AvalehtKarjääriabiKüsimused-vastused
 
Küsimuste otsing
(16.06.2006)  Kuidas arvutatakse puhkuse tasu kui olen olnud lapsehoolduspuhkusel kolm aastat? Põhipalk oli 2500 krooni + % müügist, mis tegi keskmiseks palgaks 8000 kr kuus. Kuidas tuleks siis mulle praegu puhkuseraha arvutada? Raamatupidaja väitis, et tasu arvutatakse 2500.- pealt. Kuidas on õige?
Päevatasu arvutatakse üldjuhul eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Päevatasu arvutamisel arvatakse palga koosseisu põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Päevatasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida «Palgaseaduse» kohaselt ei käsitata palgana. Kui töötajale ei ole töösuhte peatumise tõttu rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul palka makstud, korrigeeritakse töötaja palgamäära Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära muutumise indeksiga. Lugege täpsemalt https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=27222

(02.06.2006)  Mul on tähtajaline leping, mis kehtib märtsi lõpust augusti lõpuni. Enne seda oli aastane leping. Nüüd ootan last ja öeldi, et saan ainul pool puhkust. Dekreetpuhkusele jääksin alles pärast lepingu lõppemist oktoobri keskel. Kas mul on õigus täispuhkusele või tekib see alles enne raseduspuhkusele jäämist? Kas tööandja saab mu tähtajalise lepingu raseduse ajal lõpetada?
Kõik alused, mis annavad tööandjale õiguse tööleping lõpetada (ilma töötaja nõusolekuta), on loetletud töölepingu seaduses §86-s. Nimetatud § on kohaldatav sõltumata sellest, kas tegemist on määratud või määramata ajaks sõlmitud töölepinguga. Tööleping sätestab, et töötajale, kelle tööleping on sõlmitud määratud ajaks, ei või kohaldada töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi (k.a kõik puhkuse andmisega seonduv) kui võrreldavale töötajale, kelle tööleping on sõlmitud määramata ajaks. Tööandja võib lõpetada tähtajalise töölepingu töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest ette kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ületab ühte aastat ja vähemalt viis kalendripäeva enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat.

(14.07.2004)  Töötaja jäi korralisele puhkusele 56 p ja sai kätte puhkusetasu kogu puhkuse eest. Puhkuse keskel esitab töötaja töövõimetuslehe(rasedus-ja sünnituseelne puhkus). Kas töötaja puhkus lükkub edasi ja mis ajal on tal õigus seda kasutada? Peale sünnitust algab tal ju lapsehoolduspuhkus?

Puhkuse ajakava koostamisel arvestab tööandja võimaluse korral töötajate soove. Naise puhul, kes läheb rasedus- ja sünnituspuhkusele, on töötaja soov oluline. Sel juhul peab töötaja saama oma iga-aastase puhkuse enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust. Puhkuse seaduse § 18 järgi on puhkuse üleviimine teisele ajale kohustuslik, kui ettenähtud puhkuse ajal viibib töötaja rasedus ja sünnituspuhkusel. Kui puhkuse üleviimist põhjustavad asjaolud ilmnevad puhkuse kasutamise ajal, nagu ka antud juhul oli, siis on töötajal õigus kasutamata jäänud puhkuseosa saada vahetult pärast puhkuse kasutamist taksitavate asjaolude äralangemist ehk siis pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist ja kui töötaja jääb lisaks ka lapsehoolduspuhkusele, siis peale selle lõppemist. Poolte kokkuleppel võib aga kasutamata jäänud puhkusepäevad saada ka muul ajal. Kui pooled ei jõua kokkuleppele saamata jäänud puhkuse või selle osa üleviimise suhtes, on töötajal õigus jääda puhkusele saamata jäänud puhkusepäevade ulatuses, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat.

(04.07.2004)  Kas seadusega on mul võimalik vötta 3kuud palkata puhkust ja pärast palgalist. Olen kuulnud, et puhkus on kokkuleppeline. Kas annavad mulle 3kuud palkata puhkust ja pärast palgalist?
Vastavalt puhkuseseaduse §-le 7 on tööandja kohustatud töötajale puhkust andma ja töötaja ei saa loobuda puhkuse kasutamisest. Seega on tööandja kohustatud teile andma põhipuhkust. Kui pooled lepivad kokku, et puhkust ei anta ega kasutata, siis on see seadusevastane ja tühine kokkulepe. Tööandjat saab niisugusel juhul karistada.
Palgata puhkust on töötajal õigus üldjuhul võtta vaid tööandja nõusolekul. Palgata puhkuse võtmisel tuleb aga arvestada, et seda tööaasta sisse ei arvestata.
Niisiis on palgata puhkuse andmine kokkuleppeline, kuid iga-aastast põhipuhkust on tööandja kohustatud teile andma.


(07.06.2004)  Töötaja asus tööle 03.01.2003
Oli palgata puhkusel 28.07. -01.08.2003
Korraline puhkus 16 päeva aja eest 03.01.03 - 03.08.2003 alates 04.08.-19.08.2003
Käesoleval aastal puhkab 28 kal.päeva aja eest 04.08.03 - 03.08.04, korralise puhkuse aeg 05.07. -01.08.2004.
Küsimus: kas puhkuseperiood on aevestatud õigesti ja seoses sellise arvestusega on puhkused nö nullis.

Jah, tegelikult töötatud ajaga võrreldes on puhkused 1.augustiks nö nullis. Arvestada tuleb aga tööaasta arvutamise reeglitega – kui esimesel tööaastal sai töötaja palgata puhkust töötaja soovil, lükkub tööaasta lõpp selle aja võrra edasi ning tööaasta lõpeks 07.01.04. Samuti peab meeles pidama seda, et puhkuseseaduse § 13 kohaselt antakse esimesel tööaastal puhkust reeglina võrdeliselt töötatud kuude arvuga, kuid saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal. Seega jäi esimese tööaasta eest saamata 12 kalendripäeva puhkust ning selles osas hakkab kulgema aegumistähtaeg.

(07.06.2004)  Meil on firmas kollektiivpuhkus. Mina soovin aga puhata teisel ajal, kuna oman 2,5 aastast last. Selle tegin ka teatavake ülemusele kuid suuliselt, avaldust ma ei teinud ka kollektiivpuhkuse ajaks. Aga eile olid puhkuserahad minu arvele kantud, kuna tänasest hakkab kollektiivpuhkus. Mina olen aga praegu haiguslehel. Kas kollektiivpuhkuseks ei olegi siis vaja avaldust kirjutada? Mille alusel see raha siis minu arvele kanti? Ja kas ma pean selle neile tagastama?Eile käisin ka tööjuures ja kirjutasin puhkuseavalduse alates 16. august.
Kui Te puhkuste ajakava koostamisel jaanuarikuus avaldasite soovi kasutada puhkust kollektiivpuhkusest erineval ajal, pidi tööandja Teie soovi arvestama ning määrama puhkuse aja vastavalt Teie soovile, seega võite vastavalt ka puhkama jääda. Kui Te aga seda ei teinud, peate puhkama tööandja valitud ajal. Ajakava on võimalik muuta poolte kokkuleppel.

Kui ajakava ei koostatud või ei tehtud Teile teatavaks, võite jääda puhkusele Teile sobival ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult vähemalt 2 nädalat ette.

Avaldust puhkuse saamiseks ei pea tingimata kirjutama. Puhkuse vormistamise kord on tööandja enda kehtestada. Järelikult ei ole avalduse kirjutamist vajalikuks peetud.

Haiguslehel viibimine on puhkust takistav asjaolu. Sellest peate tööandjale teatama ning haiguslehe aja võrra lükkub puhkus edasi. Peaksite kogu situatsiooni püüdma tööandjaga läbi rääkida, muidu on lahendust raske leida.


(28.05.2004)  Tere töötan juba 2 kuud ilma töölepinguta kui ma tahan seoses lapse sünniga võtta 2 nädalat puhkust kas ma pean( kas enne või siis kui laps on sündinud) avalduse ka tegema?
Tõenäoliselt peate, kuid seda oleks kõige targem ikkagi tööandja käest küsida, sest tema kehtestab enda ettevõttes kehtiva korra, kuidas puhkuseid vormistatakse.

