Kolmandik tööandjatest plaanib palgatõusu
Töövõtjate palgasoovide analüüs näitas, et palgaootus ületas tänavu I poolaastal enam kui 100 euroga Eesti keskmist brutopalka, mis avaldab endiselt survet tööandjatele palkade korrigeerimisel. 33% tööandjatest kavatsebki järgmise poole aastaga töösoovijate nõudlusele vastata palgatõusuga.
Võrreldes varasemate aastatega on aga palgatõusu plaan aasta-aastalt kergelt jahenenud. 2014. aasta sügisel läbi viidud uuringu tulemusel plaanis palgatõusu 36% tööandjatest ning 2013. aastal 38%. Möödunud aasta uuringuga võrreldes on samale tasemele jäänud vaid kõrgeima, enam kui 20%-lise palatõusu plaaniga tööandjate osakaal.
55% tööandjatest ei plaani järgmisel poolaastal muutusi palgasüsteemis ning 1% tööandjatest seisab silmitsi kavatsusega palku langetada.
Millest palgatõus tuleneb?
Lisaks tööotsijate palgasoovi kasvule avaldab Eesti tööandjatele survet ka naaberriikide ning konkureerivate tööpakkujate võimekus kvalifitseeritud tööjõud suurema palganumbriga endale meelitada. 26,3% tööandjatest näebki plaanitava palgatõusu taga konkurentide või töötajate poolset survet. Palgatõusu peamiseks teguriks peavad tööandjad aga endiselt esmalt ettevõtte enda tulemusi (28,8%) ning seejärel majanduse olukorda (18,4%) .
"Tööandjad on valmistumas oma konkurentsieelise tõstmiseks"
"Uuringu tulemused näitavad, et tööandjad on valmistumas oma konkurentsieelise tõstmiseks ning seda lisaks muutustele palgasüsteemides ka töökoha ning ettevõtte atraktiivsuse parandamisega. 30,3% tööandjatest plaanivad lähikuudel investeerida töökeskkonna parandamisse või personali arendamisse ning 18,5% tööandja turundusse - kunagi varem ei ole tööandjad taolises mahus plaaninud investeerida tööandja kaubamärki,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
CV Keskus viib tööandjate tööturu-uuringut läbi kord aastas, sügisel. Uuringus osalenud tööandjad on läbilõige Eesti ettevõtetest, nii ettevõtte suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ning piirkonniti. 54% vastanutest olid ettevõtte omanikud või tippjuhid, 26% personalijuhid või värbamisspetsialistid.
