AvalehtKarjääriabi Tööotsing Tööotsingud töö ajal ehk kes tööotsingud kinni maksab?
 

Tööotsingud töö ajal ehk kes tööotsingud kinni maksab?

Viimasel ajal populaarsust kogunud tööturuteemad on tekitanud elavat arutelu. Vastavasisulisi artikleid loetakse ja kommenteeritakse veebis aktiivselt. Kuuldavasti on viimastel aegadel paljud inimesed uue töökoha otsinguteks saanud innustust just antud artikleid lugedes. Kuidas muidu seletada asjaolu, et erinevates veebipõhistes töövahendusportaalides registreerib end aktiivseks tööotsijaks iganädalaselt tuhandeid uusi inimesi. CV Keskuse poolt läbiviidud küsitlus kinnitab, et üle 70% inimestest tegeleb töö otsimisega tööpäeviti ehk siis oma praeguse tööandja kulu ja kirjadega.

Tööportaalide külastatavus langeb nädalavahetustel vähemalt 2 korda võrreldes argipäevadega. On väga erinevaid põhjusi, mis inimesed keset tööpäeva töökoha vahetusele võivad mõtlema hakata. Tööülesannete ebaselgus, segased suhted ülemuste või töökaaslastega, töötulemuste langus, rutiin, rahulolematus palgaga jne. Vähem-oluline ei ole ka soov ennast tööturul näidata, et oma väärtust tunnetada ning enesetunnet tõsta (isegi, kui töökoha vahetamine hetkel tõsiselt päevakorral ei ole). Ettevõttele tähendab see, et täistööajaga töötaja pühendab ennast oma tööle osalise aja ja innuga.



Tööd otsitakse töö ajal – ilmselt on see paratamatu. Sama paratamatu nagu see, et arsti juures käimine, uue passi taotlemine või liisingdokumentide vormistamine auto-ostuks toimub tihti tööaja arvelt (arvestades seda, mis kellani ametiasutustes klientide vastuvõtt toimub). Ei ole just palju inimesi, kes lõpetavad töösuhte selleks, et uut kohta otsima hakata. Ilma kehtiva töösuhteta võivad rahulikult tööd otsida vast need, kes on eelmisest kohast kopsaka (koondamis) hüvitise saanud, äsja kooli lõpetanud või valmistuvad lapse kõrvalt taas tööle minama. Enamasti ei ole inimestel võimalust töö vahetamise plaaniga aega maha võtta ning rahulikult otsingutele keskenduda.

Uue töökoha otsimine (leidmine) võib kesta paarist kuust kuni poole aastani. Tööotsingute oskuslik korraldamine on aeganõudev ning sisaldab mitmeid erinevaid tegevusi. Kandideerimisele eelneb informatsiooni kogumine. Paar nädalat kulub üldjuhul selleks, et saada ammendav ülevaade valitsevast tööturuolukorrast. Viiakse ennast kurssi uuemate tööturutrendidega, uuritakse palgatasemeid, tutvutakse erinevate tööpakkumistega. Järgneb kandideerimisdokumentide (cv, kaaskiri, avaldus) uuendamine ja täiendamine. Sobiva pakkumise leidmiseks tuhandete töökuulutuste seast võib igapäevaselt kuluda kuni paar tundi. Samaaegselt ootab kandideerija tööpakkujalt tagasisidet. Tingimuste-nõudmiste täpsustamiseks peetakse tihti täiendavaid telefonivestlusi või vahetatakse e-maile. Ja alles seejärel hakkab peale konkurss.

Kaasaegne värbamisprotsess on pikaajaline sisaldab olenevalt ametikohast mitmeid erinevaid voore. Valgekraedel kestab värbamisprotsess enamasti kuni 5 vooru: telefoniintervjuu (täpsustamaks fakte CV-s või kontrollimaks suhtlemisoskust); süvaintervjuu, 1-2 testimist ja/või praktiline tööoskusi tõestav proovitöö (kodutöö) ning lõppvestlus. Peale valiku langetamist tööpakkuja poolt kohtutakse veel kord, et kokku leppida lepingutingimustes. Ainuüksi ühe värbamisprotsessi läbimiseks on kandideerijal kulunud 1 täistööpäev! Sinikraedel (=oskustöölised) piisab tavapäraselt 2 intervjuust ning proovitööst.
Arvestamata, et tavapäraselt on tööotsijal korraga käsil mitmeid erinevaid konkursse. Ja aeg, mis kulub, on tööaja arvelt!!!

