AvalehtKarjääriabi Palk Keda ohustab Eestis ümbrikupalk?
 

Keda ohustab Eestis ümbrikupalk?

Keda ohustab Eestis ümbrikupalk?

Enam kui 4000 töötaja seas korraldatud küsitluse tulemusel selgus, et ümbrikupalka saab pisut üle 6% töötajatest, kellest 3,7% said terve oma palga ja 2,4% osa oma palgast mitteametlikult. Viimase üheksa aasta võrdluses on selle aasta tulemus madalaimal tasemel.
„Kahjuks toob aga uuring esile tõsiasja, et ümbrikupalk ohustab suuresti just tööturul nõrgemaid – Eesti noored on ambitsioonikad ja tahavad kiiresti kaugele jõuda, kuid tööturule sisenemine on töökogemusteta keeruline. Seetõttu lepib iga viies noorem kui 19-aastane töötaja praegusel ajal ümbrikupalgaga,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Seda kinnitab ka „musta“ töötasu populaarsus vastajate seas, kellel napib tööstaaži – tervelt 16,4% vastajatest, kelle töökogemus oli vähem kui kaks aastat, said osalist või täielikku ümbrikupalka. Tööstaaž rohkem kui kaks aastat vähendas mitteametliku palga osakaalu ligi kolm korda, mis näitab, et tööturule sisenedes on paljud töötajad valmis leppima ümbrikupalgaga.“

Lisaks selgus uuringust, et „mustale“ töötasule on avatumad mehed ja vähese haridustasemega töötajad. Ümbrikupalka saavate meeste arv on märkimisväärselt vähenenud, kuid endiselt kinnitasid 7,9% meestest mitteametliku töötasu saamist. Naistest said ümbrikupalka 4,2% vastanutest.

Mida madalam on aga töötaja haridustase, seda suurem on oht saada palka ümbrikus – 12,8% põhiharidusega vastajatest olid saanud ümbrikupalka. Keskharidusega vastajate seas oli antud näitaja 9,7% ja kõrgharidusega 3,6%.

Sektorite lõikes on ümbrikupalk endiselt levinuim turismi- ja hotellinduse-, ehituse- ning toitlustussektorites, kus leidub ka palju hooajalisi töid. Hotellindussektoris kinnitasid „musta“ töötasu saamist koguni iga viies (21,4%) vastaja. Toitlustuses ja ehituses olid ümbrikupalka saanud vastavalt 14,3% ja 13,8% töötajatest. Suure üllatusena tõi uuring välja mitteametliku palga populaarsuse IT-sektoris, kus uuringu lähemal vaatlusel näib, et „musta“ töötasu saajate hulka kasvatavad antud sektoris vabakutselised ja ise ettevõtjatena teenust osutavad töötajad.

Ümbrikupalgaga kaasnevad ohud

Ümbrikupalgaga nõustumise korral kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma ning ka vanemahüvitis ei vasta sellele, mis ta võiks olla ametliku töötasu saamise puhul. Lisaks vähendab töötaja „musta“ töötasu aktsepteerimisel ka oma võimalusi pangast laenu taotlemisel. Tuletame meelde, et Eesti maksu- ja tolliameti lehel saab lihtsasti kontrollida, kas tööandja on kogu palga deklareerinud ning jätta ka vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta.

Ümbrikupalga osakaal valdkondade lõikes

Turism / Hotellindus – 21,4%
Toitlustus – 14,3%
Ehitus / Kinnisvara – 13,8%
Infotehnoloogia – 11,4%
Mehaanika / Tehnika – 6,9%
Transport / Logistika – 6,7%
Assisteerimine / Administreerimine – 6,1%
Tööstus / Tootmine – 6,0%
Klienditeenindus – 5,2%
Turundus / Reklaam / PR – 5,0%
Tervishoid / Sotsiaaltöö – 4,3%
Riigi- ja avalik haldus – 3,5%
Finants – 3,4%
Müük – 3,4%
Juhtimine – 1,8%
Haridus / Teadus – 1,5%

CVKeskus.ee küsitlusele vastas 4003 töövõtjat üle Eesti. 37% vastajatest olid nooremad kui 30 eluaastat, 48% vanuses 31 – 49 eluaastat ja 16% vanemad kui 50 eluaastat.
Hinda artiklit:
Vastuseid kokku: 7  |  Keskmine hinne: 3.29
Hinda:
         

Lisa kommentaar
* Nimi
* E-post
* Tekst

Artiklite otsing