Kui ettevõte soovib palgata inimese, kellel on olnud keerulisem tööturule naaseda, võib tööandjal olla võimalik saada Töötukassalt palgatoetust. Selle eesmärk on vähendada tööandja riski uue töötaja värbamisel ning aidata väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras inimestel taas tööellu naasta.
Selgitame, kes kvalifitseerub palgatoetusele, millistel tingimustel saab tööandja toetust taotleda, kui suur see on ning millistel juhtudel tuleb toetus tagastada.
Palgatoetus on Töötukassa meede, millega hüvitatakse tööandjale osa uue töötaja palgakulust. Toetus on mõeldud olukordadeks, kus tööandja võtab tööle inimese, kelle võimalused tööturul on olnud tavapärasest väiksemad.
Palgatoetus ei ole mõeldud iga uue töötaja värbamiseks, vaid selle saamiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud tingimused nii töötaja kui ka tööandja puhul.
Palgatoetust saab taotleda inimese töölevõtmisel, kes on registreeritud Töötukassas töötuna ning vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
- kes on olnud viimase 450 päeva jooksul töötu vähemalt 365 päeva,
- kes on kuni 29-aastane (kaasa arvatud) ja on olnud viimase 225 päeva jooksul töötu vähemalt 180 päeva.
Lisaks võivad toetusele kvalifitseeruda inimesed, kellel on tervisest tulenev takistus töötamisel, vähemalt 55-aastased töötud ning inimesed, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud. Ka nende puhul peab üldjuhul olema täidetud tingimus, et inimene on olnud viimase 225 päeva jooksul töötuna vähemalt 180 päeva.
Tööta olemise arvestamisel ei loeta töötuks näiteks inimest, kes on olnud töösuhtes, tegutsenud ettevõtjana, õppinud täiskoormusega õppes või olnud mõnes muus seaduses loetletud hõives.
Kõik registreeritud töötud palgatoetuse tingimustele ei vasta.
Näiteks ei saa toetust taotleda inimese töölevõtmiseks, kes õpib kõrghariduses täiskoormusega või kesk- või kutsehariduses päevases õppes, sealhulgas akadeemilise puhkuse ajal.
Samuti ei saa toetust kasutada juhul, kui tööle võetav inimene on viimase 36 kuu jooksul olnud sama ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liige, prokurist või talle on kuulunud ettevõttest üle 50%.
Kui sama inimese töölevõtmiseks on varem juba palgatoetust saadud, saab uut toetust taotleda alles siis, kui eelmisest halduslepingu lõppemisest on möödunud vähemalt viis aastat.
Palgatoetust võivad taotleda füüsilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, eraõiguslikud juriidilised isikud ning kohaliku omavalitsuse asutused.
Oluline on, et töötajaga sõlmitakse kas tähtajatu tööleping või vähemalt kuuekuuline tähtajaline tööleping.
Toetust ei saa taotleda füüsilisest isikust ettevõtja iseenda töölevõtmiseks. Samuti ei saa seda kasutada riigiasutused ega avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Palgatoetuse taotlus tuleb esitada e-töötukassas vähemalt seitse tööpäeva enne planeeritavat töösuhte algust.
See on oluline, sest Töötukassa sõlmib tööandjaga esmalt halduslepingu. Kui töötaja alustab tööd enne lepingu sõlmimist, jäetakse palgatoetuse avaldus rahuldamata.
Enne lepingu sõlmimist kontrollib Töötukassa muu hulgas, kas tööandjal puuduvad olulised takistused toetuse saamiseks. Näiteks ei tohi tööandjal olla ajatamata maksuvõlga üle 100 euro, ettevõtte suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tööandjal ei tohi olla olulisi rikkumisi varasemate Töötukassaga sõlmitud lepingute täitmisel.
Lisaks kontrollitakse vähese tähtsusega riigiabi piirmäärade järgimist.
Palgatoetus moodustab 50% töötaja brutopalgakulust, kuid selle suurus on piiratud.
Toetus ei või olla suurem kui:
- 50% halduslepingus kokku lepitud eeldatavast kuupalgast;
- kehtiva töötasu alammäära 50%.
See tähendab, et toetuse suurus sõltub nii tegelikult deklareeritud töötasust kui ka halduslepingus kokku lepitud eeldatavast töötasust.
Näiteks, kui töötaja brutopalk on 1000 eurot ning see on ka lepingus kokku lepitud töötasu piires, hüvitab Töötukassa tööandjale 500 eurot.
Kui tegelik töötasu ületab halduslepingus märgitud eeldatava töötasu, arvutatakse toetus eeldatava töötasu alusel. Väga kõrge töötasu korral rakendub omakorda seaduses sätestatud ülempiir, mis on seotud töötasu alammääraga.
Palgatoetus makstakse tööandja pangakontole Maksu- ja Tolliametile deklareeritud palgaandmete alusel.
Tähtajatu töölepingu korral makstakse palgatoetust kuni kuue kuu jooksul alates töötaja tööle asumisest.
Kui töötajaga sõlmitakse tähtajaline tööleping, peab see kestma vähemalt kuus kuud. Sellisel juhul makstakse toetust poole töösuhte kestuse eest, kuid mitte kauem kui kuus kuud.
Tööandjal tuleb arvestada, et teatud juhtudel tuleb saadud palgatoetus osaliselt või täielikult tagastada.
Täies ulatuses tuleb toetus tagastada näiteks siis, kui tööandja lõpetab töösuhte poolte kokkuleppel või koondamise tõttu enne kuue kuu möödumist tähtajatu töölepingu algusest. Sama põhimõte kehtib ka alla üheaastaste tähtajaliste töölepingute puhul enne poole töölepingu tähtaja möödumist.
Kui töösuhe lõpeb hiljem, kuid veel halduslepingu kehtivuse ajal samadel alustel, tuleb üldjuhul tagastada osa saadud toetusest.
Samas ei pea toetust tagastama näiteks juhul, kui töötaja ise soovib töölt lahkuda, tööleping lõpetatakse katseajal töötaja sobimatuse tõttu, töötaja rikub oluliselt oma kohustusi või tööandja pankrotistub.
Palgatoetus võib olla ettevõtte jaoks oluline võimalus vähendada värbamiskulusid ning samal ajal aidata inimesel tööturule tagasi pöörduda. Samas tasub enne töötaja tööle vormistamist veenduda, et kõik toetuse tingimused on täidetud.
Kõige olulisem on esitada avaldus piisava ajavaruga, sest töötaja ei tohi alustada tööd enne, kui Töötukassa ja tööandja vahel on sõlmitud haldusleping. Samuti tasub üle kontrollida, et ettevõttel ei oleks maksuvõlga ega muid asjaolusid, mis võiksid toetuse saamist takistada.
Kui tingimused on täidetud, võib palgatoetus aidata vähendada tööandja palgakulusid esimeste töökuude jooksul ning toetada edukat sisseelamist uuel töökohal.
