2023-08-23 14:48:55

5 tööotsingutega seotud müüti

25.11.2019

5 tööotsingutega seotud müüti

Sõna tööotsing seostub üldiselt pigem pika ja stressirohke perioodi kui põneva ja kauaoodatud väljakutsega. Mida kauem uut tööd otsitakse, seda enam hakatakse uskuma ka kohati lausa müütideks muutunud väärarusaamu. See on tegelikult täiesti mõistetav, kuna tööotsijana on meil väga keeruline näha, kuidas personaliotsing ettevõtte ehk tööandja poolt on korraldatud. Teadmatus tekitabki mitmeid ettekujutusi ja müüte.
Panime kirja peamised väärarusaamad, mida tööotsingutega sageli seostatakse ja millesse tasuks kriitiliselt suhtuda.
1. Kandideerima peaksid ainult siis, kui vastad 100% nõuetele
Jah, laeva ei lasta juhtima kaptenipaberiteta meresõpra ega perearstiks kedagi, kes pole päevagi erialast haridust omandanud. Sellegipoolest ei tasuks lasta end heidutada, kui ootuste nimekirja lugedes avastad, et vastad vaid näiteks kolmveerandile eeldustest.

Sageli juhtub, et tööandjad kirjutavad ootustesse kõikvõimalikud omadused ja oskused, mida nad sooviksid uues inimeses näha, ent hiljem selgub, et päris kõike siiski vaja ei lähe. Jah, näiteks liikuva iseloomuga müügitööd on autojuhilubadeta keeruline teha, niisamuti pakkuda igapäevaselt kliendituge meie põhjanaabritele, sõnagi soome keelt rääkimata. Teisalt ei tasu aga alahinnata õppimisvõimet.

Õppimisvõimeline ja ambitsioonikas kandidaat on isegi väärtuslikum kui töötaja, kes ei ole valmis muutuva maailma ja uue tehnoloogiaga kohanema ning hoiab kramplikult kinni varem õpitust. Tööandjad on üha rohkem mõistmas, et isikuomadused on tähtsamad kui oskused, kuna ka neil on keeruline ette näha, missuguseid teadmisi ja oskuseid antud ametikohal tulevikus võib vaja minna. Seepärast hinnatakse kõrgelt just võimet kohaneda ja uusi oskuseid omandada.
2. Töö saamiseks peab kandideerima igale ettejuhtuvale tööpakkumisele
Vahel võib kõikjale oma CV-de saatmine ka tõepoolest lõppeda töökoha leidmisega, kuid edukas ja jätkusuutlik lahendus see siiski ei ole.

Esiteks, ei leia Sa ilmselt töökohta, mis ka päriselt Sinu ootuste ja oskustega kokku sobiks ning teiseks kaob lõpuks innukus ja jaks, et igasse kandideerimisse piisava tõsidusega suhtuda.

Kogemustega personaliosakonna töötaja saab aga kiiresti aru, milline kandidatuur on läbimõeldud ja milline n-ö juhuslik. Vaevalt jõuad Sa iga kord vastavalt tööpakkumisele ja tööandjale panna kokku sobiva motivatsioonikirja ning õigeid oskusi rõhutava CV.
3. Töökoha saamiseks piisab vaid vajalike oskuste olemasolust
Jah, vajalikud oskused on uue töökoha otsimisel väga oluliseks eelduseks, kuid siiski võid ka kõiki nõudmisi täites jääda soovitud ametikohast ilma. Üha enam pööratakse uute töötajate leidmisel tähelepanu sellele, et inimene sobituks olemasoleva meeskonnaga.

Seega pole Sinu isiksus värbamisprotsessis sugugi vähemtähtis kui varem õpitu.
4. Motivatsioonikirja kirjutamine on aja raiskamine
Loomulikult võib juhtuda, et väga populaarsete konkursside puhul tutvutakse esmalt CV-dega, et valida sadade sooviavalduste seast välja sobilikud kandidaadid. Siiski ei tasu motivatsioonikirja alahinnata – see on suurepärane võimalus kompenseerida teatud oskuste vähesust või puudumist, aga ka anda endast parim, et tööandja saaks Sinust kui inimesest ja potentsiaalsest uuest meeskonnaliikmest parema ettekujutuse.

Vaata ka: Kuidas kirjutada motivatsioonikirja? (+NÄIDIS)
5. Üks CV sobib kõigi kandideerimiste jaoks
Kuigi võib tunduda, et üks pikk ja põhjalik noorpõlve töökogemustega CV võiks sobida kõikjale kandideerimiseks, pole see päris nii. Tegelikult tuleks iga tööpakkumise puhul korraks mõelda, kas kõik ebavajalik on eemaldatud ja alles jäetud ainult kõige olulisem selle kandideerimise jaoks.

Loomulikult on hea, kui Sul on selline põhjalik ülevaade enda jaoks olemas, kuid kandideerimisel tuleb iga kord valmistada justkui rätseptööna valitud infoga CV. Soovitamegi Sul kriitiliselt vaadata üle, kas kunagi näiteks heategevuse nimel lillekeste müümine või malevas aia värvimine aitaks Sul paremini soovitud töökohta püüda.