(25.05.2004)  Kui mul on jäänud kahe päeva jagu töötunde puudu, kas on tööandjal õigus need maha arvestada minu puhkusest? Kas selle kohta on mingi seadus?
Teie küsimusest ei saa täpselt aimu, millega tegemist on. Põhipuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Esimesel tööaastal on vähemalt kuus kuud töötanud töötajal õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal. Järgnevate tööaastate korral antakse puhkus tervikuna tööaasta kestel. Teine põhimõte on see, et ka osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Puhkuse andmise korda reguleerib puhkuseseadus.

(14.05.2004)  Kuidas arvestatakse etteteatamistähtaega juhul, kui tähtaja 1 kuu viimasel nädalal oleks mul puhkusegraafikujärgne nädalane puhkus? Kas tööandjal on õigus puhkuse andmisest keelduda?
Graafikujärgse puhkuse andmisest tööandja keelduda ei saa, kui Te just ise selleks nõusolekut ei anna. Puhkus, samuti näiteks haigus etteteatamistähtaja kulgemist ei peata. Seega tuleb leping lõpetada ikkagi päeval, mil etteteatamisest möödub 1 kuu.

(14.05.2004)  Kas seaduse järgi on pulmade puhul töötajal õigus saada 3 vaba päeva? Kui jah, siis palun viidet seadusele.
Sellist õigust ei anna töötajale ükski õigusakt, kuid tööandjalt võib ju alati vabu päevi paluda, kas siis põhipuhkuse, palgata puhkusena vms. Samuti võiksite uuesti läbi lugeda töösisekorraeeskirjad, teinekord nähakse selles dokumendis ette võimalusi vabade päevade saamiseks sarnaste sündmuste korral.

(07.05.2004)  Kui mul jääb 14 päeva puhkuse sisse 2 riigipüha ja tööandja ei võimalda selle eest 2-te lisapäeva (graafiku järgne töö ja ei ole asendajat), on mul õigus saada mingisugust kompensatsiooni?

Puhkuse kestuse hulka ei arvata kunagi riigipühi. Kui riigipühad jäävad puhkuseperiood sisse, siis puhkate ikkagi 12 päeva ning ülejäänud 2 päeva tuleb kunagi hiljem näiteks koos ülejäänud puhkusega anda, seega ilma Te neist ei jää. Töösuhte kestuse ajal ei ole puhkust rahas hüvitada lubatud.


(03.05.2004)  Siin foorumis on eelnevalt juttu olnud, et kui töötaja on põhipuhkusel ja sel ajal haigestub, siis puhkus võib pikeneda haiguslehel oleva aja võrra ( kokkulepped jne). Aga, kui töötaja soovib just põhipuhkuse ajal minna operatsioonile, et mitte kaotada tööpäevi ja sellega kaasnevat raha ning, et see informatsioon (operatsioonil käimine) ei tuleks jutuks ka töökaaslaste seas. Ikka leidub ju inimesi, kes pärivad - küsivad, kui töölt puudud. Mida siis sellisel puhul ette võtta, kas võib puhata ja samal ajal haiguslehel olla ja ei pea sead puhkust pikendama haiguslehel oleva aja võrra?
Samaaegselt töövõimetuslehel viibimisega puhata ei ole ikkagi võimalik. Töötaja ajutine töövõimetus on puhkuse kasutamist takistav asjaolu, millest töötaja on kohustatud tööandjale teatama. Tegelikult on küsimus selles, et töötajale on puhkus ette nähtud taastumiseks ning sellest loobuda ei saa. Kui olete haigevoodis, siis Te ei puhka ning sel lihtsal põhjusel tuleb puhkus viia muule ajale. Töövõimetuse aja eest makstav hüvitis on küll väiksem kui oleks palk, kuid selle aja eest ikkagi makstakse. Töökaaslastele ei pea ju rääkima operatsioonist – iga inimene võib haigestuda. Kindlasti annab peale operatsiooni jätkuv puhkus parema võimaluse taastumiseks.

(26.04.2004)  Mind viiakse üle ühest aktsiaseltsist teise ja mul jääb kasutamata puhkusepäevi. Kas see raha kantakse ühest asutusest teise ja kuidas arvestatakse puhkusetasu,kui olen tükitööline ja lähen kahe kuu pärast puhkusele?
Kui üleviimine tähendab seda, et tööleping jääb endistel tingimustel kehtima (ja muudmoodi tegelikult ei olegi võimalik), jääb ka puhkusearvestus endiseks. Puhkusetasu arvestatakse puhkusele jäämise kuule eelnenud 6 kuu palkade alusel. Arvestuse kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.08.2001.a määrusega nr 278 "Puhkusetasu arvutamise kord", mille leiate näiteks elektroonilise Riigi Teataja vahendusel.

(26.04.2004)  Tekkis probleem tööandjaga, kuna ta pole nõus andma puhkust. Aasta alguses ei tehta ka puhkusegraafikut. 3 aasta jooksul olen kätte saanud vaid pool puhkusest (5 nädalat). Sel aastal esitasin puhkuse avalduse ja mulle vastati, et kui pole tööd enam nii palju, siis arutataks epuhkusesoov uuesti läbi. Eelmiste aastate kogemustest
Kas võin esitada lahkumisavalduse kuuajalise ette teatamisega ja samas oma puhkused välja võtta ja lahkuda töölt nädala pärast?

Puhkuseseaduse kohaselt ei ole tööandjal õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Kehtib ka selline põhimõte, et kui tööandja ei ole puhkuste ajakava koostanud, on töötajal õigus jääda puhkusele enda poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat. Seda avaldust peab tööandja aktsepteerima. Konflikti vältimiseks võib aga muidugi tööandjaga eelnevalt läbi rääkida puhkuse täpsema aja suhtes. Teie viimane küsimus jääb pisut segaseks - peale lahkumisavalduse andmist on muidugi võimalik puhkusele jääda ning kui lepingu lõpetamise päeva seisuga on kasutamata puhkust, siis see hüvitatakse lõpparve koosseisus makstava hüvitisena.

(20.04.2004)  Sain äsja uue töökoha. Kas mul on õigus puhkusele peale 6-kuulist töötamist ,kui kavatan alla 7-aastast last.

Igal töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta (tööaasta algab päevast, mil töötaja tööle asus ning kestab järgmise aasta sama päevani) kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal.

(13.04.2004)  Töötaja oli põhipuhkusel 25.03.-15.04.04.ja sellest haiguslehel 25.03.04.-08.04.04. Kas tööajatabelisse märgitakse nüüd periood 25.03.-08.04.04. haigusleht ja alates 09.04.04. põhipuhkus, vaatamata sellele , et 09.04.04. on püha või ikkagi saab töötaja oma puhkust võtta alles 10.04.04.? (Meil on summeeritud tööajaarevstus, kui see siin oluline on).
Puhkus saab jätkuda ikkagi alates 10.04, sest puhkuseseaduse kohaselt arvutatakse puhkuse kestust, olenemata tööajakorraldusest tööandja juures, kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.

(29.03.2004)  Kui anda lahkumisavaldus kuuajalise etteteatamisega. Kas on siis õigus välja nõuda ka 3 aasta jooksul saamata jäänud puhkus (sh. ka puhkuserahad)?
Töölepingu lõpetamise päeval, olenemata töölepingu lõpetamise alusest, on tööandja kohustatud välja maksma lõpparve. Lõpparve koosseisus tuleb Teie juhtumi puhul praegu välja maksta ka rahaline hüvitis kasutamata puhkuse eest, ükskõik kui palju seda saada on.


