Millega peaksid arvestama kandideerides osalise tööajaga ametikohale?
Mitu tundi päevas tohivad töötada alaealised?
Kuidas korraldatakse tööaega?
Kordame üle, millega tegu!
Kõige levinum tööajavorm Eestis on täistööaeg – seaduses määratletud maksimaalne tööaeg päevas ja nädalas, millest rohkem ei tohi töötajaga kokku leppida. 2025. aastal tähendab see töötamist kuni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, kui töölepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Täistööaeg ei tähenda siiski, et töötaja peab iga päev just 8 tundi töötama – tööaeg võib jaguneda nädala peale erinevalt.
Tänapäeva tööturul on palju erineva iseloomuga töökohti, mis tähendab, et ka tööaja korraldus peab olema paindlik.
Tavapärane tööaeg tähendab üldiselt töötamist 8 tundi päevas 5 päeva nädalas – see sobib näiteks kontoritööks. Kuid paljudes valdkondades, nagu kaubandus, päästeteenistus või meelelahutus, ei ole see võimalik. Seetõttu kasutatakse laialdaselt summeeritud tööaega.
Summeeritud tööaja arvestuse puhul jaotatakse töötunnid kokkuleppel teatud ajavahemikku – maksimaalselt 4 kuud. Töötamine võib toimuda ka õhtuti ja nädalavahetustel. Tööandja peab koostama töögraafiku ning tagama vähemalt 11-tunnise puhkeaja tööpäevade vahel ja vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Alaealiste tööaeg on lühendatud täistööaeg ning seda reguleerib lisaks töölepingu seadusele ka töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 2025. aastal kehtivad järgmised piirangud:
13–14-aastased ja 15–16-aastased koolikohustuslikud noored võivad koolivaheajal töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Kooliajal on see piir väiksem: 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas.
15–17-aastased, kes ei ole koolikohustuslikud, võivad töötada kuni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas (kuid töö iseloom ja tingimused peavad vastama alaealise vanusele ja tervisele).
Lühendatud täistööaeg on ette nähtud töötajatele, kelle töö on vaimselt või füüsiliselt eriti koormav, näiteks haridustöötajad (35 tundi nädalas) või alaealised, nagu eelpool kirjeldatud.
Osaline tööaeg tähendab, et töötatakse täistööajast vähem. Osalise tööaja tingimused lepitakse tööandjaga kokku – näiteks 10, 20 või 35 tundi nädalas. Töötasu makstakse vastavalt tegelikult töötatud tundidele, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud kindlas kuupalgas sõltumata tundidest.
Tööaja korraldus ja tööleping tuleb alati sõlmida kirjalikult ning selles tuleb selgelt määratleda nii tööaeg kui ka töötasu arvestamise viis.
Rohkem infot saad ametlikest allikatest nagu Tööelu portaal või „Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” autorilt Niina Siitam.
Töölepingu seadus (TLS) – põhiseadus, mis reguleerib tööaja kestust, osalist tööaega, summeeritud tööaega ja alaealiste töötingimusi.
Tööinspektsiooni juhised alaealise tööle võtmiseks – selgitused tööandjatele alaealiste töölevõtmise protseduuride ja nõuete kohta.
Tööelu portaal – riiklik teabeportaal, mis koondab tööõiguse, tööaja ja tööohutuse teemalisi juhendeid ja uudiseid.
