Uue töökoha otsimine võib kiiresti muutuda justkui teiseks täiskohaga tööks. Vaatad tööpakkumisi, kohandad CV-d, kirjutad motivatsioonikirju, käid vestlustel ja ootad vastuseid. Kui sobivat pakkumist kohe ei tule, tekib kergesti tunne, et peaksid tegema veel rohkem ja veel kiiremini.
Tegelikult ei sõltu eduka tööotsingu tulemus sellest, mitu tundi päevas sa tööportaalis veedad. Läbimõeldud ja järjepidev tegutsemine aitab hoida nii fookust kui ka energiat ning suurendab võimalust, et leiad töö, mis sulle päriselt sobib.
Siin on praktiline tegevusplaan, kuidas otsida uut tööd ilma, et tööotsing kogu su aja ja tähelepanu endale võtaks.
Üks suurimaid energiakulutajaid tööotsingul on sadade tööpakkumiste sirvimine ilma selge sihita. Kui iga teine kuulutus tundub „võib-olla sobib“, kulub palju aega nii valikute tegemisele kui ka kandideerimisele.
Enne aktiivse otsingu alustamist pane enda jaoks kirja kolm asja:
1. millist tööd või rolli sa otsid;
2. millised tingimused on sinu jaoks olulised;
3. millistes küsimustes oled valmis kompromissiks.
Näiteks võivad sinu jaoks olla olulised töö asukoht, kaugtöö võimalus, tööaeg, palgatase, valdkond või arenguvõimalused.
Mida selgemalt tead, mida otsid, seda lihtsam on ebasobivatele pakkumistele „ei“ öelda. See ei muuda sinu võimalusi väiksemaks, see muudab otsingu täpsemaks.
Kui oled parasjagu töötu, võib tekkida tunne, et peaksid tööotsinguga tegelema hommikust õhtuni. Kui otsid uut tööd praeguse töö kõrvalt, võib sama tegevus hakata täitma kõiki õhtuid ja nädalavahetusi. Mõlemal juhul tasub tööotsingule seada konkreetsed piirid.
Näiteks võid otsustada, et vaatad uusi tööpakkumisi kolm korda nädalas ning jätad eraldi aja kandideerimisdokumentide kohandamiseks. Kui selleks päevaks planeeritud tegevused on tehtud, on tööotsing samuti tehtud.
Selline piir aitab vältida olukorda, kus kontrollid uusi kuulutusi kümme korda päevas, kuid tegelikult midagi rohkem ära ei tee.
Kümnete avalduste saatmine võib tekitada tunde, et oled olnud väga produktiivne. Kui suur osa neist läheb ametikohtadele, mis sulle tegelikult ei sobi, võib tulemus olla hoopis rohkem äraütlemisi ja suurem pettumus. Kasulikum on küsida iga huvipakkuva tööpakkumise puhul, kas ma tahaksin päriselt seda tööd teha? Kui vastus on jah, tasub kandideerimisele rohkem tähelepanu pöörata. Vaata üle, milliseid oskusi tööandja otsib ja too just need kogemused oma CV-s selgemalt esile.
Viis läbimõeldud kandideerimist võivad olla väärtuslikumad kui kakskümmend kiiruga saadetud avaldust.
„Pean leidma uue töö“ on suur eesmärk, mille tulemust ei saa täielikult kontrollida. See võib tekitada tunnet, et sa ei liigu edasi enne, kui tööleping on allkirjastatud. Palju lihtsam on keskenduda tegevustele, mida saad ise mõjutada.
Näiteks:
Esmaspäev: vaatan üle uued sobivad tööpakkumised.
Teisipäev: uuendan CV-d ühe huvipakkuva ametikoha jaoks.
Kolmapäev: saadan kandideerimisavalduse.
Neljapäev: valmistun võimalikuks töövestluseks.
Reede: vaatan nädala tulemused üle ja panen paika järgmised sammud.
Nii muutub ebamäärane „töö leidmine“ väikesteks ja tehtavateks tegevusteks.
