Väidetavalt on sakslased täpsed, soomlased aeglased, hollandlased pikad ning tüüpiline eestlane tubli töötegija. Tegu pole vaid stereotüübiga – on tehtud kindlaks, et eestlased tõepoolest teevad palju tööd ning on selle omaduse poolest tuntud välismaalgi. Rohke töö tegemise ajendiks võib küll olla lootus saada viie rikkama Euroopa riigi sekka, kuid suures töötuhinas jääb puhkus sageli tagaplaanile – küll on tarvis lõpetada üks ülioluline projekt, siis aga koputavad juba järgmised kohustused õlale ja nii võibki juhtuda, et pikad tööpäevad ei lõpe ega lõpe ning lahendust nähakse puhkuse pidevas edasilükkamises või sootuks välja võtmata jätmises.
Puhkus ei ole preemia või töötaja „boonus“. See on vajalik tööelust taastumiseks, energiavarude täiendamiseks ja mõtete kogumiseks.
Tegemist pole ka vabatahtliku valikuga – puhkus on seadusega ette nähtud, tööandja peab seda võimaldama ning töötaja ei tohiks loobuda isegi siis, kui pooled justkui „lepivad kokku“ teisiti.
Puhkus ei tähenda vaid 28 kalendripäeva aastas. Selle alla kuuluvad:
Põhipuhkus – vähemalt 28 kalendripäeva aastas;
Vanemapuhkus – lapse sünni, lapsendamise või puudega lapse kasvatamise korral;
Õppepuhkus – tasustatud või tasustamata, näiteks eksamite tegemiseks;
Palgata puhkus – poolte kokkuleppel.
Õigus puhkusele kehtib kõigile töötajatele, olenemata tööaja mahust või lepingu tähtajast.
Tööandja peab koostama puhkuse ajakava hiljemalt märtsi lõpuks.
See ajakava:
annab töötajale õiguse puhkusele jääda;
kohustab tööandjat puhkust võimaldama;
tagab puhkusetasu õigeaegse maksmise.
Kui puhkust ei ole ajakavasse kantud, on töötajal õigus valida puhkeaeg ise, teatades sellest tööandjale vähemalt kaks nädalat ette kirjalikult.
Töötajal on seadusega ette nähtud, et vähemalt 14 kalendripäeva aastas tuleb puhata järjest.
Ülejäänud puhkuseosa võib võtta välja väiksemate osadena, ent ainult tööandja ja töötaja kokkuleppel.
Paljud jagavad oma puhkuse päevade kaupa, pikendades nädalalõppe või kasutades üksikuid vabu päevi. Kuid see ei asenda päriselt puhkamist. Küsimus, mida endalt küsida: millal Sa viimati kaks nädalat katkematult puhkasid?
Reeglina mitte. Tööandjal puudub õigus töötajat puhkuselt tagasi kutsuda, välja arvatud tõesti erandlikel juhtudel – näiteks siis, kui on tekkinud oluline ja ettenägematu kahjuoht ning töötaja roll on selle ärahoidmisel kriitiline.
Isegi sellisel juhul tuleb läbi rääkida, milline lahendus on mõistlikum – kas töötaja tagasikutsumine või töö ümberkorraldamine.
Tööandja on kohustatud maksma puhkusetasu hiljemalt viimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.
Tasu arvestatakse viimase kuue kuu keskmise töötasu alusel. Hilinemine puhkusetasu maksmisel on töölepingu seaduse rikkumine.
Jah. Kui puhkust ei kasutata järgmise kalendriaasta lõpuks, siis see aegub.
Samas võib aegumine peatuda, kui töötaja on näiteks lapsehoolduspuhkusel, ajateenistuses või muul seaduses sätestatud põhjusel töölt eemal.
