2026. aastast muutuvad palgapakkumised avalikuks
24. aprillil 2023 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu palgaandmete läbipaistvuse direktiivi, mis on märkimisväärne samm võrdsuse ja õiglasema tööturu suunas. Direktiivi eesmärk on vähendada soolist palgalõhet ning suurendada palkade läbipaistvust kõikides liikmesriikides. Direktiivi nõuded hakkavad Eestis kehtima 2026. aasta juunis. Mida tähendab uus seadus tööandja ja töövõtja jaoks?
Vastavalt Euroopa Liidu andmetele on Eesti jätkuvalt suurima soolise palgalõhega riik ELis. Eurostati 2021. aasta andmetel ulatus Eestis sooline palgalõhe 20,5%-ni, samal ajal kui EL-i keskmine oli 12,7%. Statistikaameti 2023. aasta andmetel oli Eestis naiste brutotunnitasu 13,1% väiksem kui meestel. Kuigi vahed on vähenemas, on palgalõhe Eestis jätkuvalt probleemne.
Endine riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja võrdõiguslikkuse volinik, justiits- ja digiministeerium Liisa-Ly Pakosta kinnitab, et palgaandmete läbipaistvuse direktiiv on oluline samm soolise palgalõhe vähendamiseks.
“Eestis on palgalõhe probleem kestnud liiga kaua ja nüüd on võimalus astuda tõsiseid samme selle trendi lahendamiseks. Palkade läbipaistvus aitab luua õiglasema ja võrdsust toetava tööturu," leiab Pakosta.
Kes ja millal peavad aru andma?
Direktiivi nõuded hakkavad mõjutama kõiki tööandjaid, kes peavad hakkama avalikustama oma töötajate palgaandmeid ja palgapakkumisi tööpakkumistel.
Aruandluskohustus rakendub astmeliselt:
250 ja enama töötajaga ettevõtted esitavad andmeid igal aastal alates 2027. aastast.
150–249 töötajaga ettevõtted iga kolme aasta järel alates 2027. aastast.
100–149 töötajaga ettevõtted iga kolme aasta järel alates 2031. aastast.
Eestis kuulub aruandluskohustuse alla ligikaudu 889 organisatsiooni, sealhulgas 192 valitsus- ja riigiasutust. Aruandluskohustuse rakendumine mõjutab Eestis vähemalt 260 000 töötajat ehk umbes 38% kõigist Eesti töötajatest.
Palgad peavad kujunema selgelt ja objektiivselt
Direktiiv näeb ette, et tööandjad peavad looma ja töötajatele kättesaadavaks tegema objektiivsed ja sooneutraalsed kriteeriumid, mille alusel kujunevad töötajate töötasud ning palgatõusud. Palgakujundus peab olema läbipaistev ja arusaadav.
Kui ettevõttes tuvastatakse üle 5% suurune palgalõhe, mida ei saa objektiivsete kriteeriumidega põhjendada (näiteks erinevad ametikohad, tööstaaž vm), tuleb tööandjal kuue kuu jooksul olukord parandada. Kui seda ei tehta, tuleb läbi viia põhjalik palgaaudit.
Tööle kandideerijate jaoks muutub värbamine läbipaistvamaks
Tööle kandideerijate jaoks muutub värbamisprotsess läbipaistvamaks, sest info ametikoha palgataseme või vahemiku kohta tuleb avaldada hiljemalt enne tööintervjuud.
Lisaks on töötajatel õigus saada infot oma individuaalse palgataseme ning sama või samaväärset tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta. Individuaalseid palku otseselt ei avalikustata, kuid tööandjal on kohustus esitada see info töötaja soovi korral kirjalikult.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juht Laura Laaster kinnitab, et see annab töötajatele parema arusaama oma tasustamise õiglusest. Vajadusel saab töötaja õiguse jõustamiseks kaasata ka kolmanda osapoole, näiteks töötajate esindaja, voliniku või Tööinspektsiooni.
Riik tuleb tööandjatele appi: Palgapeegel ja projekt „PALK”
Direktiivi rakendamist toetab riik mitme digitaalse ja metoodilise lahendusega. Statistikaameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös on välja töötatud digitaalne tööriist Palgapeegel, mis võimaldab läbi viia registriandmetel põhinevat automatiseeritud analüüsi organisatsioonide palgalõhe kohta. Lahendus aitab tööandjatel mõista, kas nende palgakujundus vastab võrdse tasustamise põhimõtetele ning toetab vajadusel parandusmeetmete väljatöötamist.
Lisaks on 2025. aastal käivitatud projekt „PALK”, mille eesmärk on tööandjaid metoodiliselt toetada.
Projekti raames:
- valitakse ja kohandatakse Eesti oludesse sobiv tööde väärtuse hindamise metoodika;
- koostatakse juhendmaterjalid;
- korraldatakse koolitusi ja e-koolitusi tööandjatele;
- arendatakse järelevalveametnike ja poliitikakujundajate võimekust.
Projekti viivad ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tööinspektsioon ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Projekti rahastab osaliselt Euroopa Liidu Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm CERV. Projekti kogumaksumus on 372 895 eurot.
Läbipaistvuse võit tööandjatele
CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler kinnitab, et juba täna toob palgapakkumise avalikustamine ettevõtetele kasu.
„Meie andmed näitavad, et tööpakkumised, kus palgavahemik on avalikult välja toodud, saavad keskmiselt 60% rohkem kandideerimisi,” ütles Adler.
Adleri sõnul muudab läbipaistvus värbamise efektiivsemaks ja aitab välistada kandidaadid, kelle palgaootused tööandja võimalustega ei ühti. Samas lisab ta, et läbipaistvus võib olla probleem neile organisatsioonidele, kus palgasüsteem on siiani olnud ebaselge või ebaõiglane. Seetõttu on oluline, et tööandjad valmistuksid direktiivi rakendamiseks juba aegsasti.
Direktiivi arutelu kulges põhjalikult
Direktiivi väljatöötamise käigus seisis Eesti läbirääkimistel selle eest, et tööandjate halduskoormus oleks jõukohane ja kooskõlas ettevõtete suurusega. Eriti peeti oluliseks, et mikro- ja väikeste ettevõtete jaoks ei muutuks nõuded ebamõistlikult koormavaks ning et riik toetaks nende täitmist praktiliste lahendustega.
Palgandmete läbipaistvuse direktiiv ei ole pelgalt uus bürokraatlik kohustus, vaid oluline samm õiglasema ja võrdsema tööturu suunas, millest saavad kasu nii tööandjad, töötajad kui ühiskond tervikuna.
