Töötajate hoidmisest räägitakse sageli palga, hüvede ja paindliku töökorralduse võtmes, kuid värske tööturu-uuring näitab, et üks olulisemaid lahkumisriski mõjutajaid on juhtimiskvaliteet. Kehv juhtimine ei muuda töötajat üksnes rahulolematuks, vaid võib teha ta ka konkurentidele lihtsamini kättesaadavaks.
CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuring näitab, et töötajatest, kes ei ole oma organisatsiooni juhtimiskvaliteediga rahul, plaanib iga kolmas lähikuudel töökohta vahetada. Juhtimiskvaliteediga rahul olevate töötajate seas on sama näitaja vaid 6%.
Enam kui 6300 vastajaga tööturu-uuringust selgub, et kehv juhtimine võib muuta töötaja konkurentidele kättesaadavaks juba enne, kui ta ise aktiivselt uut töökohta otsima hakkab. Juhtimiskvaliteediga rahulolematutest töötajatest hoiab 61% tööpakkumistel silma peal ning veel 31% on avatud konkureerivate tööandjate pakkumistele. Seega on koguni 92% juhtimiskvaliteediga rahulolematutest töötajatest avatud uutele töövõimalustele.
„Kehv juhtimine ei suurenda ainult lahkumisriski, vaid alandab ka töötaja palgaootust töökoha vahetamisel. Teisisõnu muutub rahulolematu töötaja üleostmine konkurendile soodsamaks,“ kommenteeris CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.
Auväärt selgitas, et juhtimiskvaliteediga rahulolematute töötajate palgaootus töökoha vahetamisel on ligikaudu 11% madalam kui juhtimisega rahul olevate töötajate oma. „Kui juhtimisega rahul olevate töötajate netopalgaootus töökoha vahetamisel on mediaanina 2500 eurot, siis juhtimiskvaliteediga rahulolematud töötajad on valmis töökohta vahetama ligi 275 euro võrra madalama palgaootusega.“
Kõige tugevamalt mõjutab kehv juhtimiskvaliteet töötajate üleostmise hinda transpordi, laonduse ja logistika erialadel, kus juhtimisega rahulolematute töötajate netopalgaootus on viiendiku võrra madalam kui juhtimisega rahul olevatel töötajatel.
Kokku ei ole oma organisatsiooni juhtimiskvaliteediga rahul 29% töötajatest.
Uuringu järgi ei piirdu juhtimiskvaliteedi mõju ainult töökoha vahetamise plaanidega. Juhtimiskvaliteediga rahul olevatest töötajatest 85% nõustub väitega, et nad on motiveeritud oma tööd hästi tegema. Juhtimiskvaliteediga rahulolematute töötajate seas on sama näitaja 46%.
„Hea juhtimine ei asenda õiglast töötasu, kuid halb juhtimine võimendab palga, töökorralduse ja tööga seotud rahulolematust,“ selgitas Auväärt. „Kui töötaja tunneb, et teda ei kuulata, temaga ei arvestata või otsused ei ole arusaadavad, väheneb nii lojaalsus kui ka valmisolek olemasolevasse töösse panustada. See tähendab tööandjale korraga kahte riski – töötaja võib olla juba lahkumisele avatud ja samal ajal langeb tema seotus praeguse tööga.“
Rahulolematus juhtimiskvaliteediga on märgatavalt suurem organisatsioonides, kus töötajatelt tagasisidet ei küsita. Sellistes organisatsioonides ei ole juhtimiskvaliteediga rahul 50% töötajatest. Tööandjate juures, kus töötajatelt tagasisidet küsitakse, on sama näitaja 21%.
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul muutub juhtimiskvaliteet eriti oluliseks ajal, mil kõik tööandjad ei suuda töötajate palgaootustega täielikult sammu pidada.
„Kui palgatõusu võimalused on piiratud, muutuvad juhtide igapäevased otsused, suhtlus ja töötajate kaasamine veelgi olulisemaks,“ ütles Seeder. „Töötajad ootavad, et tööandja selgitaks otsuseid, märkaks panust ja looks võimaluse kaasa rääkida. Kui seda ei tehta, kasvab rahulolematus kiiremini ka nendes organisatsioonides, kus töötasu ei pruugi olla peamine probleem.“
Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuur korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise ja teiste tööturuga seotud näitajate muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.