(29.03.2004)  Meil on mitu juhtumit olnud, kus töötaja on oma puhkuse ajal haige olnud, st töötaja läheb puhkusele ja samal ajal on haiguselehel. Puhkuselt naastes ei soovi aga töötaja seda puhkust pikendada haiguslehel oleva aja võrra, vaid asub tööle. Kas töötajal on see õigus ja kuidas peaks tööandja käituma? Samas, see on vist töötaja oma probleem, kas ta puhkas välja haigena olles või mitte? Kuidas märkida see aeg tööajatabelisse, kas puhkusena või haiguslehel olemisena, sest need on ju peaaegu üheaagselt? Sama küsimus ka graafikuga töötajate puhul, kuidas märkida tööajatabelisse haiguslehe aeg, kui töötaja on sel momendil graafiku järgselt vabad päevad?

Puhkuseseadus annab ühese vastuse – töötaja ajutine töövõimetus on puhkuse kasutamist takistav asjaolu ning kui haigusleht algab puhkuse ajal, antakse saamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist või viiakse poolte kokkuleppel üle muule ajale. Kuigi puhkuseseadus keelab töötajal puhkusest loobuda, ei ole see siiski ainult töötaja probleem, sest ka tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata. Kui töötaja ei soovi peale haiguslehe lõppemist puhkuse jätkumist (see õigus tal on), tuleb talle selgitada, et siis viiakse puhkus muule ajale ning konkreetses ajas tuleb kokku leppida. Tööajatabelisse märgite ikkagi selle, et töötaja oli haige. Kui tabelisse on juba märgitud puhkus, tuleb see parandada. Graafikujärgsed vabad päevad on sama nagu laupäev ja pühapäev esmaspäevast reedeni töötavate töötajate jaoks, mida te ju tabelisse ei märgi.


(29.03.2004)  Töötan esimest aastat õpetajana. Puhkusele lähen 25. juunil. Tagasi samale töökohale ma enam ei asu, kavatsen juulikuus esitada lahkumisavalduse. Kas on võimalik, et seda teades jätab tööandja puhkuseraha maksmata? Missugused on tema ja ka minu õigused?

Kui töötaja puhkus on ajakavas määratud, on õigus jääda puhkusele just seal näidatud ajal ning tööandja peab hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust ka puhkusetasu välja maksma. Arvestama peate aga sellega, et kui Te lahkute töölt omal soovil ja saite puhkust nö ette (näiteks saite puhkust terve tööaasta eest, kuigi puhkuse saamise ajaks Teil ei olnud veel kogu puhkusele õigust), on tööandjal õigus lõpparvest Teie nõusolekuta kinni pidada tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest.


(28.03.2004)  Töötan kindla kuupalga alusel. Puhkuste perioodil on vaja asendada teist töötajat ja selle eest makstakse väikest lisatasu. Kui nüüd ise puhkusele lähen, arvutatakse minule puhkusraha 6 kuu keskmise järgi, kuna ühes kuus oli väike lisatasu. Sellise arvestusviisiga saan ma puhkusekuul kokkulepitust palgast väiksema palga. Kas on võimalik, et jätkatakse puhkusekuul palga maksmist kokkulepitud ulatuses( so. kuupalga järgi)?

Tööandja võib puhkusetasu arvutamise korra järgi puhkuse ajaks palga maksmist jätkata ainult siis, kui kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka. Kui selle aja jooksul maksti ka lisatasu, tuleb puhkusetasu arvutada eelnenud kuue kalendrikuu päevatasu järgi (6 kuu palga kogusumma : sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi ning töövõimetuslehel vms põhjusel töölepingu peatumise aega) arvuga). Teinekord võib tõesti juhtuda, et selliselt arvutatud puhkusetasu jääb väiksemaks summast, mille töötaja saaks palga maksmise jätkumisel. Kontrollige siiski arvestuse aluseks olevad andmed üle.

(30.03.2004)  Minul on töölepingus puhkuse pikkuseks märgitud 30 päeva kuid nüüd juba teist aastat annab tööandja mulle puhkust 28 päeva. Mis on minu õigused et kätte saada neid 4 puhkuse päeva. Kui küsima läksin oma tööandjalt hakkas ta karjuma ja ma ei saanud mingit vastust.

Kui tööandja on sellise soodustuse andnud, ei saa ta sellest ühepoolselt loobuda. Eeldatavalt on Teie selleaastane puhkus määratud graafikuga, kuid lühemas ulatuses kui kokkulepitud. Peaksite esitama tööandjale avalduse, milles nõuate puhkust kokkulepitud ulatuses jooksva tööaasta eest ning ka eelmise tööaasta eest saamata jäänud 2 päeva. Avalduses võiks märkida ka sobiva puhkuse aja, kas siis juba ettenähtud puhkuse pikendamisena vms. Viidata võite ka puhkuseseaduse põhimõttele, et tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Kui tööandja avaldusele ei reageeri, on võimalus vaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidlusorgani poole.

(12.03.2004)  Olen lapsehoolduspuhkusel, laps saab 19. mail 3- aastaseks. Asutuses oli äge koondamine. Arvan, et mind ootab sama saatus. Olen asutuses töötanud üle 10 aasta. Kas mulle peaks juba koondamisteade olema tulnud, või esitavad nad selle, päeval, mil laps saab 3 ja ma lähen tööle? Ja töötajatel praegu palk poole väiksem, kui 3 aastat tagasi, kas saan 4 kuu koondamisrahad minu 3 aastataguse keskmise palga järgi, või praeguse tööliste keskmise palga järgi? Tänan!
Kui tõesti on vajadus koondada, võib tööandja koondamisteatise Teile kätte anda ka praegu. Kui ta teeb seda alles siis, kui tööle lähete, peaks ta Teid etteteatamisajal 4 kuu jooksul veel tööga kindlustama või kui ta soovib lepingu koheselt lõpetada, tuleks maksta hüvitist vähem etteteatatud aja eest. Keskmise palga arvutamiseks on oluline Teie raseduspuhkusele jäämise aegne töölepingujärgne palgamäär, mida tuleb korrigeerida enne raseduspuhkusele jäämist kehtinud ja praegu kehtiva alampalga indeksiga. Oletame, et Teie palk töölepingu järgi on 4000 krooni. Kui jäite töölt ära 2001.a, mil alampalk oli 1600 kr ja praegu on alampalk 2480 kr, siis korrigeerimiseks vajalik indeks on 1,55 (2480:1600). Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks Teie indekseeritud palk, st 6200 kr (1,55x4000).

(12.03.2004)  Mul on selline küsimus: Kas on võimalik tagasi võtta juba esitatud puhkuse avaldust, kui ma ei soovi puhkusele minna nüüd vaid veidi hiljem?
Seda saate teha tööandjaga kokkuleppel.

(08.03.2004)  Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses. Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.

Küsimus: kuidas see nõudmine vormistada? Kas Töötaja võib lihtsalt informeerimata peale puhkuse lõppemist mitte tööle ilmuda või peab ta puhkuse viimasel päeval informeerima Tööandjat, et kuna Teie ei ole mulle puhkusetasu maksnud, ei ilmu ma tööle kuni puhkuseraha laekumiseni minu pangakontole?

Kindlasti ei või ilma tööandjat informeerimata jätta tööle ilmumata, sest tööandja võib seda hoopis töökohustuste rikkumisena tõlgendada. Kuna puhkuse pikendamise nõude esitamine ei ole kohustus, ei pea tööandja oletama, kas töötaja seda kasutab või mitte. Enne puhkuse lõppemist tuleks tööandjale esitada avaldus, milles töötaja teatab, et soovib puhkuse pikendamist tasu maksmisega viivitatud aja võrra. Nii ultimatiivset vormi, nagu küsija ise on välja pakkunud, ei soovita kasutada. Samuti võiks püüda välja selgitada, millal puhkuseraha maksmist oodata on, siis teavad mõlemad pooled ka vastavalt plaane teha. Selle avalduse rahuldamisest tööandja keelduda ei saa.


