Viimastel aastatel on tööturgu jätkuvalt mõjutanud suured muutused – töötajad soovivad üha enam valida ise, millal, kust ja kuidas nad tööd teevad. Paindlik töökorraldus on saanud normaalsuseks, eriti jaekaubanduses, teeninduses ja kontoritöös.
See areng on toonud kaasa vajaduse töölepingute suurema paindlikkuse järele, et töötajad säilitaksid töölepingu seadusest tuleneva kaitse, kuid tööandjad saaksid paremini reageerida muutuvatele töömahtudele.
2021. aastal käivitas Sotsiaalministeerium koostöös tööandjate ja ametiühingutega pilootprojekti jaekaubanduses, mille eesmärk oli katsetada muutuvtunnilepinguid – töövormi, mis ühendab püsiva töölepingu turvalisuse ja paindliku tööaja võimalused
Piloot kestis 2023. aastani ning selle käigus said ettevõtted ja töötajad proovida lepinguvormi, kus lepiti kokku:
- miinimumkoormus (vähemalt 0,3 täistööajast ehk 12 tundi nädalas) ning
- paindlik tööajavahemik, mille ulatuses võis töötaja soovi korral teha lisatunde
Pilootprojekt on nüüdseks lõppenud ja selle tulemused on Sotsiaalministeeriumi poolt analüüsitud.
Tagasiside näitas, et muutuvtunnilepingud pakkusid teatud sektorites (eriti jaekaubanduses ja teeninduses) reaalselt kasu, kuid tekitasid ka küsimusi töötajate õiguste kaitse ja töökoormuse prognoositavuse osas
2025. aasta seisuga:
- Eestis ei ole muutuvtunnileping eraldi seaduslik lepinguvorm. Seda saab kasutada vaid töölepingu lisakokkuleppena, kui mõlemad pooled – töötaja ja tööandja – sellega kirjalikult nõustuvad.
- Töölepingu seadus ei ole veel ametlikult muudetud, kuid arutelu paindlike töövormide seadustamiseks jätkub
Ettevõtted, kes soovivad pakkuda paindlikku tööaega, saavad seda teha:
- töölepingu lisakokkuleppe kaudu (nt määrates kindla miinimumtunni arvu ja võimaliku lisatöövahemiku);
- summeeritud tööaja arvestust kasutades;
- või vajadusel võlaõiguslike lepingute (käsundus-, töövõtuleping) kaudu.
Kõige olulisem on, et töökoormuse muutused oleksid kirjalikult fikseeritud, ning töötajal säiliks õigus keelduda lisatundidest, mis ületavad kokkulepitud mahu.
Muutuvtunnilepingud olid Eestis oluline samm paindliku töökorralduse suunas, kuid praegu (2025. aastal) on need veel katsetusjärgus lahendus, mitte ametlik lepinguliik.
Töölepingu seaduse muutmise arutelud jätkuvad eesmärgiga, et tulevikus oleks paindlik töö võimalik seaduslikult ja turvaliselt nii töötajale kui tööandjale
