Katseaeg annab tööandjale võimaluse hinnata, kas töötaja teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töökoha nõuetele. Samal ajal saab töötaja veenduda, kas tööülesanded, tingimused ja töökeskkond sobivad talle. Katseaeg ei tähenda aga seda, et töötajal oleks sel ajal vähem õigusi või et töölepingu saaks lõpetada päevapealt.
Töölepingu seadus eeldab kuni neljakuulist katseaega, mis algab töötaja tegelikust tööle asumise päevast. Tööandja ja töötaja võivad kirjalikult kokku leppida lühemas katseajas või katseaja ärajätmises. Neljast kuust pikemat katseaega töölepingu seaduse alusel kokku leppida ei saa.
Kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks kuuekuulise töölepingu korral võib katseaeg kesta maksimaalselt kolm kuud.
Katseaeg tuleneb seadusest ja kehtib üldjuhul automaatselt ka siis, kui pooled ei ole seda eraldi kokku leppinud. Tööandja peab siiski töötajat katseaja kestusest teavitama ja töötingimuste selguse huvides tuleks see töölepingus kirja panna.
Kui pooled soovivad katseaja ära jätta või kokku leppida lühemas katseajas, tuleb see töölepingus selgelt fikseerida.
Üldjuhul ei arvestata katseaja hulka aega, mil töötaja ei saanud tööd teha ja tööandjal puudus seetõttu võimalus tema sobivust hinnata. Nii võib katseaeg pikeneda näiteks haiguslehel või puhkusel viibitud aja võrra.
Kui töötaja viibib neljakuulise katseaja jooksul kuu aega töölt eemal, võib katseaeg pikeneda ühe kuu võrra. Pooled võivad töölepingus kokku leppida ka teisiti, näiteks et puudutud aeg arvestatakse katseaja sisse.
Katseajal kehtivad töötajale samad tööõiguslikud tagatised nagu pärast katseaja lõppu. Töötajal on õigus kokkulepitud töötasule, töö- ja puhkeajale, ohutule töökeskkonnale ning haigus- ja puhkuseõigustele.
Põhipuhkust hakkab töötaja teenima juba esimesest tööpäevast. Seega ei vasta tõele levinud arvamus, et katseajal puhkust ei kogune.
Katseajaks võib kokku leppida väiksema töötasu kui pärast katseaja lõppu, kuid selline tingimus peab olema pooltele selge. Katseajal makstav palk ei tohi olla seadusega kehtestatud töötasu alammäärast väiksem.
Töötaja võib katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga. Töötaja ei pea katseajal lahkumist põhjendama.
Katseaeg ei tähenda seega, et töötaja võib lihtsalt järgmisel päeval tööle minemata jätta. Kui töötaja ei järgi etteteatamistähtaega ja pooled pole varasemas lõpetamises kokku leppinud, võib tööandjal tekkida õigus nõuda vähem etteteatatud tööpäevade eest hüvitist.
Tööandja võib katseajal töölepingu üles öelda vähemalt 15 kalendripäeva ette teatades, kuid otsus peab olema seotud katseaja eesmärgiga. Tööandja peab suutma selgitada, miks töötaja teadmised, oskused, võimed või muud töö tegemiseks vajalikud omadused ei vasta ametikoha nõuetele.
Tööandja ei või lepingut lõpetada suvalisel või diskrimineerival põhjusel. Katseaja eesmärgiga ei ole seotud näiteks töötaja rasedus, perekondlikud kohustused või see, et töötaja küsib oma seaduslike õiguste kohta.
Ülesütlemisavaldus tuleb töötajale edastada katseaja jooksul, kuid töösuhte viimane päev võib 15-päevase etteteatamistähtaja tõttu saabuda ka pärast katseaja lõppu.
Katseaeg toimib kõige paremini siis, kui tööandja on selgelt kirjeldanud töötajale seatud ootusi ja annab talle regulaarselt tagasisidet. Töötaja võiks omakorda küsida juhendamist ning uurida aegsasti, kas tema töö vastab oodatud tasemele.
Kui töö või töökeskkond ei vasta värbamisel lubatule, ei pea töötaja katseaja lõppu ära ootama. 15-kalendripäevast etteteatamistähtaega järgides saab töölepingu üles öelda ka varem.
Katseaja tingimuste või töölepingu lõpetamise õiguspärasuse kohta leiab täpsemat teavet Tööinspektsiooni Tööelu portaalist. Uue töökoha otsimiseks vaata värskeid tööpakkumisi CVKeskus.ee tööportaalist.
