AS Hoolekandeteenused on alates 2007. aastast töötanud selle nimel, et luua psüühilise erivajadusega inimestele tähendusrikast elu. 1800 erivajadusega inimest elabki praegu 69 kogukonnas asuvas hubases ja kaasaegses kodus ning suured institutsionaalsed erihoolekandeasutused on saanud ajalooks.
Ligi tuhande töötaja toel on erilised inimesed hakanud looma oma tavalist tegusat elu. Elatakse oma toas, käiakse kogukonna huviringides ja üritustel, raamatukogus, kinos, poes või niisama sõpradega kohtumas, õpitakse ja töötatakse. Töövõimalusi pakub SA Hea Hoog, mille 12 töö- ja tegevuskeskuses üle Eesti töötab enam kui 800 erilist meistrit.
Elanikele on kõige olulisemad inimesed tegevusjuhendajad, kes toetavad ja julgustavad neid iga päev.
„Inimeste toetamine ja aitamine on mulle olulised, sest soovin, et ka erivajadusega inimesed tunneksid end väärtuslikuna ning saaksid võimalikult iseseisvalt hakkama. Tegevusjuhendajana loon oma tööga inimeste ellu positiivseid muudatusi,“ ütleb kümme aastat Vändra Kodus tegevusjuhendajana töötanud Raili Ringmets. „Töötades saan kaasa aidata õiglasema ja hoolivama ühiskonna loomisele.“
Ta kirjeldab oma tööd väga vaheldusrikkana, sest kunagi ei tea, mida päev tegelikult toob. Eesmärk on luua elanikele sisukas päev, mis on täis erinevaid tegevusi. „Hommikul tööle tulles elanikud juba ootavad, tulevad kallistama ja uurivad, kuidas mul läheb. Mina soovin, et neil oleks kõik hästi, ja nemad soovivad sama minule, olles siirad, ausad ning ehedad.“
Suurtes erihooldekodudes ei saanud inimesed minna isegi poodi või kohvikusse – ka selline üsna tavaline tegevus vajab teadlikku juhendamist ja usku, et sellega saadakse hakkama. Ringmets sõnab, et aastatega on kogukonnas käimine läinud lihtsamaks ja eriliste elanikega ringi liikudes ei ole tähelepanu enam nii suur. Ta hindab kõrgelt, et kogukonnakontaktid võtavad erilisi inimesi rõõmuga vastu. Kodu 13 tegutsemisaasta jooksul on hirm teistsuguse ees vähenenud – nii käivad teised inimesed juba ise neil külas, näiteks sügispeo melu nautimas.
„Austus meie elanike vastu, oskus neid kuulata ja nende soove märgata. Empaatia, mis aitab panna end nende olukorda ja mõista vajadusi. Julgustamine aitab luua inimestele kindlus- ja turvatunnet ning enesekindlust, et kui midagi kohe välja ei tule, siis ei ole sellest midagi hullu,“ kirjeldab Ringmets töös olulisi inimlikke väärtusi.
Kõige olulisem on aga teadmine, et oma töös ei ole ükski tegevusjuhendaja üksi. Koos kolleegide, tiimijuhi ja tugiteenuste töötajatega on olemas alati kindel seljatagune ning parimad praktikad, millele toetudes oma tööd teha. Oluline on ka koostöö elanike ning nende lähedaste ja eestkostjatega.
Mis töös veel innustab? „Minu jaoks on olulised ka ettevõtte erinevad töötajatele suunatud lisaväärtused, näiteks tervisekindlustus, Stebby, pereväärtuste toetamine. Mul on siiralt hea meel, et saan käia koolitustel ja soovi korral koolis,“ loetleb Ringmets endale olulist.
Erihoolekandeteenused on ettevõttes isikukesksed, elanike soove ja vajadusi vaadeldakse eraldiseisvalt ning nendega arvestatakse. Erivajadustega inimeste eneseteadlikkus on kasvanud, identiteet selgem.
„Oleme innovaatiline ettevõte ja taastumise toetamise mõtteviisi metoodika teerajaja Eestis koos heade koostööpartneritega Tartu Ülikoolist, Eesti Sotsiaalrehabilitatsiooni Ühingust ja teiste ekspertidega,“ sõnab koolituste arendusjuht Tuuli Ainsaar. „Meil on palju väärt kogemusi ja kaasame teenuste arendamisse ka teenusesaajaid. See tähendab, et elanikele tähendusrikka elu loomisel on ka tegevusjuhendaja vastutus suurem ning eeldab enam teadmisi ja oskusi."
Selleks tehakse palju sisekoolitusi ja erinevaid toetavaid tööriistu luuakse pidevalt juurde. Sisekoolituste pagasisse kuulub lai valik metoodilisi koolitusi raskesti mõistetavast käitumisest alternatiivkommunikatsioonini, erinevaid tehnilisi ja juhtumipõhiseid materjale. Koolitused toimuvad nii veebikeskkondades kui ka klassiruumides. Ka töötajate enesehindamine aitab reflekteerida ja analüüsida tööd, näha enda tugevusi ja arengukohti ning saada seekaudu järjest teadlikumaks.
„Oleme arengut toetav ettevõte ja usume, et kõige paremini õpitakse praktika käigus. Oluline on, et töötaja tunneks ennast turvaliselt, enesekindlalt ja oskuslikult, sest nii saab ta kõige paremini toetada meie elanikke,“ sõnab Ainsaar, kelle sõnul täiendasid 2024. aastal vähemalt ühel koolitusel teadmisi pea kõik töötajad. Tal on hea meel, et lisaks antakse sisendit ka riiklikele õppekavadele, mis aitab sisse viia vajadustele vastavaid muudatusi.
Tegevusjuhendajad ei ole enam ammu pelgalt hooldustöötajad, vaid muudavad igapäevaselt erivajadusega inimeste elusid neid toetades ja julgustades. „Tegevusjuhendajate teadlik töö aitab inimestel saada iseseisvamaks, tunda end väärtustatuna ja ühiskonda kaasatuna. Just nende pühendumus ja empaatia on hoolivama ning õiglasema tuleviku nurgakivi,“ hindab tööperet kõrgelt juhatuse esimees Ragnar Vaiknemets. „Meie tegevusjuhendajad on meie tugevus ja inspiratsioon, kelle ühiskonnas tunnustamise ning väärtustamise nimel ettevõte pingutab.“
