Esimese töö otsimine võib olla korraga põnev ja päris stressirohke. Eriti siis, kui kooli kõrvalt tuleb esimest korda kirjutada CV, minna töövestlusele ja suhelda inimestega, keda sa ei tunne.
Samas näevad CVKeskus.ee värbajad igapäevaselt olukordi, mis on korraga natuke naljakad ja õpetlikud. Mitte sellepärast, et noored oleksid “halvad töötajad”, vaid lihtsalt seetõttu, et paraku ei õpetata tööelu kirjutamata reegleid kusagil.
Hiljuti puutusime kokku kandidaadiga, kellele helistasime tööintervjuu kokku leppimiseks ja vastates oli tema esimeseks küsimuseks: “Miks te mulle helistate? Mulle helistab ainult mu ema. Palun saatke sõnum!”
Tegelikult võtab see päris hästi kokku tänase olukorra: noored suhtlevad peamiselt sõnumites ja chattides, aga töömaailmas kasutatakse endiselt palju telefonikõnesid. See on ametlik, aega kokkuhoidev ja arusaadav teguviis.
Mida siis enne tööle kandideerimist teada tasub?
Või vähemalt helista tagasi.
Paljud tööandjad võtavad kandidaatidega ühendust just telefoni teel - eriti teeninduse, suvetööde ja praktikakohtade puhul, kus värbamine käib kiiresti.
See ei tähenda, et pead iga kõne peale kohe perfektselt esinema. Täiesti okei on öelda: “Tere! Ma ei saa praegu rääkida. Kas saan teile hiljem tagasi helistada?”
Oluline on lihtsalt see, kus värbaja/tööandja näeb, et inimene on olemas ja suhtleb normaalselt.
Ausalt öeldes ei armasta paljud täiskasvanud ka telefoniga rääkida.
Gen Z on lihtsalt üles kasvanud maailmas, kus enamik suhtlusest toimub sõnumites või häälsõnumites. Seetõttu võib ootamatu telefonikõne tunduda ebamugav või isegi ärevust tekitav.
Aga tööelus on telefon endiselt täiesti tavaline suhtlusvahend. Hea uudis on see, et seda ei pea “oskama” sünnist saati, see tuleb harjutamisega.
Enamasti tahab värbaja lihtsalt kutsuda sind intervjuule, küsida mõnda täpsustust või uurida, millal sa tööle saaksid asuda. See ei ole ülekuulamine.
Tööandjad näevad väga erinevaid e-posti aadresse. Mõned neist jäävad meelde põhjustel, mida kandidaat ilmselt ise ei plaaninud.
Näiteks: printsess2007@...; gamerlordxd@...; kallimusiilu@, jne.
Kui kandideerid tööle, tasub teha lihtne ja neutraalne e-post, mis näeb professionaalne välja. Näiteks: eesnimi.perenimi@gmail.com
Tundub küll väikse detailina, aga jätab palju kindlama mulje.
See on üks asi, mida värbajad väga tihti kogevad. Nimelt kandidaat kandideerib, lepib intervjuu kokku ja siis lihtsalt kaob ära.
Mõnikord ei tulda intervjuule kohale. Mõnikord ei vastata enam kõnedele ega kirjadele.
Tegelikult piisab täiesti ühest lausest: “Aitäh võimaluse eest, aga otsustasin teise töö kasuks.”
See on viisakas, professionaalne ja jätab sinust hea mulje ka tulevikuks. Eesti on väike - kõik teavad kõiki. Tuleb kasuks olla viisakas ja hoida kõikide aega kokku.
Paljud noored lähevad töövestlusele tundega, et nad peavad kõlama nagu 15-aastase kogemusega projektijuht. Tegelikult ei oota seda keegi.
Kui tegemist on esimese töö või praktikakohaga, vaatavad tööandjad sageli hoopis sinu suhtumist, viisakust, täpsust, õppimissoovi ja seda, kas inimesega on meeldiv suhelda.
Keegi ei eelda, et 17-aastane kandidaat teab juba kõike tööelust.
Sotsiaalmeedias räägitakse tööelust palju. Vahel jääb mulje, et kõik tööandjad on “toxicud”, iga ebamugav olukord on “red flag” ja vähimgi kriitika tähendab halba töökohta.
Päris elu on tavaliselt palju normaalsem.
Esimene töö õpetabki inimestega suhtlemist, vastutust, ajaplaneerimist ja seda, kuidas erinevad töökohad toimivad.
Kõik ei pea kohe ideaalselt välja tulema.
Hea esmamulje ei teki sellest, et kasutad keerulisi sõnu või räägid nagu LinkedIni motivatsioonikoolitaja.
Sageli piisab hoopis sellest, et vastad kõnele, annad muutustest teada, tuled õigeks ajaks kohale ja suhtled viisakalt.
Kõik muu tuleb kogemusega.
Esimese töö otsimine võib tunduda hirmutav. Eriti ajal, kus suhtlusreeglid muutuvad kiiresti ja suur osa suhtlusest toimub ekraani kaudu.
Aga enamasti ei oota tööandjad noortelt täiuslikkust. Nad ootavad lihtsalt inimest, kes on aus, viisakas ja valmis õppima.
Ja kui tööandja helistab, siis tasub kõne vähemalt vastu võtta. Isegi siis, kui tavaliselt helistab ainult ema.
