Haigestumine või vigastus võib tähendada, et töötaja ei saa mõnda aega oma tavapäraseid tööülesandeid täita. Sellisel juhul vormistab arst vajadusel töövõimetuslehe, mis tõendab ajutist töövõimetust ja annab aluse töölt eemal viibimiseks ning teatud juhtudel hüvitise saamiseks.
Mida peaks töövõimetuslehele jäädes tegema töötaja, millised kohustused on tööandjal ja kes haiguspäevade eest maksab?
Töövõimetusleht on dokument, mis tõendab inimese ajutist töövõimetust ja tööülesannete täitmisest vabastamist. Selle väljastamise vajaduse üle otsustab tervishoiutöötaja inimese terviseseisundi põhjal. Üldjuhul vormistatakse töövõimetusleht elektrooniliselt ning selle andmed edastatakse Tervisekassale.
Töövõimetuslehti on erinevaid. Töötaja enda haigestumise või vigastuse korral väljastatakse enamasti haigusleht, teise inimese hooldamise vajaduse korral aga hooldusleht.
Kui tervis ei võimalda tööd teha, tuleks sellest tööandjale esimesel võimalusel teada anda. Töövõimetuslehe vormistab arst, kuid pärast lehe lõpetamist peab töötaja sellest ka tööandjat teavitama. Seejärel saab tööandja vajalikud andmed Tervisekassale edastada.
Tööandjale ei ole vaja esitada üksikasjalikku ülevaadet oma diagnoosist. Oluline on anda teada töölt eemalolekust ja hiljem töövõimetuslehe lõpetamisest.
Tavalise haigestumise või olmevigastuse korral jaguneb haigushüvitise maksmine järgmiselt:
1.–3. haiguspäeva eest hüvitist ei maksta;
4.–8. haiguspäeva eest maksab hüvitist tööandja, üldjuhul 70% töötaja keskmisest töötasust;
alates 9. haiguspäevast maksab hüvitist Tervisekassa, üldjuhul 70% ulatuses.
Tööõnnetuse, kutsehaiguse ja mõne muu erijuhtumi puhul kehtivad teistsugused reeglid. Näiteks tööõnnetuse korral maksab Tervisekassa hüvitist alates teisest päevast 100% määraga.
2026. aastast kehtib Tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ka ülempiir. 2026. aastal on ühe kalendripäeva hüvitise ülempiir 126,87 eurot. Tööandja makstavale haigushüvitisele seda ülempiiri ei rakendata.
Kui töövõimetusleht on lõpetatud ja töötaja on sellest teada andnud, peab tööandja tegema vajalikud toimingud, et Tervisekassa saaks hüvitise välja maksta. Tervisekassa juhiste järgi peab tööandja töövõimetuslehte täiendama seitsme kalendripäeva jooksul pärast selle lõppemist.
Tööandja enda makstav haigushüvitis tuleb välja maksta palgapäeval või hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamist.
Üldreeglina vabastab haigusleht töötaja tööülesannete täitmisest. Alates 1. aprillist 2026 on aga pikaajalise haiguse korral võimalik naasta kokkuleppel tööle varem: kui haiguslehe algusest on möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva, võivad töötaja ja tööandja kirjalikult kokku leppida terviseseisundile vastava töö tegemises.
Töötingimused peavad sellisel juhul vastama haiguslehele märgitud piirangutele. Kui tööandjal sobivat tööd pakkuda ei ole, ei tohi töötaja haiguslehe alusel töötada. Töötaja ja tööandja võivad sellise kokkuleppe ka igal ajal lõpetada.
Sellisel juhul võib arst väljastada töötajale hoolduslehe. Hooldushüvitist maksab Tervisekassa juba esimesest päevast. Näiteks alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel makstakse hooldushüvitist kuni 60 päeva eest. Haige perekonnaliikme kodus põetamisel on hüvitise periood üldjuhul kuni seitse päeva.
Kuigi igapäevases kõnes kasutatakse sageli sõna „haigusleht“, on töövõimetusleht laiem mõiste. Hüvitise suurus, maksja ja hüvitatavate päevade arv sõltuvad sellest, kas tegemist on näiteks töötaja enda haigestumise, tööõnnetuse, kutsehaiguse või pereliikme hooldamisega.
Töötaja jaoks on kõige olulisem teavitada tööandjat oma töölt eemalolekust ja töövõimetuslehe lõpetamisest. Tööandja ülesanne on omakorda vajalikud andmed õigel ajal edastada ning talle seadusega pandud juhtudel haigushüvitis välja maksta.
