Tööstus- ja tootmissektor on tänavu olnud üks Eesti tööturu aktiivsemaid värbajaid. CVKeskus.ee andmetel kasvas sektori tööpakkumiste arv tänavu esimeses kvartalis mullusega võrreldes üle 15%. Samal ajal näitab Swedbanki värske tööstusuuring, et ettevõtete kasvuplaanide suurimaks takistuseks on sobivate oskustega töötajate nappus.
CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul ei tähenda tööpakkumiste arvu kasv siiski seda, et konkurents kandidaatide pärast oleks kõikidel ametikohtadel ühesugune.
„Sektori sees on pilt väga erinev. Lihtsamatele tootmistöödele kandideerijaid jagub, kuid tehnilisemate rollide täitmine on tööandjate jaoks märksa keerulisem. Näiteks tootmistöölise kohale kandideerib keskmiselt 125, aga seadmeoperaatoriks 72 inimest. See näitab, et paljude tootmistööde vastu on huvi jätkuvalt suur,“ kommenteeris Auväärt.
Kõige keerulisem on tema sõnul täita ametikohti, kus on vaja tehnilist arusaamist, iseseisvalt probleemide lahendamise oskust ja tootmiskeskkonna tundmist.
„Eriti teravalt tuntakse puudust mehhatroonikutest, tootmisinseneridest, automaatikutest, kvaliteedijuhtidest, hooldustehnikutest ja teistest tehniliste teadmistega spetsialistidest,“ ütles Auväärt.
Samas on paljud tööandjad valmis inimesi ka ise välja õpetama, kui kandidaadil on õige suhtumine, õppimisvõime ja motivatsioon.
„See on üks olulisemaid muutusi pakkumistes. Paljud tootmisettevõtted püüavad vähendada sektori sisenemisbarjääri ja rõhutavad töökuulutustes üha sagedamini kohapealset väljaõpet, stabiilset töösuhet, toetavat meeskonda ja konkurentsivõimelist töötasu,“ lisas Auväärt.
Swedbanki tänavusest tööstusuuringust selgub, et 39% Eesti tööstusettevõtetest plaanib tänavu töötajate arvu suurendada. Keskmiselt prognoositakse töötajate arvu kasvuks 2,2%, palka plaanib tõsta kolm neljandikku vastanutest ning keskmine palgatõusu ootus ulatub 3,7%-ni.
Swedbanki tööstusosakonna juhi Raul Kirsimäe sõnul on ettevõtete suurimaks väljakutseks vajalike oskustega inimeste leidmine.
„Ettevõtted investeerivad kasvu nimel järjest rohkem automatiseerimisse ja digitaliseerimisse, kuid plaanide elluviimiseks on vaja tehnilise ettevalmistusega inimesi. Just selliste töötajate leidmine valmistab ettevõtetele praegu peavalu,“ ütles Kirsimäe.
Kõige enam tuntakse uuringu järgi puudust valdkonna erialaoskustega töötajatest – seda tõi välja 47% ettevõtetest. Masinaoperaatorite puudust nimetas 37%, tootmistehnoloogide nappust 20% ning tootearenduse spetsialistide puudust 17% vastanutest. Vaid 12% ettevõtetest märkis, et neil ei ole spetsialistide leidmisega probleeme.
Swedbanki uuring näitab, et tööstusettevõtetes on praegu automatiseeritud keskmiselt 34% ja digitaliseeritud 43% protsessidest. Järgmise kahe aasta jooksul plaanib üle poole ettevõtetest investeerida tehisintellekti ja masinõppe lahendustesse.
CVKeskus.ee andmetel on muutused näha ka töökuulutustes. Auväärti sõnul on automaatika, mehhatroonika ja robootikaga seotud ametinimetuste osakaal viimase kümne aasta jooksul kolmekordistunud.
„See näitab, et tööstuse tööjõuvajadus ei kasva ainult mahus, vaid muutub ka sisult keerukamaks,“ ütles Auväärt.
Kirsimäe sõnul ei vähenda automatiseerimine ja digitaliseerimine vajadust inimeste järele, vaid muudavad oskusi, mida töötajatelt oodatakse.
„Muutuvad teadmised ja oskused, mida töötajatelt oodatakse. Kui vajalike oskustega inimesi on turul vähe, tuleb ettevõtetel panustada väljaõppesse ja töötajate arengusse. Lõpuks sõltub tehnoloogiainvesteeringute mõju sellest, kas ettevõttel on inimesed, kes suudavad neid võimalusi rakendada,“ märkis Kirsimäe.
Tema sõnul ei ole tööstuses küsimus enam üksnes töökohtade arvus, vaid selles, milliseid oskusi töötajad kaasa toovad. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt suurendab nõudlust inimeste järele, kes oskavad tehnoloogiat rakendada või soovivad seda õppida ning kelle oskuste eest ollakse valmis maksma keskmisest kõrgemat palka.
