AvalehtKarjääriabi Värbamine Kust kohast leiavad Eesti ettevõtted lisatööjõudu?
 

Kust kohast leiavad Eesti ettevõtted lisatööjõudu?

tööjõud

58% tööandjatest tunnetab täna tööjõupuudust, kuid valmidus kaasata välistööjõudu on vähenenud aastaga koguni 42,5%. Kui aasta tagasi oli 11,6% tööandjatest valmis värbama töötajaid ka välisriikidest, siis tänavu on see langenud 6,7 %-ni, selgub Palgainfo Agentuuri, CV Keskuse ja teiste koostööpartnerite kevadisest tööturu-uuringust.

75,2% tööandjatest näeb täna tööjõupuuduse lahendamisel töö ümberkorraldamist olemasolevate töötajate vahel. „Taoline lähenemine ei pruugi aga olla kõige jätkusuutlikum, kuna suurendab olemasolevate töötajate töökoormust ning kui tööandjad ei ole valmis vastavalt ka töötasu tõstma ning panustama töötajate lisahüvedesse, võib antud lahendus kiirelt läbi kukkuda,“ leiab Eesti populaarseima tööportaali CV Keskuse turundusjuht, Henry Auväärt. „Töötasu on vastavatel ametialadel valmis tõstma aga vaid 60,1% tööandjatest. Tööandjapoolse lisapanuseta ei saa töökoormuse tõstmine kesta igavesti ning tuleb leida alternatiivseid lahendusi,“ leiab Auväärt.

Täna seisame tööturul silmitsi olukorraga, kus kolmandik tööandjatest vajab juurde lisatööjõudu. Näeme selgelt aktiivsust tööturul, mida näitab ka hooajaliste tööpakkumiste rekordtase. Siiski leiab ka CV Keskuse värbamisosakonna konsultant, Minna-Maria Lõbus, et tööandjad ei ole täna avatud välistööjõu kaasamisele. „Kindlasti on tegemist tööandjatele väljakutsega, kuna tekivad näiteks küsimused ettevõttesisese keelekasutuse osas,“ leiab Lõbus. Samas on mitmed tööandjad täna edukalt värvanud ka välistööjõudu ning selle lihtsustamiseks on CV Keskus alustamas koostööd ka mitmete välistööjõudu vahendatavate ettevõtetega. Eesmärk on seeläbi vähendada oma klientidel tööjõupuudust valdkondades, kus Eestis vastava spetsialisti leidmine osutub juba võimatuks. Kogemus on näidanud, et kartus keelebarjääri ning kultuuri ees osutub suuremaks kui tegelikkus, kuna õige töötaja leidmisest tööandja tegelikult võidab.

Eeskuju saaksime võtta ka naaberriikidest. Nimelt võiksid tööandjad märkimisväärselt enam kaasata tööjõu hulka ka puudega inimesi, kes suudavad oma teadmistega täna tööturul väga tugevat konkurentsi näidata. Samas jäetakse nemad aga aeg-ajalt tagaplaanile, kuna kardetakse müüti, et seepärast peab ettevõttes taaskord suuremat sorti ümberkorraldused ette võtma. Lisaks on tunda erakordset aktiivsust täna ka noorte soovis suveks endale tööd leida. CV Keskuse foorumis on tänavu toimunud äärmiselt tugev arutelu, kuidas noor endale töökoha leiaks. Lisaks helistavad noored iganädalaselt CV Keskuse klienditoele, et uurida missugused võimalused neil täna tööturul on. Töökohti leidub tõepoolest ka noortele, kuid kindlasti ületab siinkohal nõudlus tegeliku kohtade pakkumise.

Olukorras, kus toimub globaalne võitlus talentide pärast, ei tundu välistööjõu mittepalkamine just kõige ratsionaalsem valik. Kuid kui Eesti tööturg ei ole täna tõepoolest valmis välistööjõudu kaasama, siis peame peagi leidma alternatiivsed võimalused, võttes kasutusele rahvastiku, keda täna ei loeta tööealiseks või kes lihtsalt on täna tööturult erinevatel põhjustel välja tõrjutud.

Trendidest tööturul räägitakse lähemalt 21. augustil toimuval Palgainfo Agentuuri seminaril "Palgajutud Loomariigis". Päevale lisab värvi Aleksei Turovski, kes räägib töökorraldusest ja tasustamisest loomariigis. 

Hinda artiklit:
Vastuseid kokku: 0  |  Keskmine hinne: 0
Hinda:
         

Lisa kommentaar
* Nimi
* E-post
* Tekst

Artiklite otsing