2023-08-23 14:48:55

Noored ei otsi ainult mugavat tööd, kuid tööle pääseda on keerulisem

Rohkem kui pool noorte kandideerimistest läheb teenindussektorisse, kus kandideeris tänavu kolmandas kvartalis noortele sobivatele tööpakkumisele keskmiselt 43 alla 25-aastast, kolm aastat varem 27. CVKeskus.ee analüüs näitab, et konkurents on märgatavalt kasvanud just ametites, kust sageli tööelu alustatakse, mis teeb esimese töökoha leidmise keerulisemaks.

Teenindussektor hõlmab analüüsis kaubandust, toitlustust, majutust ning ilu- ja meelelahutusteenuseid. Nende valdkondade suur osakaal noorte tööotsingutes ei ole uus nähtus: nii 2019. kui ka 2023. aastal läks sinna ligikaudu 52% noorte kandideerimistest, tänavu 54%. Konkurents on aga tihenenud, sest noori kandideerijaid on rohkem ja pakkumisi, millele nad kandideerivad, vähem.

Mis tööd noored otsivad

Konkurents erineb tööpakkumiste vahel siiski märgatavalt. Pooltele analüüsitud teenindussektori pakkumistele kandideeris 16 noort või vähem. Seega tõstavad keskmist väga populaarsed pakkumised, kuhu koondub suur osa noorte kandideerimistest.

Kõige suurem osa noorte kandideerimistest koondub kauplustesse. Müüja ja klienditeenindaja ametikohtadele kauplustes läks ligi kolmandik kõigist 15–24-aastaste kandideerimistest. Analüüsitud kaupluste tööpakkumistele kandideeris tänavu kolmandas kvartalis keskmiselt 51 noort, 2023. aasta samal ajal 31.

Toitlustuses on noorte omavaheline konkurents kasvanud kiiremini kui kauplustes. Noortele sobivatele ettekandja, baarmeni ja barista tööpakkumistele kandideeris keskmiselt 66 noort ehk kaks korda rohkem kui kolm aastat tagasi.

Esimest töökogemust otsivad noored kandideerivad sageli ametikohtadele, kus ei nõuta erialast ettevalmistust ega varasemat töökogemust ning tööandja õpetab vajalikud oskused kohapeal. Sellistele töödele saavad aga kandideerida väga erineva taustaga inimesed ja nii tuleb noortel konkureerida ka teiste vanuserühmade tööotsijatega, keda siin esile toodud konkurentsinäitajad ei hõlma.

„Tööotsingul tasub noortel vaadata eri ametite ja valdkondade pakkumisi, sest näiteks sobivatele tootmise ja tehniliste ametite tööpakkumistele kandideerib märksa vähem noori. Ka teeninduses sõltub konkurents palju asukohast: kui Tallinnas ja Tartus kandideeris tööpakkumisele keskmiselt 50–60 noort, siis mujal Eestis keskmiselt 20,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Noored kandideerivad ka kohapeal tehtavatele ja füüsiliselt koormavatele töödele

Avalikus arutelus on noorte tööleidmise raskusi seostatud ka nende ootustega töö suhtes, näiteks sooviga teha kaugtööd või vältida füüsiliselt koormavat tööd. Kandideerimisandmed seda üldistust aga ei toeta.

Ligi pool analüüsis hõlmatud noortest kandideeris kvartali jooksul vähemalt korra lao-, tootmis- või ehitustööle. Üksnes kontoritöödele kandideeris alla kümnendiku noortest ja üksnes kaugtöö võimalusega pakkumistele vaid 2,2%.

Need andmed ei näita kõike noorte ootuste ega töövalmiduse kohta, kuid ei anna alust väita, et 15–24-aastased noored otsiksid ainult „mugavat tööd“.

Tehisaru mõju hinnates tuleb eristada esimest töökohta ja esimest erialast kontoritööd

Noorte tööleidmise raskusi seostatakse üha sagedamini ka tehisaruga, kuid selle mõju hinnates tuleb vaadata, millistest töödest ja mis vanuses inimestest räägitakse. Statistikaameti tööturuülevaadetes kirjeldab noorte töötuse näitaja 15–24-aastaste olukorda.

CVKeskus.ee andmetel kandideerivad 15–24-aastased ülekaalukalt teenindusse, lattu, tootmisse ja ehitusse. Osa otsib neis valdkondades esimest töökogemust või võimalust õpingute kõrvalt teenida, teised pikemaajalist tööd. Nende tööleidmise raskusi ei saa seletada üksnes sellega, kuidas tehisaru muudab alustavate kontoritöötajate ja spetsialistide tööd.

„Kooli kõrvalt kauplusesse või kohvikusse tööle sooviva noore peamine takistus ei ole tehisaru, vaid kümned teised kandidaadid, kelle seas on ka töökogemusega inimesi,“ sõnas Auväärt.

Tema sõnul võib tehisaru samal ajal muuta keerulisemaks esimese kontoritöö leidmise või spetsialistina töö alustamise, kui tööandjad saavad selle abil tehtud ülesanded, mille jaoks varem palgati algajaid. „See mõju võib aga avalduda rohkem 25-aastaste ja pisut vanemate tööotsijate seas, kes alles alustavad erialast karjääri. Neid tavapärases noorte töötuse statistikas aga enam noorte hulka ei arvestata.“

Julgus tööandjaga suhelda kasvab harjutades

Tööle kandideerimine on oskus, mis areneb harjutades. Esimest tööd otsides tuleb õppida nii enda kogemustest rääkima kui ka tööandjaga suhtlema. Töövestlus aitab mõista, mida tööandja teada tahab ja millistele küsimustele vastamiseks tasub paremini valmistuda. Näiteks võib koolis või huvitegevuses täidetud ülesanne näidata koostööoskust või vastutustunnet, kuigi noor ise ei ole osanud seda oma tugevusena välja tuua.

Lisaks on tööturul juba tegutsenud inimesele iseenesestmõistetav, et pärast kandideerimist tuleb vastata ka tööandja telefonikõnele. Paljud noored on aga harjunud suhtlema peamiselt kirjalikult ning võõra inimesega telefonitsi rääkimine võib olla ebamugav ja vajada harjutamist. Tööandja võib helistada, et mõnda asja täpsustada või vestluse aeg kokku leppida, mistõttu tasub tööotsingu ajal kõnedele vastata või vastamata kõne järel tagasi helistada. Ka selline suhtluskogemus on osa kandideerima õppimisest.

Ka vestlusest, mis ei lõpe tööpakkumisega, võib järgmise kandideerimise jaoks kasu olla. Pärast tasub läbi mõelda, millisele küsimusele oli keeruline vastata, milline oluline kogemus jäi rääkimata ja mida oleks tahtnud ise töö kohta küsida. Võimalusel tasub küsida ka tööandjalt tagasisidet. Nii on järgmisel korral lihtsam oma sobivust selgitada ja hinnata, kas pakutav töö ka endale sobib.

CVKeskus.ee on külastatuim tööportaal Eestis, kus leidub suurim valik tööpakkumisi ja Emori tudengite uuringu järgi otsib 82% tudengitest infot tööpakkumiste kohta just CVKeskus.ee tööportaalist. Käesolev analüüs hõlmab 15–24-aastaste kandideerimisi aastate 2019–2026 kolmandates kvartalites. Konkurentsinäitajate arvutamisel arvestati vaid noortele sobivaid tööpakkumisi.