AvalehtKarjääriabi Uudised 5 põhjust, miks tasub kaaluda kaugtööd
 

5 põhjust, miks tasub kaaluda kaugtööd

Kaugtöö

Aprillikuus toimunud Eesti Personalijuhtimise Ühingu (PARE) aastakonverentsil rääkis tunnustatud ekspert Tamara Erickson 21. sajandi väljakutsetest ja trendidest töötegemisel. Muuhulgas pidas ta vajalikuks võimaldada töötajatel valida ise töö tegemise koht ja -aeg ning püüdis suunata tööandjaid mõtlema tulemustele, mitte seni kehtinud reeglite säilitamisele.
Paindliku tööaja võimaldamisel, projektipõhisel töö tegemisel ning kodukontori kasutamisel on nii tulihingelisi pooldajaid, kes räägivad töö- ja eraelu suurepärasest tasakaalust, tulemuste märgatavast kasvust ja motiveeritusest, kui ka neid, kes pigem arvavad, et see toob kaasa tööaja kuritarvitamise, hägustunud kontrolli ja töötajate süveneva laiskuse.

Paljudes ettevõtetes on kaugtöö võimaldamine pigem erand kui reegel. Vaatamata sellele töötatakse tihti ka puhkeajal ning puhkusel olles loeb töökirju koguni 75,5% Eesti töövõtjatest. Kas sel juhul ei ole küsimus mitte kaugtöö võimaldamise suutmatuses, vaid pigem selle täpsemas määratlemises? On mitmeid põhjuseid, miks tasub ettevõtetel mõelda kaugtöö võimaldamisele.

1. Tööturule on sisenemas Z-generatsioon, kelle jaoks on tihtipeale paindliku vaba aja planeerimise võimalus pigem normaalsus kui privileeg ning kes on põhimõtteliselt sündinud tahvelarvuti käes. Informatsiooni edastamiseks ja tööülesannete täitmiseks on loodud lugematul hulgal teenuseid ja äppe, koosolekuid peetakse Skype’i teel ning traadita internetiühendus on (vähemalt Eesti) pigem reegel kui erand. Enamasti tehnoloogilised lahendused siiski soodustavad, mitte ei takista töö tegemist.

2. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale töötavad inimesed enamasti rohkem ja produktiivsemalt, kui nad saavad valida ise tööaega ja -kohta. Kõik ei ole harjunud ärkama koos kukkede ja päikesega ning paljudel on mõttetegevus kõige viljakam hoopis pärastlõunal. Milleks siis pärssida inimeste võimekust, surudes neid kindlatesse ajalistesse raamidesse (kui see just töö iseloomu tõttu raskesti teostatav ole)? Veelgi enam, avatud kontorite revolutsiooni peetakse tööandjate üheks suurimaks läbikukkumiseks, mis tegelikult ei suurenda produktiivsust, vaid toob tööpäeva mitmeid segavaid faktoreid, vähendades omakorda töötajate motivatsiooni ja töö efektiivsust.

3. Töötajad on rahulolevamad ja soovivad panustada rohkem hea tööandja käekäiku. Paindliku töö tegemise võimaldamine motiveerib pidevalt häid tulemusi tegema, sest kes ikka tahaks sellisest privileegist ilma jääda?

4. Kaugtöö tegemine võimaldab vähendada kulusid. Nii kontoritarvikutele, elektrile kui ka kohvile kulub vähem raha ning töötajad hoiavad kokku ka palju väärtuslikku aega tööle liikumiseks.

5. Töötajate tervis on parem. Kaugtöö puhul väheneb stress, mis on tingitud sageli kehvast töökeskkonnast, avatud kontori puhul keskendumisvõime pidevast häirimisest ning tihti ummikutes istumisest. Tõenäoliselt paraneb ka töötajate toitumine – kiirtoit ja poest kaasa haaratud poolfabrikaadid asenduvad sageli kodus tehtud toiduga ning tervislikumate valikutega.

Kaugtöö ei ole otstarbekas ega isegi võimalik lahendus kõikide ametialade esindajatele. Sellegipoolest on selge, et selle sajandi jooksul näeme üha enam innovaatilisi ettevõtteid, kes panevad tehnoloogia enda kasuks tööle, hoolides oma töötajatest ning vähendades ettevõtte ja töötajate kulusid.
Hinda artiklit:
Vastuseid kokku: 0  |  Keskmine hinne: 0
Hinda:
         

Lisa kommentaar
* Nimi
* E-post
* Tekst

Artiklite otsing