(02.03.2004)  Töötasin üle aasta lapsehoolduspuhkusel oleva ema asendajana, töötuskindlustuse seaduse järgi on mul õigus saada töötuskindlustust, kuid mind ei vormistata töötuks kuna õpin kaugõppes täiskoormusega. Miks ma pidin siis terve aasta maksma töötuskindlustust kui see MIND ei kindlustanud? Kui mul kool 3 kuu pärast läbi saab, siis ei võeta enam minu palka arvesse, mida tähendab siis seduse punkt, et pean olema 24 kuu jooksul töötanud 12 kuud? Kas minu olukorras on üldse mingit lahendust? Kuna minusuguseid on palju ja enamus neist on aastaid maksnud töötuskindlustust, siis usun, et vastus huvitab paljusid.
Olete osanud küsida küsimuse, millele me vastata ei oska (vastame me ju tööõigusalastele küsimustele). Olemas on aga selline asutus nagu Eesti Töötukassa. Selle asutuse veebilehel www.tootukassa.ee on palju kasulikku infot ning sealt leiate ka töötajate kontaktandmed, kellele vastav küsimus esitada. Usume, et sealt saate põhjaliku vastuse Teid huvitavale probleemile.

(02.03.2004)  Kas 42-päevasel õppepuhkusel viibival teenistujal pikeneb puhkus haiguspäevade võrra?
Kas saab siin kasutada puhkuseseaduse § 17?

Puhkuseseaduse üldsätetest ilmneb, et see seadus kehtib vaid samas seaduses nimetatud puhkuseliikide kohta. Õppepuhkust reguleerib aga täiskasvanute koolituse seadus. Seega puhkuseseaduse §-i 17 siin kasutada ei saa. Küll aga võite tööandjalt puhkuse pikendamist kokkuleppelisel teel küsida.

(26.02.2004)  Firmal on kombeks puhkuserahade ülekandmisega viivitada. Puhkuserahad peavad olema käes enne puhkust, on aga ette tulnud, et rahad tulevad 5 nädalat pärast puhkuse esimest päeva. Siit ka küsimus, kas tööandja peab sellisel juhul maksma viivist või lisama iga üleläinud päeva eest puhkusepäeva juurde? Lisaks on nüüd firma pankroti äärel ning probleemid ka palkade väljamaksmisel. Mida teha, kuhu pöörduda?
Millised on juriidilised võimalused rahad lõpuks kätte saada? Kes need maksab?

Viivisemaksmist ette nähtud ei ole, kuid jah, puhkuseseaduse kohaselt võib töötaja sellisel juhul nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja eest. See tähendab, et enne puhkuse lõppemist tuleb tööandjale esitada vastav avaldus. Pikendatud puhkuse eest tuleb samuti puhkusetasu maksta. Saamata puhkusetasu ja palka saab seni, kuni tööandjat veel pankrotis olevaks kuulutatud ei ole, nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Maksab ikka tööandja ning kui ta seda vabatahtlikult ei tee, tuleb kasutada kohtutäituri abi. Kui aga tööandja pankrot on välja kuulutatud, tuleb kõik nõuded esitada pankrotihaldurile. Tööandja pankroti tõttu saamata jäänud palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamise hüvitise maksab töötajale Eesti Töötukassa. Samas kehtib siin piirang, et ei maksta rohkem kui 3 töötaja keskmist brutokuupalka (ja mitte rohkem kui kolm Statistikaameti avaldatud Eesti keskmist brutokuupalka pankroti väljakuulutamise otsusele eelnenud kvartalis). Kui nõue on suurem, jääb töötaja ülejäänud summa osas tööandja võlausaldajaks ning nõude rahuldamine sõltub pankrotimenetluse käigust.


(26.02.2004)  Olen töötanud firmas alates 15. okt. 2003. Tööandja koostas puhkusegraafiku nii, et lasi kõigil ise valida millal puhkusele minna. Aga esimesena said valida need töötajad kes on olnud tööl kauem kui mina ja mu paariline. Ometigi ei ole neil alaealisi lapsi kuid meil on mõlemal alaealised lapsed minu oma käib alles lasteaias ja temal üks koolis ja teine lasteaias. Seoses sellega olin sunnitud enda puhkuse kirja panema juuni esimestele nädalatele, kuid kas mul ei ole siis õigus saada puhkust siis kui lasteaias on kollektiivpuhkus.
Puhkuseseaduse kohaselt saab puhkuse aja ise valida vanem, kes kasvatab kuni 7-aastast last ning lapse koolivaheajal saavad puhkust nõuda vanemad, kes kasvatavad 7–10-aastast last. Loomulikult võib tööandja võimalusel kõigile töötajatele anda võimaluse ise aega valida, kuid eelnimetatud töötajate puhul on ta seda kohustatud tegema. Tööandja antud valikuvõimalus ei olnud päris korrektne, kui valida sai ainult seda, mis üle jäi. Samas peab vanem ise oma soovist teatama ning tööandja peab sellega arvestama. Kuna Te leppisite graafiku koostamise ajal allesjäänud ajaga, ei ole nüüd enam midagi teha, sest graafik selleks aastaks on koostatud. Järgmisel aastal aga esitage oma nõue kindlameelsemalt.


(26.02.2004)  Asusin just tööle riigiametisse ja tahstin küsida katseaja ja puhkuse kohta. Mul on katseaeg 6 kuud- kas selle aja eest arvestatakse puhkust? Ja mis ajast mul oleks õigus seda saada. Ja teine küsimus, mul on käsil kõrgkooli lõpetamine statsionaarses õppes. Kas sellisel juhul on mul õigus saada õppepuhkust või muud sarnase sisuga puhkust, arvestades, et ma olen veel katseajal?
Katseaja kestel on töötajal (ametnikul) täpselt samad õigused nagu katseajata töötajal, katseaeg annab ainult võimaluse töö- või teenistussuhe lihtsustatud korras lõpetada. See aeg läheb tööaasta hulka ning järelikult annab õiguse puhkust saada. Esimesel tööaastal tekib õigus puhkusele peale vähemalt 6-kuulist töötamist ning siis on üldjuhul õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga.
Õppepuhkusele on õigus juhul, kui õpe toimub kaugõppes või eksternina. Poolte kokkuleppel on võimalik saada palgata puhkust.


(20.02.2004)  Kui võtan enne dekreeti puhkuse välja, saan puhkuse raha kätte kuid jään ootamatult haigeks, kas siis saan topelt raha või pean puhkuse raha tagasi maksma kuna olen topelt saanud. Peale puhkust jään ju dekreeti ja siis ei lähe tööle vähemalt kolm aastat või siis lükkub puhkus edasi haiguspäevade jagu, dekreeti ikka õigel ajal ja puhkuse võin siis välja võtta peale lapsehoolduspuhkust kuid siis ei saa lihtsalt raha kuna olen selle juba mitu aastat tagasi kätte saanud?


Sain sellise vastuse kas see on õige...



kirjutas:
Puhkuseraha pead sellisel juhul tagasi maksma.
Vormistatakse käskkiri puhkuse annuleerimise kohta ja puhkusepäevad jäävad reservi.

mina jälle küsin ...aga muidu ju on ka paljud puhkuse ajal haiguslehel ja siis küll ei pea tagasi maksma miks siis mina kas seda näeb ette mõni seadus. mille alusel nad seda tagasi siis nõuavad????


Tööandja on kohustatud andma naisele vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkust (mida rahvasuus kutsutakse dekreediks) puhkust töötaja soovitud ajal. Kui jääte puhkuse ajal töövõimetuslehele, on tegemist puhkuse kasutamist takistava asjaoluga ning selle tõttu saamata jäänud puhkuse osa antakse vahetult pärast takistuse äralangemist (Teie puhul siis ilmselt alles pärast lapse 3-aastakseks saamist) või viiakse poolte kokkuleppel muule ajale. Ükski seadus puhkuseraha tagasi maksma ei kohusta, kuid selge on see, et kui saamata puhkuseosa ükskord tagantjärele antakse, siis selle eest tööandja enam maksma ei pea (sest raha on ju saadud!), kui just mingeid ümberarvestusi teha ei tule. Viimaste kohta võite selgitust küsida oma asutuse raamatupidajalt.

(16.02.2004)  Õpin kaugõppes ja teen diplomi tööd. Keskharidus on olemas, saan kutse hariduse. Kas mul on ette nähtud enne diplomi kaitsmist õppepuhkust? Kui mitu päeva?

Töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutele, kes omandavad kutseharidust kaugõppes, antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust. Esiteks on töötaja või teenistuja soovil õigus saada õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul. Teiseks antakse õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust 42 kalendripäeva. Õppepuhkusel viibijale säilitab tööandja keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Lisaks on tööandja kohustatud andma avalduse ning õppeasutuse teatise alusel kuni seitse kalendripäeva palgata puhkust avalduses näidatud ajal.


(11.02.2004)  Töötan hetkel baaris, kuid sain uue töökoha. Olemas olevas töökohas tegin avalduse et 1 kuu pärast saan sealt ära minna, kuid sooviksin ära minna juba nädala pärats, kas mul on mingi võimalus seda teha, ilma et läheksin vastuollu tööandjaga olemas olevas töökohas? Samuti tahtsin teada, kuidas arvestatakse lõpparve kui ma olen ka olnud eelmine aasta sinisel lehel, ja kui ruttu peab lõpparve välja maksma?
Ja veel küsimus, et kas ma saan ajal kui ma esitasin lahkumisavalduse küsida ka oma puhkust välja, et kas tööandja on kohustatud seda mulle andma, kui seadus näeb ette, et jaanuari kuu jooksul peab olema puhkuse graafik paika pandud aga pole siiamaani seda tehtud.

Kui tööandja lühema etteteatamisajaga lahkuda ei luba, seda teha ei saa. Kui siiski lahkute, riskite sellega, et tööandja võib nõuda hüvitist enne etteteatamisaega lahkumise eest – keskmine päevapalk iga päeva eest, mille võrra varem lahkute. Lõpparve tuleb välja maksta töölepingu lõpetamise päeval. Ei oska küll oletada, mida küsija siin silmas on pidanud, kuid haiguslehel olemine ei mõjuta lõpparve arvestust.
Kui puhkuste ajakava on koostamata, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, kuid töötaja peab sellest tööandjale kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat.


(02.02.2004)  Olin oma puhkuse planeerinud juunisse kuigi graafiku alusel on õigus puhkusele alates 1 veebrusrist. Soovin asuda uuele töökohale, kas saan oma puhkust nõuda kohe ja seejärel anda kohe lahkumisavalduse?

Küsimusest võib aru saada, et tööandja on puhkusegraafiku koostanud ning jaanuarikuu jooksul Teile ka teatavaks teinud. Graafiku muutmine võib toimuda poolte kokkuleppel, kui tööandja muutmisega ei nõustu, peate puhkama vastavalt graafikule. Lahkumisavalduse andmisel peate järgima etteteatamistähtaegu, kusjuures avalduse võib anda ka puhkuse ajal.


(29.01.2004)  Mul on sellised küsimused: Ma ei saanud eelmine aasta puhkust, kuigi mul oli selleks õigus. Kui näiteks leping, mis augustis lõpeb ei pikene siis, kas mul on õigus saada saamata jäänud puhkuse eest hüvitist? Kui on, siis kui suures osas? Leping sõlmiti eelmise aasta juulis ning peale 6 kuud oleksin pidanud saama puhkust. Kui olen töötanud ettevõttes aasta ja kuu siis, kas ma saan lepingu lõpetamisel ikkagi ühe kuu palga? Kas ülemusel on õigus liita siis palk ja puhkuse hüvitis (kui ma seda saan) kokku?

Puhkust antakse vastavalt puhkuseseadusele tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööleasumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Seega, kui asusite tööle 1. juulil 2003.a., siis lõpeb Teie tööaasta 30.juunil 2004.a., mille eest on Teil õigus kasutada puhkust mitte vähem kui 28 kalendripäeva. Töölepingu lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitust. Kasutamata puhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Kui Teie tööleping lõpeb 1.augustil 2004 a., olete töötanud selles ettevõttes 13 kuud ja Teie kasutamata puhkuse kestus 28 kalendripäeva pikkuse puhkuse korral on 30 kalendripäeva, sest 28:12x13=30. Palgaseaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõpetamise päeval välja maksma kõik tööandjalt saadaolevad summad, sealhulgas siis saamata töötasu ja hüvitus kasutamata puhkuse eest.

(25.01.2004)  Kui mul on väike laps, kes ei ole veel kolme aastane ja ma teen tööd suures poes. Mulle antakse puhkust ainult kaks nädalat ja see ei ole suvi. Kas mul on mingi õigus saada puhkust suuvel ja pikkemaks ajaks et ma saaks veeta oma lapsega aega?
Iga tööandja on kohustatud koostama töötajate puhkuste ajakava ning selle teatavaks tegema jaanuarikuu jooksul töötajatele. Teie laps annab Teile õiguse nõuda puhkust Teile sobival (selline õigus on igal vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last) ajal ning puhkust tuleb anda tervikuna, sest osadena saab seda anda vaid siis, kui olete sellega nõus (välja arvatud juhul, kui töötate selle tööandja juures alles esimest aastat). Kuna praegu on just aeg, kui puhkuste ajakava tehakse, peate tööandjale teatama, et soovite kasutada oma õigust saada puhkust Teile sobival ajal ning soovite seda tervikuna. Puhkuseseadus tööandjal sellest keelduda ei luba.


(20.01.2004)  Kas katseajal olles on võimalik saada õppepuhkust?


Kui õppepuhkuse saamiseks vajalikud tavapärased tingimused on täidetud, siis katseaeg puhkuse saamist ei takista.


(13.01.2004)  Olen töödanud firmas alates 18. 02. 03. ja puhanud selle aja jooksul 14 päeva. Soov oleks puhata veebruari lõpus veel kaks nädalat eelmise aasta arvelt. Aga tööandja ei ole sellega nõus.

Esimesel tööaastal saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal. See tähendab, et tööandja peab saamata puhkuseosa andma tööaasta kestel (millal täpselt, võib tööandja otsustada, kuid puhkus peab jääma tööaasta sisse) ja ainult juhul, kui töötaja on sellega nõus, võib puhkuse anda järgmisel tööaastal. Kuna Teie esimene tööaasta kestab veel kuni 17.02.04, on Teil õigus nõuda saamata puhkust selle aja sees ja ainult juhul, kui olete nõus, võib saamata puhkuse andmine toimuda peale 18.02.04, st teisel tööaastal. Samas ei ole teisel tööaastal puhkuseosa andmise aeg kindlaks määratud, see sõltub kokkuleppest tööandjaga ning kui tööandja veebruari lõpus puhkust nõus andma ei ole, siis tuleb leida muu mõlemale poolele sobiv aeg. Seega kindlam on nõuda puhkust enne 18.02.04. Selgitage tööandjale enda õiguseid ja ühtlasi tema kohustusi ning edu läbirääkimistes!


(12.01.2004)  Millal tekib võimalus saada puhkust, kui asusin tööle 16.12.2003 ja millises ulatuses?

Kui olete töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Kui teil on õigus tavapärasele, 28-päevasele puhkusele tööaasta eest, siis tähendab see, et peale 6 kuud töötamist saate vähemalt 14 kalendripäeva puhkust. Kokkuleppel tööandjaga on võimalik saada puhkust ka täies ulatuses. On ka erandeid: sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses
1)alaealisel,
2) isikul, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele;
3) naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust;
4) tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajal;
5) kui vastav õigus tuleneb kollektiiv- või töölepingust.


(12.01.2004)  Kas puhkusetasu hulka arvutatakse ka auto sõidukompensatsioon, mida tööline lepingujärgselt on igakuiselt saanud?

Ei, puhkusetasu arvutamisel võetakse aluseks ainult töö eest makstavad palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud (ületunnitöö vms eest), preemiad.


(06.01.2004)  Palun nõu kuidas arvestada puhkusereservi töötajale, kes viibis vahepeal 3 aastat lapsehoolduspuhkusel ja kelle tööleping oli selleks ajaks peatatud, st. kas sünnituspuhkusel ja lapsehoolduspuhkusel oldud aja eest tuleb samuti puhkusepäevi arvestada?

