2025. aastal ulatus keskmine brutokuupalk 2092 euroni, kasvades aastaga 5,6%. Palgatöötajaid oli mullu kokku 592 126 ehk 1% vähem kui aasta varem, selgub Statistikaameti andmetest.
Kuigi palgad jätkasid tõusu, aeglustus kasvutempo võrreldes eelnevate aastatega. 2024. aastal kasvas keskmine palk 8,1% ja 2023. aastal koguni 11,4%.
Keskmine brutokuupalk suurenes siiski kõigis Eesti maakondades. Kõige suurem palgakasv oli Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus keskmine palk kasvas aastaga üle 6,5%.
Kõrgeim keskmine palk oli endiselt Harju maakonnas, kus see ulatus 2336 euroni ja kasvas aastaga 5,3%.
Tartu maakonnas oli keskmine brutokuupalk 2112 eurot ning aastane kasv 5,9%.
Harjumaal on palgad kõige kõrgemad Tallinnas. Pealinnas ulatus keskmine brutokuupalk 2451 euroni, samas kui Tallinnast väljaspool Harjumaad oli keskmine palk 1957 eurot.
Kõige madalam keskmine palk, 1615 eurot, oli Valga maakonnas.
Samas ei kirjelda keskmine palk kõigi töötajate tegelikku sissetulekut. Kui keskmine brutokuupalk oli 2025. aastal 2092 eurot, siis brutopalga mediaan ulatus 1724 euroni. Mediaan näitab piiri, millest pooled töötajad teenivad rohkem ja pooled vähem.
Töökohtade ja palgasaajate jaotus on Eestis jätkuvalt tugevalt koondunud suurematesse keskustesse. Tallinnas ja Harjumaal asub 55% kõigist töökohtadest ning Tartumaal 14%.
Selline jaotus on püsinud alates 2021. aastast suuresti muutumatuna. Samas on viimastel aastatel vähenenud töötajate arv Ida-Virumaal.
Kõige rohkem palgatöötajaid töötab Eestis töötlevas tööstuses, kus hõivatud on 16% kõigist palgasaajatest. Tööstuses ulatus keskmine brutokuupalk 1957 euroni ja kasvas aastaga 7,0%.
Hulgi- ja jaekaubanduses töötab 14% palgasaajatest. Selles valdkonnas oli keskmine brutokuupalk 1803 eurot ning aastane kasv 4,9%.
Iga kümnes palgasaaja töötab haridusvaldkonnas, kus keskmine brutokuupalk ulatus 2045 euroni ja kasvas aastaga 5,1%.
Veidi alla kümnendiku töötajatest töötab tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Seal ulatus keskmine brutokuupalk 2494 euroni ning kasvas aastaga 4,4%.
Veonduses ja laonduses töötab 7% palgatöötajatest. Selles sektoris oli keskmine palk 1870 eurot, kasvades aastaga 4,9%. Sama suur osa töötab ehituses, kus keskmine brutokuupalk oli 1793 eurot ja palgakasv 5,7%.
Avalikus halduses ja riigikaitses töötab 6% palgasaajatest. Seal ulatus keskmine brutokuupalk 2662 euroni ja kasvas aastaga 4,7%.
Samuti töötab 6% palgasaajatest info ja side valdkonnas. IT-sektoris on keskmine brutokuupalk 3651 eurot, mis on Eesti tegevusalade seas kõrgeim. Aastane palgakasv oli 4,8%.
Võrreldes pandeemiaeelse ajaga ehk 2019. aastaga on palgasaajate arv kõige rohkem muutunud tervishoiu-, IT- ja tööstussektoris. Kui tervishoius ja IT-valdkonnas on töötajate arv selle ajaga kasvanud üle 21%, siis tööstuses on see vähenenud 11%.
