Värske Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturuküsitlus näitab, et Eesti töötajad väärtustavad võimalust oma tööd iseseisvalt korraldada. Kaheksa töötajat kümnest leiab, et neil on töös piisavalt autonoomiat, kuid samal ajal tunnistab iga viies, et kardab tööülesannete täitmisel eksida. Lisaks tunneb ligi viiendik vastanutest, et jääb tööalaste muredega sageli üksi.
Uuringust selgub, et töötajad on oma tööalase iseseisvusega üldiselt rahul ning peavad seda üheks olulisemaks hea töökeskkonna tunnuseks. 41% vastanutest ütles, et vähene iseseisvus ei häiri neid üldse, ning 39% märkis, et see mõjutab neid harva. Vaid 1% töötajatest tunneb väga sageli, et neil puudub töös piisav autonoomia.
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul tähendab iseseisvus töötajate jaoks enamat kui paindlikku tööaega või võimalust töötada eri kohtades.
„Aja- ja kohapaindlikkusest olulisem on võimalus oma tööd sisuliselt ise korraldada, mille aluseks on arusaamine töö eesmärkidest ja vastutuse võtmine tulemuse eest. See eeldab tööandjapoolset usaldust ja hirmude maha võtmist,“ ütles Seeder.
Ka küsitluse partneri Elisa personalijuhi Agne Sokolovi sõnul väärtustavad töötajad iseseisvust üha enam ning see mõjutab tööandja valikut. Tema sõnul käib suurem otsustusvabadus käsikäes selgete eesmärkidega, kui töötajal on ootused ja vastutus arusaadavad, on ta valmis ka rohkem vastutust võtma.
Uuring kinnitab, et iseseisvus mõjutab otseselt töötajate rahulolu, motiveeritust ja seotust tööandjaga. Need, kes tunnevad, et neil ei ole oma töös piisavalt iseseisvust, hindavad oma tööga rahulolu madalamaks ning on vähem seotud oma tööandjaga.
Sama trend peegeldub ka töökoha vahetamise plaanides. Töötajatest, keda vähene iseseisvus sageli häirib, plaanib 42% lähiajal töökohta vahetada. Nende seas, keda vähene autonoomia häirib harva või üldse mitte, on sama näitaja vaid 13%.
Seederi sõnul võib aga ka liiga suur iseseisvus ilma piisava toe ja tagasisideta töötajatele pingeid tekitada.
„Kui töötajale antakse liiga palju iseseisvust ilma piisava toe ja tagasisideta, võib ta jääda oma tööalaste muredega üksi. Lisastressi tekitab teadmatus tööandja ootustest ja hirm eksida,“ selgitas Seeder.
Tööturuküsitlusest selgus, et enamik töötajaid ei karda oma töös eksida. Samas tunnistas 21% vastanutest ehk ligikaudu iga viies, et kardab sageli või väga sageli tööülesannete täitmisel vigu teha. Seevastu 45% ütles, et ei karda eksida või muretseb selle pärast harva.
Sokolovi hinnangul mõjutab vigade tegemise hirmu suurel määral organisatsiooni psühholoogiline turvalisus.
„Numbrid näitavad, et Eesti inimesed on oma töös üsna julged. Samas tuleb jälgida, et töötajale antud autonoomia ei oleks näiline ega kaoks esimese vea järel. Kui juht annab töötajale küll vabad käed, kuid pärast käib piltlikult öeldes punase pastakaga kõik üle, tõmbub töötaja tagasi ega julge enam uusi ideid pakkuda,“ ütles Sokolov.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööturu-uuringuid, milles kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse töötajate tööturukäitumist, tööga rahulolu ja motiveeritust. Tänavuses kevadises töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6301 inimest. Uuringu pikaajaline partner on Elisa Eesti.
