Puhkus on iga töötaja õigus. Aga kas oled kindel, et tead täpselt, kui palju puhkust on sulle Eestis seaduse järgi määratud?
Kui pikk on põhipuhkus?
Kuidas puhkusetasu arvutatakse?
Millal puhkus aegub?
Millised on erisused?
Töölepingu seaduse järgi on igal töötajal õigus vähemalt 28 kalendripäevale põhipuhkusele. See kehtib nii täis- kui osalise tööajaga töötajatele, olenemata sellest, mitu päeva nädalas töötaja tegelikult tööl käib.
Oluline on tähele panna: puhkusepäevade hulka arvestatakse ka nädalavahetused ja riigipühad, kui need langevad puhkuseperioodile.
Mõnel töötajate grupil on seaduse järgi pikem põhipuhkus:
Alaealised (kuni 18 a) - vähemalt 35 kalendripäeva
Puudega töötajad - vähemalt 35 kalendripäeva
Õpetajad, õppejõud, teadustöötajad - kuni 56 kalendripäeva (tavaliselt 42–56 päeva vastavalt töölepingule või kollektiivlepingule)
Kui töötaja kuulub mitmesse kategooriasse, rakendatakse tema suhtes pikimat ette nähtud puhkuse kestust.
Kuigi põhipuhkuse pikkus on aastapõhine, ei teki tööle asudes õigus kogu puhkusele kohe.
Töölepingu seadus ütleb, et:
Puhkuseõigus hakkab tekkima proportsionaalselt töötatud ajaga.
Üldiselt saab esimese suurema puhkuse võtta pärast 6-kuulist töötamist, kui pooled ei lepi varem teisiti kokku.
Tööandja ja töötaja võivad siiski juba varem kokku leppida, et kasutada ette arvestatud puhkust.
Puhkuse planeerimine on seaduses üsna täpselt reguleeritud:
Tööandja peab koostama iga aasta alguses puhkuste ajakava, kuhu märgitakse töötajate puhkuseperioodid.
Töötaja võib nõuda, et vähemalt 14 järjestikust kalendripäeva puhkusest antakse talle korraga.
Ülejäänud puhkuse võib poolte kokkuleppel jagada väiksemateks osadeks.
Kui tööandja soovib puhkust edasi lükata või katkestada (näiteks ettevõtte ootamatu töökorralduslik vajadus), peab tal olema mõjuv põhjus ning töötajale hüvitatakse võimalikud kahjud.
Puhkusetasu maksmine on samuti seadusega reguleeritud:
Puhkusetasu tuleb maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
Tasu arvutatakse töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu alusel.
Kui tööandja maksab puhkusetasu hiljem, on see töölepingu seaduse rikkumine.
PS! Töötaja ja tööandja võivad kokkuleppel kokku leppida, et puhkusetasu makstakse koos palgapäevaga, kui see langeb enne puhkuse algust.
Kui töötaja ei kasuta kõiki oma puhkusepäevi ära, siis:
Puhkuseõigus aegub üldiselt ühe aasta jooksul pärast puhkuse saamise kalendriaasta lõppu.
Näiteks: 2024. aasta eest tekkinud põhipuhkust saab kasutada kuni 2025. aasta lõpuni.
Kui tööleping lõppeb, hüvitatakse töötajale kõik kasutamata puhkusepäevad rahaliselt.
Lisaks põhipuhkusele on töötajal õigus mitmetele teistele puhkustele:
Rasedus- ja sünnituspuhkus - 140 kalendripäeva
Isapuhkus - kuni 30 kalendripäeva
Lapsehoolduspuhkus - lapse 3-aastaseks saamiseni
Lapsepuhkus - kuni 10 tööpäeva aastas (sõltuvalt laste arvust)
Lapsendaja puhkus - 70 kalendripäeva
Õppepuhkus - kuni 30 kalendripäeva aastas
Ka nende puhkuste kasutamise ja tasustamise tingimused on reguleeritud töölepingu seaduses ning sotsiaalkindlustussüsteemis.
Eestis on seadusega tagatud vähemalt 28 kalendripäeva puhkust aastas.
Pikem puhkus kehtib noortele, puudega inimestele ja teatud ametirühmadele.
Puhkuse ajakava koostatakse aasta alguses ja see peab arvestama töötaja soove.
Puhkusetasu tuleb maksta enne puhkuse algust (kui pole kokkulepitud teisiti).
Kasutamata puhkus aegub üldiselt aasta jooksul.
Lisaks on olemas vanemapuhkused, õppepuhkused ja muud eripuhkused.
Enne puhkuse planeerimist tasub alati üle kontrollida, kui palju kasutamata puhkust on alles ning millal see aegub. Hea tööandja on paindlik ja arvestab töötaja soovidega — ent töötaja enda teadlikkus oma õigustest on kõige kindlam viis probleemide vältimiseks.
Töölepingu seadus (kehtiv 2025)
Vaata värskeid tööpakkumisi CVKeskus.ee-s ja leia tööandja, kes väärtustab tasakaalu töö ja puhkuse vahel!
