Katseaega peetakse vahel perioodiks, mil tööandja võib töötajaga töösuhte kiiresti ja põhjendamata lõpetada. Tegelikult kehtivad töötaja õigused ka katseajal ning töölepingu ülesütlemisele on seatud kindlad nõuded.
Töölepingu seaduse järgi rakendub üldjuhul neljakuuline katseaeg. Töölepingus võib kokku leppida lühemas katseajas või selles, et katseaega ei kohaldata.
Kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu puhul ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.
Katseaja hulka ei arvestata üldjuhul aega, mil töötaja ei saanud oma tööülesandeid täita, näiteks ajutise töövõimetuse või puhkuse tõttu. Seetõttu võib katseaja lõpp mõnel juhul edasi nihkuda.
Ei. Katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks vajalikule tasemele.
Kui tööandja ütleb lepingu üles katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, peab põhjus olema seotud töötaja sobivusega konkreetsele tööle. Katseaega ei tohi kasutada ettekäändena näiteks koondamiseks või muul põhjusel töösuhte lõpetamiseks.
Jah. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama ning põhjendusest peab selguma, miks töötaja tööandja hinnangul ametikohale ei sobinud.
Ülesütlemisavaldus peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga. Pelgalt suulisest teatest ei piisa.
Katseajal töölepingu ülesütlemisel tuleb üldjuhul ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva.
See tähendab, et tööandja ei saa üksnes katseajale viidates teatada töötajale, et tänane tööpäev jääb viimaseks. Kui etteteatamistähtaega ei järgita, võib töötajal tekkida õigus hüvitisele vähem etteteatatud aja eest.
Ülesütlemisavalduse võib esitada ka katseaja viimasel päeval. Sellisel juhul võib töösuhe 15-päevase etteteatamistähtaja tõttu lõppeda pärast katseaja lõppu.
Jah. Ka töötaja võib katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest vähemalt 15 kalendripäeva ette.
Töötaja ei pea tavapärast katseajal lahkumist põhjendama, kuid ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Töösuhte lõppemisel peab tööandja tasuma töötajale väljateenitud töötasu ja muud sissenõutavaks muutunud tasud. Samuti tuleb rahas hüvitada kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus.
Katseajal töölepingu lõpetamine iseenesest töötajale eraldi lahkumishüvitist kaasa ei too.
Kui töötaja leiab, et tööandja kasutas katseaega valel eesmärgil või töölepingu ülesütlemiseks puudus seaduslik alus, saab ülesütlemise vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus.
Siin tuleb tegutseda kiiresti: ülesütlemise vaidlustamiseks on aega 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest, mitte töösuhte lõppemise päevast.
Katseaeg võimaldab nii töötajal kui ka tööandjal hinnata, kas koostöö sobib, kuid töötaja õigused kehtivad ka sel ajal.
Tasub meeles pidada kolme põhireeglit: tööandja peab katseajal ülesütlemist põhjendama, põhjus peab olema seotud töötaja sobivusega tööle ning üldjuhul tuleb töölepingu lõpetamisest vähemalt 15 kalendripäeva ette teatada.
Kui ülesütlemise põhjus tundub küsitav või nõutud korda ei järgita, on töötajal õigus ülesütlemine vaidlustada.
Artikkel põhineb 2026. aastal kehtival Eesti töölepingu seadusel ja Tööinspektsiooni Tööelu portaali selgitustel.