Töö ajal tööd otsivat töötajat ei pruugi alati koheselt ära tunda. Töötaja töötulemused ei pruugi alati langeda, kuna uues töökohas on oluline ette näidata eelnevad saavutused. Enda maine tuleb puhtana hoida, et taustauuringud eelmisele ülemusele annaksid positiivse hinnangu. Suure tõenäosusega kannatavad aga tulevikku suunatud tegevused. Nt. uute plaanide püstitamine, huvipuudus kaugemate eesmärkide suhtes, loomingulise aktiivsuse kahanemine, soovimatus genereerida uusi ideid jms.

Sagenevad töölt ärakäimised, pikenevad lõunapausid, võetakse tihedalt vabu päevi või haiguslehti. Töötaja ise on üldiselt positiivses meeleolus. Vähemalt seni, kuni tööandja tema tööotsingutest teadlik ei ole. Tavaliselt on just kaastöötajad need, kes esimestena kolleegi tööotsinguid märkavad. Arusaamatud pettumuse- või rõõmupuhangud vahelduvad nurgataguste telefonikõnedega.Tähenduslik või olla ka töötaja riietus. Tema riietusstiil võib erineda tavapärasest. Eriti neil päevil, kui ta tuleb hommikul hiljem tööle või lahkub varem, kuna tööintervjuule minnes pööratakse oma väljanägemisele suurt rõhku.


Hetkel, mil töötaja tööotsingud avalikuks tulevad, muutub olukord pingeliseks kõigile osapooltele. Kui lahkumissoov kindel, hakkab töötaja tööotsingutega varjamatult tegelema ning pühendab oma tööle järjest vähem aega ja tähelepanu. Samas ei ole tööandjal seaduslikku alust vähendada töötaja palka või rakendada muid karistusmeetmeid. Et ära hoida konflikte osapoolte vahel, on omavaheline vestlus vältimatu. Sõbralikuna planeeritud jutuajamine võib aga viia vastastikuste süüdistusteni. Tööandja seab kahtluse alla töötaja lojaalsuse, töötaja ähvardab päeva-pealt lahkuda. Sõbralikud töösuhted muutuvad pingeliseks.

Mida niisuguses olukorras teha? Reageerimisvõimalusi on mitmeid. Avatud-usaldusväärse suhte puhul on töökoha vahetus eelnevalt kokku lepitud ning tööandja aktsepteerib töötaja ärakäimisi ning vähest keskendumist. Kui tegemist on varjatud tööotsingutega, tuleks püüda rahumeelselt kokku leppida, kuidas edasi tegutseda. Töötaja poolt oleks viisakas tööintervjuudele eelnevaid tegevusi (tutvumine tööturuolukorra-, palgatasemete- ja tööpakkumistega, kandideerimisdokumentide täiendamine ja saatmine jm) toimetada siiski töövälisel ajal. Kui uue töökoha otsimine on kindel soov, tuleks võimalusel mitu töövestlust sättida ühele päevale ning paluda selleks tööandjalt vaba päev (seda siis nt palgata puhkuse päeva arvelt).

Kui töötajal uus koht leitud, ei ole tööandjal tihti mõistlik töötaja kinnihoidmiseks kasutada seaduses ettenähtud 1 kuu klauslit. Töötaja valmistab ennast juba ette tööleasumiseks uues kohas ning sel ajal on tema töövõimekus eriti madal. Ühtset reeglit niisuguste olukordade lahendamiseks ei ole. Kui töötajal on kindel soov töökohta vahetada, tuleb seda aksepteerida ja panna koos paika edasised käitumisreeglid. Kui aga töötaja soovib ettevõtet „karistada”, enda positsiooni tööturul välja selgitada või lihtsalt enda „vormishoidmiseks” mõnele tööintervjuule minna, ärge üleliia muretsege. Tunnustage teda, lausuge paar innutavat sõna, tundke tema vastu huvi ja Te võite endale võita tubli töötaja veel pikaks ajaks.


Gerly Tuisk
CV Keskus

Hinda artiklit:
Vastuseid kokku: 0  |  Keskmine hinne: 0
Hinda:
         

Lisa kommentaar
* Nimi
* E-post
* Tekst

Artiklite otsing