Kujuta ette tööintervjuud, kus küsimusi ei esita personalijuht, vaid laps. Ta ei küsi, mitu aastat on sul töökogemust või millise kooli sa lõpetasid. Ta küsib hoopis, kas sa oskad seletada, kas sa märkad ja kas sa tahad siin päriselt olla. Just laps ja noor on Tallinna haridusasutuste värbamiskampaania keskmes, sest lõppkokkuvõttes on nemad need, kelle heaks kogu haridussüsteem toimib.
Tallinna Haridusameti värbamiskampaania kutsub haridustööst huvitatud inimesi – eriti karjääripöörajaid ja valdkonda naasjaid – astuma õpetajateele ka siis, kui nad ei ole veel valmis õpetajad, kuid neil on tahe panustada laste ja noorte arengusse. Selleks, et kutsele vastata, tasub esmalt vaadata ausalt otsa õpetajaametit ümbritsevatele müütidele ja milline see töö tegelikult on.
Tallinna Haridusamet lähtub värbamiskampaanias lihtsast, kuid olulisest mõttest: õpetajateed ei pea alustama valmis õpetajana. Olulisem kui täiuslik kvalifikatsioon on tahe panustada, õppida ja kasvada koos laste ja noortega.
„Me näeme, et väga paljud inimesed on haridustööst huvitatud, aga nad ei julge kandideerida, sest tunnevad, et nad ei vasta kõigile ootustele,“ ütleb Tallinna Haridusameti värbamisjuht Ingrid Valgma. "Tegelikult ei pea õpetajatee alguses kõik teadmised ja kogemused juba olemas olema," lisab Valgma.
Õpetajaametit ümbritsevad siiani mitmed visad müüdid. Üks levinumaid neist on arusaam, et õpetajaks saab ainult pedagoogilise kõrgharidusega inimene. Tegelikkuses ei pea õpetajaks asumisel alati olema just pedagoogiline kõrgharidus – piisab ka mõne muu valdkonna kõrgharidusest ning valmisolekust end õpetajatööks täiendada.
„Õpetajaks kasvamine on teekond. Oluline on see, et inimesel oleks motivatsioon ja tahe õppida. Ülejäänu tuleb samm-sammult,” selgitab Ingrid Valgma.
Paljusid huvilisi peletab ettekujutus õpetajatööst kui lõputult raskest ja kurnavast ametist. Pikad tööpäevad, keerulised suhted lapsevanematega ja justkui „halvad“ lapsed on stereotüübid, mis ei kirjelda kogu pilti.
Tegelik töökoormus sõltub väga palju õpetatavast ainest, töökorraldusest ja õpetaja enda oskustest. Kas tööpäev jätkub kodus sadade kirjandite parandamisega või on võimalik kasutada digilahendusi ja automatiseerimist? Kas õpetatav aine eeldab suurt ettevalmistust või on töö iseloom teistsugune?
„Õpetajatöö ei ole ühetaoline ega universaalselt raske,“ rõhutab Valgma. „See sõltub väga palju inimesest, tema rollist ja sellest, kuidas ta oma tööd korraldab.“
Sageli arvatakse ka, et õpetajatöö on üksluine. Tegelikkus on vastupidine. Õpetajad arendavad end pidevalt – nii koolitustel kui ka igapäevases töös. Õppeprotsess muutub, lapsed ja noored esitavad uusi küsimusi ning iga klass toob kaasa uue dünaamika.
Õpetamine ei ole kunagi valmis – see on elav protsess, kus ka õpetaja ise õpib iga päev midagi uut.
Paljusid motiveerib tööturu ebakindlus. Õpetajaamet pakub stabiilsust ajal, mil mitmed teised sektorid kõiguvad. Õpetajaid on alati vaja. Hariduses leiavad võimaluse panustada ka need, kes töötavad näiteks ettevõtjana ja soovivad osalise ajaga oma teadmisi edasi anda. Lisaks on õpetajaametil kindel rütm ja pikk puhkus, mis mängib paljude jaoks rolli, samuti soov anda oma panus ühiskonda ja töötada tähenduslikul, missioonitundest kantud ametikohal.
Tallinna koolides on hetkel eriti suur vajadus klassiõpetajate, eesti keele ja eesti keele kui teise keele õpetajate, reaalainete õpetajate ning tugispetsialistide järele. Lasteaedadega ootame liituma nii õpetajaid, abiõpetajaid kui ka tugispetsialiste. See tähendab, et väga erineva tausta ja kogemusega inimestel on võimalik leida endale sobiv koht hariduses.
Õpetajana on võimalik alustada tööd kohe, kui kool või lasteaed ja kandidaat on kokkuleppele jõudnud. Seadus võimaldab õpetajana töötada ka tähtajalise lepinguga inimesel, kellel on vähemalt keskharidus ning piisav kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus.
Edasine teekond kvalifikatsiooninõuete täitmiseks sõltub haridusest ja töökogemusest. Sellel teel toetavad õpetajat Tallinna ja Tartu Ülikool nii tasemeõppe kui ka mikrokraadidega, olemas on eraldi infoportaal ning Tallinna Õpetajate Maja juurde loodud metoodika- ja kompetentsikeskus. Lisaks pakuvad tuge kolleegid, aineühendused ning programmid nagu Noored Kooli ja ASÕP.
Selle aasta kampaania tuletab meelde, et õpetajateed ei pea alustama valmis õpetajana. Olulisem on tahe seda tööd teha. Küll aga ütleb see midagi väga ausat: õpetajateed ei pea alustama valmis õpetajana. Olulisem on tahe seda tööd teha.
Kui oled end tabanud mõttelt, et tahaksid oma teadmiste ja kogemusega päriselt midagi muuta, siis võib haridustöö olla just sinule. Võib-olla ei küsita sinult esmalt CV-d, vaid hoopis seda, kas sa tahad õppida, hoolida ja proovida.
