„Kirjuta parem ise lahkumisavaldus, nii on kõigile lihtsam.“ See võib kõlada heatahtliku soovitusena, eriti kui töösuhe on muutunud pingeliseks või tööandja annab mõista, et koostöö ei saa enam jätkuda. Tegelikult võib selline ettepanek olla kasulik eelkõige tööandjale, samal ajal kui töötaja võib kaotada õiguse olulistele hüvitistele.
Kui tööandja soovib töösuhte lõpetada, ei tähenda see, et töötaja peaks ise lahkumisavalduse kirjutama. Omal soovil töölt lahkumine peab olema töötaja vaba ja teadlik otsus, mitte tööandja surve tulemus.
Erinevatel töölepingu lõpetamise viisidel on erinevad tagajärjed. Näiteks koondamise korral on töötajal üldjuhul õigus tööandja makstavale ühe kuu keskmise töötasu suurusele koondamishüvitisele. Pikema tööstaaži korral võib lisanduda ka Töötukassa makstav hüvitis.
Kui töötaja kirjutab aga ise korralise ülesütlemisavalduse, ei ole tal õigust koondamishüvitisele. Samuti võib töölepingu lõpetamise alus mõjutada õigust töötushüvitistele.
Kõige olulisem on mitte teha otsust kiirustades. Isegi kui tööandja väidab, et lahkumisavalduse kirjutamine on lihtsalt formaalsus, tasub enne allkirjastamist mõista, millest tegelikult loobutakse.
Ära kirjuta lahkumisavaldust surve all. Sul ei ole kohustust omal soovil lahkuda üksnes seetõttu, et tööandja seda soovib.
Küsi aega ja selgitusi. Uuri, miks tööandja soovib töösuhte lõpetada ning millisel õiguslikul alusel seda teha plaanitakse.
Vajadusel küsi nõu. Tööinspektsiooni tasuta nõustamisteenus aitab selgitada töötaja õigusi ja võimalusi.
Töösuhte lõpetamine ei ole pelgalt paberimajandus. See võib mõjutada töötaja sissetulekut, hüvitisi ja majanduslikku kindlustunnet ajal, mil uut töökohta alles otsitakse.
Kui tööandja soovib töösuhte lõpetada, peab tal selleks olema seaduslik alus. Töötaja ei pea tööandja olukorra lihtsustamiseks ise lahkumisavaldust kirjutama.
Enne kui paned lahkumisavaldusele allkirja, küsi endalt üks küsimus: kas ma tõesti tahan ise lahkuda või soovib seda hoopis minu tööandja?