Tööotsingu üks raskemaid osi on teadmatus. Sa võid saata enda arvates väga hea kandideerimisavalduse ja saada ikkagi eitava vastuse või üldse mitte vastust. See ei tähenda automaatselt, et sinu CV oli halb või et sinu oskustest ei piisanud. Värbamisotsust mõjutavad paljud tegurid, mida kandidaat ei näe: teiste kandidaatide kogemus, ettevõtte muutunud vajadused, eelarve, sisemised kandidaadid või väga konkreetse oskuse otsimine.
Vaata tagasisidet kui infot, mitte hinnangut enda väärtusele. Kui sama probleem kordub (näiteks saadad palju avaldusi, kuid vestlustele ei jõua), tasub üle vaadata CV ja kandideerimise strateegia. Üksik äraütlemine ei ole aga põhjus kogu oma senises kogemuses kahtlema hakata.
Tööotsing muutub emotsionaalselt eriti väsitavaks siis, kui iga äraütlemine paneb kogu protsessi uuesti läbi mõtlema. Siin aitab lihtne reegel: üks äraütlemine ei nõua strateegia muutmist, korduv muster küll.
Kui sa ei pääse pikema aja jooksul ühelegi vestlusele, tasub kontrollida CV-d ja seda, millistele ametikohtadele kandideerid. Kui jõuad regulaarselt vestlustele, kuid pakkumist ei saa, võib olla kasulikum keskenduda töövestluseks valmistumisele.
Nii otsid probleemi sealt, kus see tegelikult võib olla, selle asemel et pärast iga „ei“-vastust kõike nullist alustada.
Puhkus ei ole tööotsingu vastand. See on osa jätkusuutlikust tööotsingust.
Kui oled terve õhtu töökuulutusi vaadanud, ei pruugi veel üks tund anda paremat tulemust. Väsinuna on keerulisem hinnata tööpakkumisi, kirjutada head kandideerimisavaldust ja valmistuda vestluseks.
Planeeri teadlikult päevi või õhtuid, mil sa tööotsinguga ei tegele. Mine liikuma, kohtu inimestega, tegele hobidega või tee midagi muud, mis viib mõtted tööotsingult eemale. Eriti oluline on see siis, kui otsing kestab nädalaid või kuid.
Mitme kandideerimise korral lähevad ettevõtted, kontaktid ja tähtajad kiiresti segamini. See tekitab tarbetut vaimset koormust.
Piisab lihtsast tabelist või märkmetest, kuhu paned kirja ettevõtte ja ametikoha, kandideerimise kuupäeva, järgmise sammu, vestluse aja, kui see on kokku lepitud ja saadud vastuse või tagasiside.
Nii ei pea sa kõike peas hoidma ning saad kiiresti aru, kus üks või teine kandideerimine parasjagu on.
Kui tööotsing hakkab mõjutama und, keskendumist või igapäevast enesetunnet, tasub senine tempo üle vaadata.
Ohumärgiks võib olla ka see, kui avad tööportaali automaatselt igal vabal hetkel, iga äraütlemine rikub terve päeva või tunned süüd, kui mõnel päeval ühelegi töökohale ei kandideeri. Sellisel juhul ei pruugi lahenduseks olla suurem pingutamine. Mõnikord annab parema tulemuse see, kui vähendad mõneks päevaks tööotsingu mahtu ja tuled seejärel tagasi selgema peaga.
Keegi ei tea tööotsingut alustades, kas sobiv pakkumine tuleb järgmisel nädalal või mõne kuu pärast. Seetõttu tasub valida tempo, mida suudad vajadusel pikemalt hoida.
Hea tööotsingu rutiin võib olla väga lihtne:
1. Vaata regulaarselt üle uued tööpakkumised.
2. Vali välja ainult need, mis sinu eesmärkidega päriselt sobivad.
3. Kohanda CV-d olulisemate pakkumiste jaoks.
4. Pea kandideerimistel järge.
5. Analüüsi tulemusi mustrite, mitte üksikute äraütlemiste põhjal.
6. Jäta kalendrisse teadlikult aega, mil sa tööd ei otsi.
Tööotsingu eesmärk ei ole saata võimalikult palju CV-sid ega olla iga päev maksimaalselt produktiivne. Eesmärk on jõuda sobiva uue töökohani nii, et sul jätkuks energiat ka siis, kui avaneb võimalus töövestlusele minna ja uus töö vastu võtta.
Uut tööd tasub otsida järjepidevalt, mitte ennast tühjaks joostes.
