Ööl vastu pühapäeva, 25. oktoobrit läheb Eesti üle talveajale. Kell 4.00 keeratakse kell tagasi 3.00 peale, mis tähendab paljudele tund aega pikemat und. Öövahetuses töötajatele võib kellakeeramine tähendada aga hoopis lisatundi tööl. Kuidas seda tasustatakse?
Kui tavapärane 8-tunnine öövahetus pikeneb kellakeeramise tõttu 9 tunnini, tuleb töötajale maksta tasu kõigi 9 töötatud tunni eest. Kellakeeramine ei anna tööandjale õigust jätta lisandunud töötundi tasustamata.
Kellakeeramine ei pikenda automaatselt töötaja kokkulepitud tööaega. Kui töövahetus peaks kella tagasikeeramise tõttu tunni võrra pikenema, tuleb selles töötaja ja tööandja vahel kokku leppida.
Seetõttu on oluline kellakeeramisega arvestada juba töögraafiku koostamisel. Kui graafik on kinnitatud ja töötajale teatavaks tehtud, saab seda muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Kellakeeramise tõttu lisanduv töötund ei tähenda automaatselt ületunnitööd. Ületunnitööga on tegemist siis, kui töötaja töötab üle kokkulepitud tööaja.
Summeeritud tööaja arvestuse korral, mida kasutatakse sageli graafiku alusel töötamisel, selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus.
Näiteks, kui töötaja peab arvestusperioodi jooksul töötama 160 tundi, kuid kellakeeramise tõttu koguneb töötunde 161, on üks tund ületunnitöö. Kui töötaja töötab mõnel teisel päeval selle võrra vähem ja kokku tuleb 160 tundi, ületunnitööd ei teki.
Ületunnitöö hüvitatakse üldjuhul tasustatud vaba ajaga või poolte kokkuleppel rahas 1,5-kordse töötasuga.
Kõige olulisem on töökorraldus enne kellakeeramist läbi rääkida. Nii on mõlemale poolele selge, kui pikk on töövahetus, kas lisatund tuleb töötada ning kuidas selle eest tasutakse.
Talveajale üleminek võib küll kinkida paljudele lisatunni und, kuid tööl veedetud lisatund peab kajastuma ka töötaja tööajaarvestuses ja töötasus.
