Ebameeldiv, väärkohtlev või alandav kohtlemine võib avalduda erinevalt — mõnikord räägime töökiusamisest, mõnikord diskrimineerimisest. Kvantiteedi, põhjuste ning mõjude järgi võib neid nähtusi eristada. Vaatleme lähemalt, mida iga mõiste tähendab, millised on nende põhitunnused ja kuidas neid omavahel eristada.
Diskrimineerimine tähendab olukorda, kus töötajat või tööle kandideerijat koheldakse ebasoodsamalt võrreldes teistega ühesugustes või sarnastes olukordades — ja see ebasoodne kohtlemine tuleneb mingist isiku tunnusest, mida seadus kaitseb (nt vanus, sugu, rahvus, nahavärv, usk, seksuaalne sättumus, rahvus, puue, jms).
Peamised tunnused:
- Töötajale või kandidaadile on seatud põhjendamatuid piiranguid tema isikuomaduse tõttu (vanus, rahvus, sugu jms).
- Töötajale luuakse halvemad tingimused (näiteks väiksem töötasu, väiksemad hüved) tema tunnuse tõttu.
- Võrdväärset tööd tegevatele inimestele kehtivad erinevad tingimused või neil on erinevad töötingimused ühe tunnuse tõttu.
- Tööpakkumisel või edutamisel välistatakse kandidaate ebasobiva põhjenduse alusel või koheldakse erinevalt tema mingi tunnuse tõttu.
Eestis kehtivad seadused keelavad diskrimineerimise tööelus ning nõuavad, et töötajatele oleks tagatud võrdne kohtlemine töötingimustes, värbamisel ja edutamisel. Samuti rõhutatakse, et tööandja peab tagama töötajatele kaitse diskrimineerimise eest ning proaktiivse võrdse kohtlemise põhimõtte.
Näiteks: Kui tööandja ütleb, et „vanemad kui 50-aastased kandidaadid ei saa tööle tulla” või „naised saavad sama töö eest vähem palka kui mehed” — siis see on diskrimineerimine.
Töökiusamine tähendab tavaliselt korduvat, süstematiseeritud, võimuasendil põhinevat käitumist, mille eesmärk on töötajat nõrgemasse olukorda viia, teda isoleerida, alandada või tema töökeskkonda halvendada.
Peamised tunnused:
- Käitumine on korduv ja püsiv, mitte üksik juhtum.
- Töökohas eksisteerib võimuasetus — tagasihoidlikum töötaja on haavatavas positsioonis.
- Tööandja/vastutav isik ei pruugi olla võimeline või ei ole valmis olukorda lahendama ning ohver ei saa end kaitsta või olukorda kontrollida.
- Käitumise eesmärk võib olla töötaja tõrjumine, tema töötingimuste halvendamine, sotsiaalne isoleerimine.
- Mõju võib ulatuda suuremate tervise-, psühholoogiliste ja töövõime probleemideni.
Näiteks: Kui kolleeg või juht alandab töötaja tööd, ei lase tal end tööalaselt ise kaitsta, piirab tema võimalusi või jätab töötaja grupist välja pikema aja jooksul — siis võib tegemist olla töökiusamisega.
Kuigi töökiusamine ja diskrimineerimine võivad tunduda pealtnäha sarnased – mõlemad tähendavad ebaõiglast kohtlemist töökohal –, on nende olemus ja põhjused erinevad.
Diskrimineerimine on eelkõige seotud töötaja isikuomadustega. See tähendab, et inimest koheldakse teistest halvemini tema soo, vanuse, rahvuse, usu, puude, seksuaalse sättumuse või muu kaitstud tunnuse tõttu. Näiteks makstakse sama või võrdväärse töö eest erinevat töötasu ainult seetõttu, et töötaja on naine; või jäetakse kandidaat tööle võtmata, kuna ta on liiga noor või liiga vana. Diskrimineerimine võib ilmneda üksikutes olukordades – näiteks värbamisel, palgapoliitikas või edutamisel. Eestis on selline kohtlemine seadusega keelatud ning seda reguleerib Võrdse kohtlemise seadus.
Töökiusamine seevastu ei põhine tingimata ühegi konkreetse tunnuse olemasolul. Tegemist on pikaajalise, korduva ja süstemaatilise käitumisega, mille eesmärk või tagajärg on töötaja alandamine, tõrjumine või isoleerimine töökeskkonnast. Kiusamine võib avalduda näiteks pideva kriitika, iroonia, tööalase info varjamise, ründava suhtumise või töötaja ignoreerimisena. Sageli esineb töökiusamine olukorras, kus kiusaja on võimupositsioonil ja ohver ei saa end kaitsta.
Erinevalt diskrimineerimisest ei ole töökiusamine alati seadustes eraldi terminina määratletud, kuid tööandjal on siiski kohustus tagada turvaline ja vaimset tervist säästev töökeskkond. See tähendab, et ka kiusamine võib kujutada endast töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumist.
Üksik konflikt või tüli ei ole töökiusamine – tegemist peab olema pikaajalise ja süstemaatilise käitumisega. Siinkohal on tööandja kohustus tagada kõigile töötajatele kaitse nii diskrimineerimise kui ka kiusamise eest. Pea meeles, et oskus diskrimineerimist ja töökiusu ära tunda aitab probleemile õigel ajal reageerida ja see peatada enne, kui mure süveneb.
