8 tööturutrendi aastal 2020
Möödunud kümne aastaga on tööandjate värbamisvajadus pea kahekordistunud ja töövõtjad on muutunud uue töökoha otsingutel aktiivsemaks kui kunagi varem. Mida toob tööturule aasta 2020?
Need trendid mõjutavad kõige tõenäolisemalt Eesti tööturgu nii uuel aastal kui ka saabunud kümnendil:
Spetsialistide puudus süveneb veelgi
Enamik tööandjaid toob oma värbamisplaane tutvustades välja, et neil on tarvis värvata just erinevate valdkondade spetsialiste. Kahjuks on tööjõupuudus spetsialistide ametirühmas just üks teravamaid ja olukord ei ole paranenud. Uusi, praktiliste oskuste ja kogemustega, spetsialiste ei tule lihtsalt piisavalt juurde ja ümberõpet ei saa samuti nimetada levinud praktikaks. Eesti haridussüsteem on selgelt magama jäänud ja vajab raputust, et vastata tööandjate ootustele.
Ametid kaovad
Eelmine kümnend näitas selgelt mitmete ametikohtade kadumist ja tõi nii mõnedki koondamislained traditsioonilistelt töökohtadelt. Suure tõenäosusega jätkub taoline trend ka tänavu, kuna Eestis leidub ametikohti, kus tööandjad ei suuda kiiret palgatõusutempot hoida ja töötajad peavad kõrgema palga nimel liikuma suuremat lisandväärtust loovatele ametikohtadele. Taoline areng ei saa olema kerge, kui ümberõpe ei muutu levinumaks ja seepärast tabab ametite kadumine meid ootamatult. Teisalt avab taoline trend paljudele töötajatele võimalusi liikuda põnevamatele ja kõrgemini tasustatud ametikohtadele.
Oskus ja valmisolek õppida muutub teadmistest olulisemaks
Tööjõukriisis hakatakse ümber hindama oma nõudmised värbamisel – alati ei pea uus töötaja olema kindlasti samast valdkonnast, pigem on olulised tema isikuomadused, ambitsioonikus, baasoskused ja õppimisvõime.
Veelgi enam, üha kiiremini arenevas maailmas on keeruline ette ennustada, missuguseid oskusi ja teadmisi töötajatel tarvis läheb. Seepärast peab kohustusliku haridussüsteemi lõpetanul säilima soov edasi õppida – aeg, mil inimesed töötasid terve eluea ühel ametikohal, on möödas.
Veelgi enam, üha kiiremini arenevas maailmas on keeruline ette ennustada, missuguseid oskusi ja teadmisi töötajatel tarvis läheb. Seepärast peab kohustusliku haridussüsteemi lõpetanul säilima soov edasi õppida – aeg, mil inimesed töötasid terve eluea ühel ametikohal, on möödas.
Kas robotid juba tulevad?
Robotid on juba kohal! Iseteeninduskassad toidupoodides on juba väga levinud ning sarnast digitaliseerimist tuleb ette ka paljudes teistes valdkondades. 2020. aastal kasvab tõenäoliselt robotite kasutuselevõtt ka tööstussektoris. Automatiseerimine on hädavajalik, kuna tööandjatel ei õnnestu enam samadel tingimustel töötajaid leida. Ühelt poolt on märgata tugevat palgasurvet, kuid lisaks on muutumas ka töötajate ootused töö sisule. Lisaks sellele, et töötajad soovivad liikuda kõrgemalt tasustatud töökohtadele, on muutunud ka nende ootused töö tingimustele, -sisule ja -ajale. Taolised muutused on sundinud paljusid tööandjaid liikuma üha enam automatiseerimise suunas ja kaotama töid, mida suur osa Eesti töövõtjatest enam teha ei taha.
Kas Eesti läheb üle 6-tunnisele tööpäevale?
Töökust on ikka peetud eestlaste üheks parimaks omaduseks, mida ikka ja jälle esile tõstetakse. Vastuolu tööandjate ja töövõtjate ootuste osas tööajale muutub 2020. veelgi teravamaks – töövõtjad tahavad vähem aega veeta töökohal, tööandjad tahavad aga tõsta töötajate töökoormust. Nimelt töökäte puuduse tõttu on ka 2020. aastal sunnitud iga teine Eesti töötaja tegema ületunde ja rohkem tööd. Kasvav töökoormus tekitab paljudes noortes ka küsimuse, kas ja millal nad üldse pensionipõlve nautima saavad jääda.
Väikeste sammude haaval tuleb Eestis hakata liikuma selles suunas, et töö produktiivsus kasvaks ja tööl veedetud aja roll väheneks. Niivõrd väikeses riigis on see ülioluline, kuna tööjõudu jääb meil aastakümnetega kiirelt vähemaks ja paarikümne aasta pärast tuleb hakkama saada tunduvalt väiksema arvu töötajaskonna ja seega ka tööle kulutatud ajaga.
