Töölepingu seadus on viimastel kuudel üks otsitumaid tööeluga seotud teemasid. Põhjuseks on 2026. aastal jõustuvad seadusemuudatused, mis mõjutavad otseselt tööaega, töökoormust ja töölepingu sisu. Eriti palju küsimusi tekitab paindlik tööaeg – mida see tähendab töötajale ja millele tuleks uue töölepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata?
Varasem töölepingu seadus lähtus peamiselt fikseeritud tööajast ega käsitlenud eraldi tööaja vahemikuna kokkuleppimist. Seaduse muudatuste eesmärk ongi anda tööandjale ja töötajale rohkem võimalusi leppida kokku tööajas viisil, mis vastab paremini tegelikule töökorraldusele.
Töötaja jaoks tähendab see, et töölepingud võivad tulevikus olla mitmekesisemad, kuid samas ka detailsemad ja suuremat tähelepanu nõudvad.
Alates 2026. aastast võimaldab töölepingu seadus sõlmida töölepinguid, kus tööaeg ei ole määratud ühe kindla tundide arvuna, vaid vahemikuna. Näiteks võib lepingus olla kokku lepitud, et töötaja töötab 20–40 tundi nädalas.
Sellisel juhul peab tööandja tagama töötajale kokkulepitud miinimumkoormuse. Sealjuures sõltub suurem töömaht töövajadusest ja kokkuleppest ning tööaeg võib nädalate lõikes kõikuda.
Paindlik tööaeg võib olla töötajale võimalus, kuid see võib kaasa tuua ka ebakindlust. Ühelt poolt annab see rohkem valikuvabadust ja sobib hästi neile, kes ei soovi töötada kindla koormusega. Teisalt võib töökoormuse kõikumine mõjutada igakuist sissetulekut.
Töölepingu seaduse muudatuste järgi on eriti oluline, et töötaja mõistaks, millise töökoormusega ta tegelikult nõustub ja millised on tema õigused juhul, kui tööandja pakub lisatunde.
Kui tööleping sisaldab paindliku tööaja kokkulepet, tasub enne allkirjastamist selgelt läbi mõelda ja vajadusel üle küsida:
- kui suur on garanteeritud minimaalne töökoormus,
- kui pika etteteatamisega võib tööandja lisatunde pakkuda,
- kas lisatundide tegemine on vabatahtlik või kohustuslik,
- kuidas arvestatakse tasu suurema töökoormuse korral,
- millal muutub töö ületunnitööks.
Mida täpsemalt on need punktid töölepingus kirjas, seda selgem on töötaja jaoks tema tegelik positsioon.
Paindlik tööaeg ei ole kõigile ühtviisi sobiv. See võib hästi toimida näiteks tudengite, lapsevanemate või projektipõhist tööd tegevatele inimestele. Samas võib see olla keerulisem neile, kes vajavad stabiilset ja prognoositavat kuusissetulekut.
Seetõttu ei tasu eeldada, et paindlik tööleping on automaatselt parem lahendus. Oluline on hinnata, kas see sobib just sinu elukorralduse ja ootustega.
Tööotsijana tasub 2026. aastale lähenedes:
- lugeda tööpakkumisi hoolikalt, eriti tööaja ja koormuse kirjeldusi,
- küsida töövestlusel täpsustavaid küsimusi töölepingu tingimuste kohta,
- võtta aega töölepingu läbivaatamiseks enne allkirjastamist.
Töölepingu seaduse muudatused annavad töötajale rohkem valikuid, kuid ainult siis, kui töötaja on teadlik oma õigustest ja kohustustest.