Puhkust antakse tööaasta eest ning seetõttu on oluline teada, milline aeg tööaasta hulka läheb. Täpse vastuse saate, kui loete puhkuseseaduse § 4: lisaks tegelikult töötatud ajale arvatakse tööaasta hulka aeg, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu ja puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse aeg. Järelikult sünnituspuhkuse aja eest tuleb puhkusepäevi arvestada, kuid lapsehoolduspuhkusel oldud aja eest mitte.

(05.01.2004)  Olen töötanud ühes firmas FIE-na 2 a, firma vahetas nime, oli OÜ sai AS-ks ja võttis kõik FIE-d lepinguliste töötajatena, nüüd olen juba 6 kuud lepinguline töötaja ja seaduse järgi mul peaks olema esimene puhkus vähemalt 2 nädalad. Tööandja, kavatseb jälle luua uue firma, ja endiste töötajate jaoks juba luuakse uued lepingud, endine firma aga läheb bankroti. Nii et olukord selline, et me köik kaotame oma puhkused ja ei saa kompensatsiooni, ja niimodi juba 3 aasat ilma puhkuseta. Kas seda saab kuidagi vältida?
Küsimusest ei selgu päris täpselt, kas lepinguline töötamine tähendab ikka töölepingu alusel töötamist, sest vaid sellisel juhul on õigus puhkusele. Kui leping lõpetatakse, kuid töötajal on kasutamata puhkust, tuleb see hüvitada rahas, sõltumata töölepingu lõpetamise põhjusest. Seega kui töötate töölepingu alusel, võite küll reaalsest puhkusest ilma jääda, kuid kompensatsiooni peate saama. Kui tööandja seda vabatahtlikult ei maksa, saab nõude esitada töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Kui aga tööandja on kohtuotsusega pankrotis olevaks kuulutatud, siis tuleb vastav nõue esitada pankrotihaldurile.
Ühel isikul võib olla erinevaid äriühinguid, mille kaudu tegutseda. Kui töötaja on aga võetud ühte tööle, siis ilma töötaja nõusolekuta ei saa teda ühest firmast teise tööle panna. Kui üks firma läheb pankrotti, siis tuleb lepingud seetõttu lõpetada ning välja maksta lõpparve, kätte anda tööraamat jne nagu tavaliselt lepingu lõpetamisel. Kui siis tööandja soovib töötaja palgata oma teise firmasse, sõlmitakse juba uus tööleping. Tööandja ebaseaduslikku tegevust kahtlustades võiksite ka Tööinspektsioonist nõu küsida.


(09.12.2003)  Olen vormistanud lapsehoolduspuhkuse aastani 2005. Kui vahepeal tööle minna, kas siis tuleb avaldus esitada tööle asumiseks ? Kui soovin peale 6 kuud töötamist taas lapsehoolduspuhkusele jääda enne juuni 2005 a, kas siis tuleb uus avaldus kirjutada?
Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Järelikult võite seni, kuni laps on alla 3 aasta vana ka tööle minna ja jälle puhkusele jääda. Kuidas sellest tööandjat teavitada - avaldusega või piisab suulisest jutust - peaks uurima tööandja käest. Võimalik, et küsimus on reguleeritud ka näiteks töösisekorraeeskirjades. Tõenäoliselt soovib tööandja siiski kirjalikku avaldust, et olla Teie soovis kindel. Samuti peaks arvestama, et tööandjale tuleks oma soovist kas tööle asuda või siis uuesti puhkusele jääda mõni aeg ette teatada, et oleks võimalik töö ümber korraldada.

(25.11.2003)  Firmal kombeks puhkuserahade ülekandmisega viivitada. Puhkuserahad peavad olema käes enne puhkust, on aga ette tulnud, et rahad tulevad 5 nädalat pärast puhkuse esimest päeva. siit ka küsimus, kas tööandja peab sellisel juhul maksma viivist või lisama iga üleläinud päeva eest puhkusepäeva juurde? Kelle poole firmas sellisel juhul pöörduda?
Puhkusetasu tuleb täies ulatuses maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Maksmisega viivitamise korral võib töötaja nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Ühtlasi tuleb siis tööandjal selle nö lisapuhkuse eest ka puhkusetasu juurde maksta. See tähendab, et töötaja peaks esitama tööandjale vastavasisulise avalduse, kus näitab ära, mitu päeva puhkuseraha maksmine viibis ja mitme päeva võrra puhkus pikeneb tööandja poolt määratud puhkuse lõpust arvates. Ilma nõuet esitamata puhkuse lõppemise järel pikemaks koju jäämine oleks töökohustuste rikkumine. Pöörduda tuleb avaldusega selle poole, kes firmat juhib, seda võib teha ka läbi alluva töötaja (sekretär vms, oleneb, milline kord firmas kehtib). Kui tööandja jätab avalduse tähelepanuta, on võimalik pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Selleks puhuks tuleks kindlasti alles hoida teine eksemplar avaldusest, kuhu on võetud ka märge tööandja poolt avalduse kättesaamise kohta.

(24.11.2003)  Kui ma ei eksi, siis oli olemas selline seadus, mille järgi tegevteenistuslepinguga naiskaitseväelane lapsehoolduspuhkuse ajal saab edasi korteikompensatsiooni ja nn söögiraha. Olen lapsega poolteist aastat juba kodus ja seda raha pole saanud, väeosast öeldakse, et polevat alust. Kuidas sellega siiski on?
Kaitseväeteenistuse seaduse § 158 kohaselt makstakse kaadrikaitseväelasele toetusena korteriraha ja toiduraha, kuid seda ei maksta ajal, mil kaadrikaitseväelane viibib lapsehoolduspuhkusel. Seega tõepoolest, seaduse järgi alust maksmiseks ei ole.

(19.11.2003)  Kui töö iseloom on selline (ajakirja toimetuses), et tööd puhkuse arvelt tegemata ei saa jätta - teiste sõnadega: puhata saab, aga siis peab lihtsalt tööd ette tegema, kuidas siis puhkusetasu välja võiks näha? Teised ju puhkuse ajal oma tööd ei tee, toimetuses pead aga topelt rügama, et üldse vabu päevi saada.
Nii see muidugi olla ei tohiks nagu küsimuses kirjeldatud. Puhkuse õiguslik regulatsioon lähtub ikkagi sellest, et igal töölepingulisel töötajal on tööaasta kestel õigus vähemalt 28-kalendripäevasele puhkusele ning tööandja mure on, kes sel ajal töötaja töö ära teeb. Seega ei tohiks nõuda, et enne puhkusele ei saa, kui töö ette tehtud - puhkusele minek toimub vastavalt jaanuarikuus teatavakstehtud puhkuste ajakavale ja kui tööandja soovib seda muuta, tuleb selleks saada töötaja nõusolek. Seega toimub puhkusetasu arvestamine ikkagi nii nagu tavaliselt, et aluseks võetakse puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu töötasu, millest arvutatakse siis puhkusetasu. Kui topelt rügamisest keeldumine kõne alla ei tule, võite teha ettepaneku maksta puhkusetasu suuremas summas nö puhkusetoetuse arvelt.

(20.10.2003)  Õppepuhkus. Minu küsimus on järgmine: kui ma õpin alates 2003/2004 õppeaastast rakenduskõrgkoolis kaugõppe osakonnas (täiskoormus; ehk siis sessiooniõpe - 5 õppenädalat õppeaastas), siis kas mul on õigust õppepuhkusele?
Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt on õigus saada kõrghariduse omandajal õppepuhkust, kui ta õpib osakoormusega või eksternina. Täiskoormusega õppimise korral seda õigust ei ole.