Kuigi 6-tunnine tööpäev hakkab üha enam levima infotehnoloogiasektoris, siis traditsioonilistes valdkondades nagu näiteks tööstussektoris töötavad inimesed lühemat tööpäeva 2020. aastal ei näe. Tööturul valitseb karjuv tööjõupuudus ja taolistes valdkondades on täna endiselt liiga palju töid, mis lähtuvad ainult töötundidest.
Väikeste sammude haaval tuleb Eestis hakata liikuma selles suunas, et töö produktiivsus kasvaks ja tööl veedetud aja roll väheneks. Niivõrd väikeses riigis on see ülioluline, kuna tööjõudu jääb meil aastakümnetega kiirelt vähemaks ja paarikümne aasta pärast tuleb hakkama saada tunduvalt väiksema arvu töötajaskonna ja seega ka tööle kulutatud ajaga.
Kuigi 6-tunnine tööpäev hakkab üha enam levima infotehnoloogiasektoris, siis traditsioonilistes valdkondades nagu näiteks tööstussektoris töötavad inimesed lühemat tööpäeva 2020. aastal ei näe. Tööturul valitseb karjuv tööjõupuudus ja taolistes valdkondades on täna endiselt liiga palju töid, mis lähtuvad ainult töötundidest.
Inglise keel tungib aina enam igapäevaelu- ja töökeskkonda
Tänu hoogsale tehnoloogia arengule ja selle tihedale kasutamisele on noorema põlvkonna jaoks muutunud inglise keele mõistmine ja rääkimine normaalsuseks. Järjest enam on valdkondi, kuhu võetakse tööle välistalente ning töökeel on kas osaliselt või lausa täies ulatuses läinud eesti keele pealt inglise keele peale üle.
2020. aasta välistööjõu piirarv täitus aasta esimese nädalaga ja kindlasti värvatakse tänavu üha enam välismaalt ka tippspetsialiste (ei kuulu piirarvu alla), mis tähendab paljudele tööandjatele kakskeelse keskkonna loomist.
2020. aasta välistööjõu piirarv täitus aasta esimese nädalaga ja kindlasti värvatakse tänavu üha enam välismaalt ka tippspetsialiste (ei kuulu piirarvu alla), mis tähendab paljudele tööandjatele kakskeelse keskkonna loomist.
Noorema põlvkonna väärtused muudavad tööelu
Kui möödunud tööstusrevolutsioonide aegadel piisas et töötajad tulid tööle, said ülemuselt juhised, mida teha, tegid töö ära ja läksid koju, siis enam ei pruugi vana mudel samamoodi toimida. Aina enam tahavad olla töötajad kaasatud otsuste tegemisse ja soovivad saada aru, miks ja kuidas mingid protsessid toimivad. Töötajad peavad tunnetama, et nende tööl on eesmärk ja sellest sõltub midagi. Vaieldamatult on oluliseks muutunud ka ettevõtte väärtustega samastumine – kui need ei kõneta ja ettevõte ei käitu vastutustundlikult, siis ei kõneta ka tööandja.
Olemasolevad töötajad tõstetakse fookusesse
See on ammu teada, et ettevõte toimib hästi siis, kui ka meeskond toimib. Kuna nõudlus heade spetsialistide järele on suur, tuleb tööandjatel 2020. aastal üleostmise vältimiseks tegeleda põhjalikumalt oma inimestega, et neid hoida. Töövõtjad on hakanud tihedamini vahetama töökohti ning tööjõuliikuvus tööturul on suur. Seda enam on vaja sättida fookusesse iga töötaja heaolu. Ka tööandja maine muutub tugevamaks, kui ettevõtte töötajad on oma tööandjaga rahul. Juhtidelt oodatakse, et nad tuleksid samuti meeskonnale lähemale ja näitaksid, et on selle osa.
Kas kriisis tööturg leiab ravi majanduse jahenemisest?
Majanduse jahenemine võiks tööturukriisi küll ajutiselt leevendada, kuid valitsevad trendid on tõenäoliselt pöördumatud. Oleks sinisilmne uskuda, et saabunud kümnendil ei tahaks töötajad teenida palka, millega suudetakse hästi ära elada või teha tööd, millel oleks mõte. Ka soov ise oma aega planeerida ja valida töötamiseks sobiv koht näib olevat pöördumatu trend. 2020. aasta alguses korraldatud uuring näitas selgelt, et paindlikum tööaeg aitab värvata töötajaid isegi väiksema palgaga.
Uue reaalsusega tuleb leppida ja täna on tööturul selgelt näha, et paljud ettevõtted, kes suudavad kohaneda, on tööturul võitjad ning suudavad lihtsamini (sh ka madalama palga eest) värvata talente.
Uue reaalsusega tuleb leppida ja täna on tööturul selgelt näha, et paljud ettevõtted, kes suudavad kohaneda, on tööturul võitjad ning suudavad lihtsamini (sh ka madalama palga eest) värvata talente.
