Haigestumine võib tulla ootamatult ja tekitada lisaks tervisemurele hulga praktilisi küsimusi. Kas haiguslehel olles peab tööandja kõnedele vastama? Kes maksab haigushüvitist? Mis saab siis, kui haigestud puhkuse ajal? Ja kas pika haiguslehe tõttu võib töökoha kaotada? Eesti seadused annavad töötajale ajutise töövõimetuse ajal mitmeid õigusi. Vaatame üle olulisemad neist.
Töölepingu seaduse § 19 järgi on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta on ravikindlustuse seaduse tähenduses ajutiselt töövõimetu. See tähendab, et tavapärase haiguslehe eesmärk on võimaldada töötajal töölt eemal olla ja tervise taastumisele keskenduda.
Seega ei tähenda kodus olemine seda, et töötaja peaks jätkama e-kirjadele vastamist, koosolekutel osalemist või muid tavapäraseid tööülesandeid täitma.
Alates 2026. aastast võimaldab seadus teatud tingimustel ka haiguslehe ajal töötada, kuid selleks tuleb töötajal ja tööandjal sõlmida kirjalik kokkulepe ning töö peab vastama töötaja terviseseisundile. Selline võimalus tekib siis, kui tööülesannete täitmisest vabastuse algusest on möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Kui tööandjal sobivaid töötingimusi pakkuda ei ole, ei tohi töötaja haiguslehe alusel töötada.
Tavalise haigestumise või vigastuse puhul jaguneb haigushüvitise maksmine tööandja ja Tervisekassa vahel.
Esimese kolme kalendripäeva eest haigushüvitist ei maksta.
4.–8. haiguspäeva eest maksab hüvitist tööandja. Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest töötasust.
Alates 9. haiguspäevast maksab haigushüvitist Tervisekassa ning tavapärase haigestumise korral on hüvitise määr 70% seaduse järgi arvutatud kalendripäeva keskmisest tulust.
Oluline on arvestada, et 2026. aastast kehtib Tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele seaduses sätestatud ülempiir. Seetõttu ei pruugi suurema sissetulekuga töötaja hüvitis vastata piiranguteta 70%-le tema varasemast sissetulekust.
Haigestumine ei tähenda, et töötaja peab oma põhipuhkuse haigena ära kasutama.
Töölepingu seaduse § 69 järgi on töötajal ajutise töövõimetuse korral õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada. Kasutamata jäänud puhkuseosa saab töötaja kasutada pärast töövõimetuse lõppemist või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal.
Siin on aga töötajal oluline kohustus: puhkuse kasutamist takistavast asjaolust tuleb tööandjale teatada esimesel võimalusel.
Haigusleht võib mõjutada ka katseaja pikkust.
Töölepingu seaduse järgi ei arvestata katseaja hulka aega, mil töötaja tööülesannete täitmine oli takistatud, muu hulgas seetõttu, et ta oli ajutiselt töövõimetu. Samuti ei arvestata katseaja hulka aega, mil töötaja tegi haiguslehe alusel oma tavapärasest erinevaid tööülesandeid.
Seega võib haiguslehel viibimine tähendada, et katseaeg nihkub selle aja võrra edasi.
Pelgalt lühiajaline haigestumine ei ole seaduslik põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Töölepingu seaduse § 92 ütleb selgelt, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt terviseseisundi tõttu tööülesannete täitmisega toime.
See ei tähenda siiski, et terviseseisund ei võiks kunagi töösuhte lõpetamise aluseks olla.
Töölepingu seaduse § 88 järgi võib tööandjal tekkida õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega terviseseisundi tõttu suutnud tööülesandeid täita ning töösuhte jätkamist ei saa enam eeldada. Seaduse järgi eeldatakse töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu juhul, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Haiguslehe alusel töötamise korral seda alust ei kohaldata.
Seega ei kehti lihtne reegel, et näiteks teatud arvu haiguspäevade täitumisel lõpeb tööleping automaatselt. Töölepingu lõpetamiseks peab olema seaduses ette nähtud alus.
Eesti seadus võimaldab pärast pikemat haiguslehel viibimist töötajal teatud tingimustel teha ajutiselt oma terviseseisundile vastavat tööd.
Selleks peavad töötaja ja tööandja sõlmima kirjaliku kokkuleppe ning järgima haiguslehele märgitud töötingimusi. Tööandja ei tohi sellise töötamise eest maksta vähem kui 50% töötasust, mis kehtis enne haiguslehele jäämist. Lisaks töötasule võib töötajal ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel olla õigus haigushüvitisele.
Sellise lahenduse eesmärk on võimaldada pikema haiguse järel tööellu naasta viisil, mis arvestab töötaja terviseseisundiga.
Haigestumine on normaalne osa tööelust ning Eesti seadused näevad ette nii õiguse haiguse ajal tööst keelduda kui ka haigushüvitise maksmise korra.
Kõige olulisem on meeles pidada, et haiguslehel viibimine ei tähenda automaatselt töösuhte lõppemist ega seda, et töötaja peaks haigena tavapärast tööd jätkama. Samuti võib haigus mõjutada katseaega ja põhipuhkuse kasutamist.
Kui haigus kestab pikemalt, muutuvad nii töötaja kui ka tööandja võimalused ja kohustused detailsemaks. Sellisel juhul tasub alati lähtuda konkreetsest olukorrast ning kehtivast töölepingu-, ravikindlustus- ja töötervishoiuõigusest.