(07.10.2003)  Olen kolme lapse ema (14, 12)ja peres on veel laps invaliid (10 aastane) . Kas mul on õigust lisa puhkusele?
Vastame Teile pisut pikemalt, et saaksite ise otsustada, millistel alustel on Teil õigus pikendatud või lisapuhkusele. Puhkuseseaduse järgi antakse pikendatud põhipuhkust 35-56 kalendripäeva isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, õppeasutuste pedagoogidele, aga ka raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistidele (kehtestatud on vastav loetelu). Lisapuhkusele võib tekkida õigus ka siis, kui töötatakse allmaatöödel, tervistkahjustavatel töödel ning eriiseloomuga töödel (jällegi on kehtestatud vastav loetelu töödest ja töötingimustest). Lastega seoses võib nõuda täiendavat lapsepuhkust - ema või isa saab vastavalt oma soovile igal tööaastal lapsepuhkust 3 kalendripäeva, kui tal on 1 või 2 alla 14-aastast last või 6 kalendripäeva, kui tal on 3 või enam alla 14-aastast last või vähemalt 1 alla 3-aastane laps. Teie laste arvu ja vanust arvestades on õigus saada täiendavat lapsepuhkust 6 kalendripäeva. Selle puhkuse saamiseks tuleb tööandjale kirjutada sooviavaldus. Puhkusepäeva tasu makstakse riigieelarve vahenditest tööandja kaudu ning selle suurus on 66 krooni päeva eest. Kui mõne tööaasta eest jääb täiendav lapsepuhkus kasutamata, seda tagantjärele ei anta ega hüvitata rahaliselt. Veel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14-aastast last kasvatavale vanemale ning kuni 18-aastast puudega last kasvatavale vanemale. Täiendavat palgata lapsepuhkust antakse kuni 14 kalendripäeva poolte kokkuleppega määratud ajal. Lisaks on puudega lapse ühel vanematest õigus saada lapse kasvatamiseks 1 lisapuhkepäev kuus, mille eest tasutakse keskmise palga alusel riigieelarve vahenditest. Puhkepäeva saamiseks peab esitama tööandjale vastavad dokumendid ja tõendi, et teine vanem soodustust ei kasuta.

(02.10.2003)  Kas sellega rikutakse puhkuseseadust, kui ettevõte ei küsi kõigi töötajate puhkusesoove jaanuarikuu jooksul, vaid teeb seda alles siis, kui töötaja ise huvi üles näitab (veebruaris)? See pole ju lubatud, et osad töötajad on puhkuste ajakavale jaanuaris juba alla kirjutanud, kuid paari töötaja käest ei kavatseta puhkusele jäämise aega isegi küsida (kuigi neil on täielik õigus puhkusele). Ja seetõttu täidetakse nende puhkuselahter alles vaabruaris. Millist konkreetset puhkuseseaduse paragrahvi siin rikutakse?

Ja kas puhkuste ajakava peaks olema korralikult trükitud dokument kõikide töötajate puhkustega või võib see olla käsitsi täidetud lahtritega?

Puhkuste ajakava (puhkusegraafiku) koostamist reguleerib puhkuseseaduse § 15. Selle kohaselt koostab tööandja graafiku iga kalendriaasta kohta ja teeb töötajale teatavaks JAANUARIKUU jooksul. Kava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades VÕIMALUSE KORRAL töötajate soove. Siiski peab mõningate töötajate puhul arvestama nende soove, sellisteks töötajateks on vanem, kes kasvatab kuni 7-aastast last, vanem, kes kasvatab 7-10-aastast last - lapse koolivaheajal, alaealine ning tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötaja. Seega ei pea tööandja reeglina küsima töötajate puhkusesoove, vaid võib ise töötaja puhkuseaja paika panna. Mingisugusest suurest rikkumisest siin rääkida ei saa, kuid siin paneb tööandja end ise raskesse olukorda, kui ei tee jaanuarikuus kõigile töötajatele graafikut teatavaks, sest sellisel juhul on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat. Graafiku tutvustamine veebruaris ei muuda enam midagi. Mis aga puudutab puhkuste ajakava vormi, siis seda kehtestatud ei ole, mistõttu on selle vorm tööandja valida. Selge on aga see, et kavast peab üheselt selguma, kes ja millal puhkab, olgu see siis trükitud või käsitsi kirjutatud.

(27.08.2003)  Töötan Avatud Noortekeskuses noorsootööjuhina. Kas mul on õigust saada pikendatud puhkust s.t kuni 56 päeva või tavalist 28 päeva ja sama küsimus noorsootöötaja kohta.
Pikendatud põhipuhkuse saajate ringi määratleb Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2001. a määrus nr 353 Ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust, ja puhkuse kestus. Loetelus on nimetatud küll huvialakoolide juhid ja pedagoogid, kuid nende hulgas ei ole noorsootööjuhi ega noorsootöötaja ametinimetust mainitud.

(25.08.2003)  Lapsehoolduspuhkuselt tööle naastes pakub tööandja küll sama palgamäära eest, kuid madalamat ametikohta, ka töö sisu on oma ülesannetelt rutiinsem, osaliselt küll sama, mis enne lapsepuhkust. Kas sellisel juhul on mul õigus mitte nõustuda pakutavate muudatustega ja tööandja peaks maksma 2 kuu eest kompensatsiooni ja koondama.
Kuna lapsehoolduspuhkusel viibimine tähendab töölepingu peatumist, siis tööle naastes jätkatakse lepingu täitmist endistel, enne peatumist kehtinud tingimustel. Neist mõne muutmiseks peavad pooled saavutama kokkuleppe ja Teil on õigus muudatustest ka keelduda. Igasugune muudatus peab samas ka põhjendatud olema ning selleks põhjenduseks võib olla töömahu vähenemine või tootmise või töö ümberkorraldamine. Sellisel juhul järgneb Teie keeldumisele tõepoolest koondamine, mille korral makstakse töölepingu lõpetamise hüvitist vastavalt tööstaažile selle tööandja juures. Kui Teie staaž on alla 5 aasta, siis 2 kuu keskmine palk.

(22.08.2003)  Lapsehoolduspuhkusel olev töötaja esitab tööandjale avalduse puhkuse lõpetamiseks lapse enne 3 a saamist . Kas töötajal jääb edaspidi õigust saada ka ülejäänud puhkus.
Puhkuseseaduse järgi antakse lapsehoolduspuhkust lapse emale või isale tema soovil kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval. Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Seega ei saa rääkida kasutamata jäänud puhkusest või puhkuse edasilükkumisest nagu on see põhipuhkuse korral. Lapsevanemast töötaja valib ise, millal ja kui kaua lapsehoolduspuhkust kasutada, kuid ta saab oma õigust kasutada ainult kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui tööleasunud töötaja otsustab uuesti lapsehoolduspuhkusele jääda, on tal see õigus, kui tema laps on veel alla 3.a.




(13.08.2003)  Olin lapsehoolduspuhkusel 3 aastat.Laps sain 08,05,2003 kolme aastaseks.Läksin endisesse töökohta tagasi tööle,kuid sain ka etteteatamisega (3 KUUD)koondamispaberi.Nüüd 08,08,2003 olen töötu.Kas tõesti minu puhul ei kehti töötukindlustusseadus,olen ju minagi nüüd maksnud töötukindlustusse kolme tööl käidud kuu eest.Lapsehoolduspuhkusel emal peaks ikka mingi eelis olema.
Arvatavasti peate eelise all silmas seda, et sooviksite saada töötuna arveloleku ajal töötuskindlustushüvitist vastavalt Teile makstud palgale. Kahjuks aga peab töötuskindlustushüvitise saamiseks olema kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul. Teie puhul on seda staaži vaid 3 kuud, sest lapsehoolduspuhkuse ajal makstavalt lapsehooldustasult töötuskindlustuse makseid ei maksta. Käesoleval juhul saate end töötuna tööhõiveametis arvele võtta ning taotleda töötu abiraha, mille suurus on 400 krooni.

(22.07.2003)  kui töötaja haigestub puhkuse ajal, kaspuhkus pikeneb siis haiguspäevade võrra?
Tõepoolest, töötaja haigestumine ehk ajutine töövõimetus on puhkuse kasutamist takistav asjaolu, millest töötaja on kohustatud tööandjat teavitama. Sellisel juhul antakse saamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast haiguslehe lõppemist või viiakse poolte kokkuleppel üle muule ajale. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, on töötajal õigus jääda puhkusele saamata jäänud puhkusepäevade ulatuses, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat.

