Alates 26. oktoobrist 2026 jõustusid Eestis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis annavad tööandjatele õiguse kontrollida töötajate joovet. See ei tähenda aga, et tööandja võiks töötajaid igal ajal ja põhjuseta kontrollida.
Üldjuhul peab tööandjal olema joobekontrolliks põhjendatud kahtlus. Näiteks võib selleks olla töötaja tavapärasest erinev käitumine, ebaselge kõne või muud võimalikule joobele viitavad tunnused.
Erand kehtib ametikohtadel, kus joobes töötamine võib kaasa tuua eriti raskeid tagajärgi. Näiteks bussi- ja veoautojuhtide, ohtlike masinate operaatorite ning teatud ehitustööde tegijate puhul võib tööandja joovet kontrollida ka ilma eelneva kahtluseta.
Tööandja peab enne kontrollide läbiviimist kehtestama kirjaliku korra ja seda töötajatele tutvustama. Korras peab olema selgitatud, kuidas joovet kontrollitakse, mida loetakse positiivseks tulemuseks ning millised on kontrollist keeldumise võimalikud tagajärjed.
Samuti peab töötajal olema võimalus mõõtmistulemust vaidlustada. Joobekontrolli käigus kogutud andmeid võib tööandja säilitada kuni kolm aastat.
Lisaks muutus lihtsamaks alla kümne töötajaga ettevõtete asjaajamine. Sellised ettevõtted ei pea enam esitama töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduses.
Riskianalüüsi koostamise kohustus jääb siiski alles. Tööandja peab endiselt hindama töökeskkonna ohte ja koostama kirjaliku riskianalüüsi.
Seadusemuudatuste peamine eesmärk on muuta töökeskkond ohutumaks ning ennetada tööõnnetusi. Tööinspektsioon rõhutab, et joobekontroll peab teenima tööohutuse eesmärki, mitte muutuma töötajate põhjendamatu kontrollimise vahendiks.
Allikas: Tööinspektsioon, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused (26.10.2026).
