AvalehtKarjääriabi Uudised Kellele ja mis valdkondades makstakse endiselt ümbrikupalka?
 

Kellele ja mis valdkondades makstakse endiselt ümbrikupalka?

Kellele ja mis valdkondades makstakse endiselt ümbrikupalka?

Juba kümnendat järjestikust aastat korraldab Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee uuringu, mis kaardistab ümbrikupalga levikut. Enam kui 5400 töövõtja tagasisidest selgus, et ümbrikupalga osakaal on 2019. aastal langenud rekordmadalale tasemele. Kes on aga endiselt ümbrikupalga poolt enim ohustatud ja mis valdkondades makstakse töötasu „mustalt“?
Ümbrikupalga levik on Eestis jõudsalt vähenemas, kuid uuring näitas, et meie tööturul on teatud riskirühmad, kes on endiselt sunnitud vastu võtma töötasu „mustalt". Kui 2010. aastal oli ümbrikupalgaga kokku puutunud pea iga kolmas vastaja, siis 2019. aastal kinnitas „musta" töötasu saamist 4,7% vastanutest. Seejuures sai terve palga ümbrikus 3,1% vastanuist ja osalist ümbrikupalka 1,6%.

Ümbrikupalga osakaal 2010 - 2019

Peamiselt on ohustatud noored, meesterahvad ja madalama haridustasemega töötajad

Üheks tõsiseks riskirühmaks tuleb endiselt lugeda kogemusteta noori, kuna tööturule sisenemisel on nendel ümbrikupalga saamise oht lubamatult kõrge – vähem kui 2-aastase töökogemusega vastajatest sai ümbrikupalka pea iga kümnes (9,4%), 19-aastaste ja nooremate seas aga tervelt 13,1%.

„Võimalik, et noorte värbamisel ei ole reeglid piisavalt paindlikud, mis sunnib tööandjaid tööjõupuuduses sõlmima nii-öelda mitteametlikke erikokkuleppeid. Seadus näeb nimelt ette selle, kaua, kus ja mis tööd tohib alaealine teha, et kaitsta noorte huve ja tervist. Teisalt tahavad aga noored tööd teha ja hooajalistel töödel on tööandjatel lisajõudu tarvis, mis võibki olla aluseks mitteametlikele kokkulepetele," kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Aastaid on olnud ohustatud ka madalama haridustasemega töötajad, kelle seas on ümbrikupalk tunduvalt levinum. Korraldatud uuring kinnitab, et kui kõrgharidusega töötajatest oli ümbrikupalgaga kokku puutunud 3,5% vastanutest, siis põhiharidusega vastajate seas oli ümbrikupalk enam kui kaks korda levinum (7,7%). Teisalt on aga siin näha positiivset trendi, kuna veel 2017. aastal puutus „musta" töötasuga kokku tervelt 18,1% põhiharidusega töötajatest.

Lisaks on ümbrikupalga saamise osakaal meeste seas pea kolm korda levinum – kui meestest oli ümbrikupalgaga kokku puutunud 7,5% vastanutest, siis naistest 2,8%.

Toitlustussektor esirinnas

Valdkondade lõikes on ümbrikupalk levinum toitlustussektoris, kus oli „musta" töötasuga kokku puutunud 16% vastanutest. Ümbrikupalk on keskmisest tavalisem ka turismi- ja hotellinduse valdkonnas (14,3%) ning ehitussektoris (8,4%). Just ehitussektoris on aga ümbrikupalga levik aastaga märkimisväärselt vähenenud – nimelt veel möödunud aastal oli „musta" töötasuga kokku puutunud 13,8% ehitussektori töötajatest.

Ümbrikupalga levik valdkondades 2019

Mis juhtub, kui nõustud ümbrikupalgaga?

Ümbrikupalgaga nõustumise korral kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma ning ka vanemahüvitis ei vasta sellele, mis ta võiks olla ametliku töötasu saamise puhul. Lisaks vähendab töötaja „musta" töötasu aktsepteerimisel ka oma võimalusi pangast laenu taotlemisel. Eesti Maksu- ja Tolliameti lehel saab lihtsasti kontrollida, kas tööandja on kogu palga deklareerinud ning jätta ka vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta.

Heida pilk avaliku palgaga tööpakkumistele >>
Hinda artiklit:
Vastuseid kokku: 5  |  Keskmine hinne: 2.8
Hinda:

Lisa kommentaar
* Nimi
* E-post
* Tekst

Artiklite otsing