem on: „Miks tahad sa nüüd just meiega töötada?“
