AvalehtKarjääriabi Tööelu ja motivatsioon Eesti tööandjad on töökohal suitsetamise suhtes tolerantsed
 

Eesti tööandjad on töökohal suitsetamise suhtes tolerantsed

Täiendatud 30.08.2012

CV Keskuse tööportaal viis firmade seas läbi uuringu, et teada saada tööandjate hoiakuid töötajate suitsetamise osas. Hoolimata sellest, et suitsetaja kulutab aastas suitsupausidele töökohal keskmiselt 21 tööpäeva, suhtub üle poole tööandjatest suitsupausidesse töökohal neutraalselt. 42% ettevõtetest suhtuvad töökohal suitsetamisse negatiivselt.

Ettevõtetel on mitmeid põhjuseid soovida, et nende töötajad ei suitsetaks ning et suitsetamisele kulutataks vähem aega. Töötajate tervis ja tööaeg on ettevõtete jaoks olulisimad ressursid. Nendest sõltub ettevõtte efektiivsus ja konkurentsivõime.

„Uuringus palusime tööpakkujatel vastata küsimusele, et kui neil oleks valida kahe muidu võrdväärse tööle kandideerija vahel, aga oleks ka teada, et üks neist on suitsetaja ja teine mittesuitsetaja, siis kumma kandidaadi kasuks nad otsustaksid. Samuti uurisime tööpakkuja hoiakuid suitsupauside kohta töökohas ning soovisime teada, kas uuringus osaleja ise suitsetab“, täpsustab CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg.

48% tööandjatest valiks kahe identse kandidaadi vahel mittesuitsetaja, kusjuures 49% tööpakkujatest ei pea seda töötaja valimisel määravaks ja kõigest 3% valiksid suitsetaja. 42% tööandjatest suhtub negatiivselt suitsupausidesse töökohas ning neutraalsed on selles osas koguni 51% tööandjadest. Küsitlusele vastanud tööandjatest 79% olid mittesuitsetajad ja 18% suitsetajad. Kuigi vaid 18% küsitluses osalenud vastajatest suitsetavad, suhtub suitsupausidesse 51% tööandjatest neutraalselt. Küsitluses osales kokku 490 ettevõtet üle Eesti.

Tavaliselt tehakse 3-4 suitsupausi päevas ning ühele kulutatakse keskeltläbi 15 minutit. Lihtne arvutus näitab, et töötajal kulub suitsetamisele 1 tund päevas ja 264 tundi aastas. Kui arvestada näiteks, et töötaja tunnipalk on 10 eurot, siis lähevad need 264 tundi aastas firmale maksma 2640 eurot. Ja nii igal aastal.

See, kas suitsetada või mitte suitsetada, on loomulikult iga inimese vaba valik. Esmatähtis ei ole siiski ainult suitsu ostmisele kuluv rahasumma ning suitsetamisele kuluv aeg, vaid sellele lisanduvad varem või hiljem ka tervisekulud.

„Teades, millised kulutused seostuvad suitsetava töötajaga, püüab iga mõistlik tööandja tõsta töötaja motivatsiooni suitsetamisest loobumiseks. Kindlasti on üks võimalikest viisidest töötajat suitsetamisest loobumise eest premeerida. Paljudes ettevõtetes on määratud kindel rahasumma töötajale, kes suitsetamise maha jätab. Lisaks rahalisele preemiale paraneb seejuures ka töötaja tervis“, kommenteeris Laura Tammeorg.

Üheks plussiks, mis suitsupausi juures siiski on, on just nimelt see, et töötajal on võimalus mõnel korral tööpäeva jooksul aeg maha võtta ja lõõgastuda. Kohustuslikus korras ettenähtud 15-minutilised pausid jäävad paljudel mittesuitsetajatel aga lihtsalt kasutamata. Mida nad võiksid sel ajal teha? On ju teada, et tööpäeva jooksul aeg-ajalt tehtavad puhkepausid tõstavad töö efektiivsust, ilma pausideta töötamine samas tööd ei tõhusta. Poolt- ja vastuargumente kaaludes näeme, et tööandjad peaksid julgustama oma töötajaid aeg-ajalt oma töös pause tegema. Neid hingetõmbehetki ei pea loomulikult sisustama suitsetamine, vaid näiteks vestlus töökaaslasega tassikest kohvi juues, jalutuskäik värskes õhus, mõni sportimisvõimalus. Tööpakkuja võiks leida erinevaid huvitavaid võimalusi puhkepauside sisustamiseks, nii ei tunne suitsetajad kiusatust ning ka mittesuitsetajad teevad paar pausi päevas efektiivsuse tõstmiseks.

Hinda artiklit:
Vastuseid kokku: 0  |  Keskmine hinne: 0
Hinda:
         

Lisa kommentaar
* Nimi
* E-post
* Tekst

Artiklite otsing