(14.07.2003)  Olen hariduselt raamatupidaja. Kuna tegu on suht väikese firmaga, siis raamatupidaja koormus on väike (ütleme pool kohta). Tööandja oleks huvitatud, et teeksin raamatupidaja töö kõrvalt ka koolitustööd. Tunnen, et oma olemuselt ma ei sobi kedagi koolitama. Ja pealegi tähendaks see teadmata tööajaga tööd, s.t. et ma ei tea iialgi, kuna mind kuhugi välja kutsutakse ja kuna ma sealt tagasi jõuan. Aga kuna mul on lapsed, siis ma pean neile lasteaeda õigeks ajaks järele jõudma.
Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist ma ei teinud koolitustööd, aga minu asendajaks leidsid nad inimese, kes teeb nii raamatupidamist kui ka koolitustööd. Kui ma nüüd lapsehoolduspuhkuselt tagasi lähen, millised on mu väljavaated? Kas pean selle töö uuel kujul vastu võtma? Võin sellest lisatööst keelduda? Võib tööandja mind koondada? Koondamise puhul - kas lapsehoolduspuhkusel oleku aeg läheb ka tööstaaži hulka? Sellest sõltub ju aeg, kui kaua peab koondamisest ette teatama ja koondamistasu.

Lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping peatub ning kui Te puhkuse katkestate, jätkub töötegemine täpselt samadel tingimustel nagu oli varem kokku lepitud ja töölepingus fikseeritud. Jääb arusaamatuks, kas Teie töölepingus on kokku lepitud tööaeg, st töötundide arv päevas või nädalas, mis on üks töölepingu kohustuslikke tingimusi. Kui on, siis tuleb lähtuda kokkulepitud töötundide arvust. Järelikult, kui koolituse läbiviimist tööülesannete hulgas polnud, peab tööandja selle lisamiseks saama Teie nõusoleku ning tööleping muudetakse. Kui Te keeldute ning tööandja ei saa enam endisel kujul tööd anda, tekib tõepoolest koondamise olukord.
Lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg arvatakse tööstaazi hulka.

(11.07.2003)  Kui mu mees võtab peale minu sünnitust kaks nädalat puhkust, kas selle maksab kinni töökoht või pensioniamet ning kuidas seda arvestatakse, kas nii nagu tavalist puhkuse rha, või vanemapuhkust?
Kui Teie mees kasutab õigust saada Teie sünnituspuhkuse ajal täiendavat lapsepuhkust, siis raha selleks tuleb riigieelarve vahenditest ning puhkusetasu suurus on 66 krooni puhkusepäeva kohta, olenemata Teie mehe tegelikust sissetulekust. Puhkusetasu arvutab ja maksab tööandja, kuid tööandjale hüvitab selle asukohajärgne pensioniamet.

(02.07.2003)  olen lapsehoolduspuhkusel. soovin seda puhkust lõpetada. Samas mõni aeg tagasi töötasin (lapsehooldupuhkuse ajal) töötasin ajutiselt teises firmas pool aastat. Kas tööandja on kohustatud minu lapsehoolduspuhkust lõpetama ja minu nn vana töökohta pakkuma? ma loodan, et on kohustatud.
Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes või mitmes osas kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui jäite puhkusele, peatus Teie tööleping. Lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks peate vastavast soovist tööandjat asutuses kehtiva korra järgi teavitama, tõenäoliselt esitama avalduse. Töötegemine jätkub olemasoleva töölepingu järgi, st tingimustel, mida täitsite enne lapsehoolduspuhkusele jäämist. Siiski, kui töölepingu palgakokkulepe on väiksem kehtivast alampalgast (2160 krooni kuus täistööaja korral või tunnipalk 12.90), tuleb lähtuda sellest. Töölepingu muude tingimuste muutmiseks tuleb pooltel saavutada kokkulepe.

(01.07.2003)  Tahan võtta välja oma 3 lisa lapsehoolduspäeva, aga ei tea milline see avaldus peaks välja nägema. Ehk saaksite aidata?
Avalduses peaksite väljendama selgelt soovi kasutada täiendavat lapsepuhkust 3 kalendripäeva jooksva tööaasta eest. Täiendav lapsepuhkus tuleks liita põhipuhkusele või kui saavutate tööandjaga vastava kokkuleppe, antakse täiendav lapsepuhkus muul ajal samal tööaastal. Kindlasti saab Teid avalduse vormistamise juures kõige paremini aidata asutuse personalitöötaja vms töötaja. Tõendina peaksite nõudmisel juurde lisama lapse sünnitunnistuse ning tõendi selle kohta, et teine vanem ei ole juba kasutanud või ei kavatse kasutada lapsepuhkust (tõend teise vanema töökohast või tööraamat).

(01.07.2003)  Kas palgata puhkuse saamiseks peab laps olema alla 14 eluaasta või 14 kaasa arvatud? Kas on võimali võtta palgata puhkust ka tervislikel põhjustel ja kas selleks on vaja perearstilt kinnitust?
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14-aastast last (st 14 k.a) kasvatavale mõlemale lapsevanemale kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel. Samas ei saa töötaja ühepoolselt öelda, millal selline palgata puhkus anda tuleb, vaid selles osas tuleb tööandjaga kokku leppida. Tervislikud põhjused ei anna õigust nõuda palgata puhkust, selleks tuleb ikkagi saavutada tööandjaga kokkulepe. Küll aga on arsti antud tõend vajalik selleks, et paluda tööandjal end ajutiselt või alaliselt vastavalt arsti soovitusele kergemale tööle üle viia või töötingimusi kergendada.

(17.06.2003)  Kas tööettevõtulepingu puhul on võimalik saada korralist puhkust? Kui tööettevõtulepingu asemel sõlmitakse tähtajatu leping, kas puhkusestaaž algab nullist või loeb ka tööettevõtulepingu ajal töötatud aeg?
Töö(ette)võtulepinguga töötades ei ole töö tellijal kohustust anda töövõtjale korralist puhkust, kui tellija ei ole endale lepinguga sellist kohustust võtnud. Puhkuse saamine on puhkuseseadusest tulenevalt tagatud vaid töölepinguga või avalikus teenistuses töötades. Puhkuse õigust andva staaži arvestamine algab töölepingu alusel tööle asumisest, kuid tööandja võib näha ette ka soodsamaid tingimusi ja arvata eelnevalt töövõtulepingu alusel töötatud perioodi tööstaaži hulka. Sellisel juhul peaksite paluma, et tööstaaži algus märgitakse ka töölepingusse.

(17.06.2003)  Olen töötanud ettevõttes 2,5 aastat. Lahkun ettevõttest omal soovil.Puhkust olen võtnud korrapäraselt. Kas mul on õigus nõuda puhkusetasu viimase poole aasta eest? PS. Firmas antakse puhkust 14 kalendripäeva ulatuses 2 korda aastas.

Kui töölepingu lõppemise päeva seisuga on Teil väljateenitud, kuid kasutamata puhkust, tuleb see hüvitada rahas ja lõpparve koosseisus välja maksta olenemata töölepingu lõpetamise alusest. Puhkust antakse tööaasta eest, tööaasta algab tööandja juurde tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani (N asusite tööle 15.01.01, 1.tööaasta 15.01.01-14.01.02). Kasutamata puhkuse kindlakstegemiseks tuleb võtta iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest, Teie puhul siis ilmselt 28 kalendripäevast (28:12=2,33 kalendripäeva puhkust on õigus saada iga töötatud kuu eest). Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Selleks, et kindlaks teha, kas Teil on kasutamata puhkust, tuleb kokku arvestada töötatud kuud ja selle eest saada olevad puhkusepäevad ning sellest lahutada kasutatud puhkusepäevade arv. Tuleb arvestada ka sellega, et tööaasta hulka ei lähe töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg ning võib olla olete puhkust hoopis ette saanud. Jõudu kasutamata puhkuse päevade arvestamisel!

(06.11.2002)  Kas alaealiste laste emal on õigus võtta palgata puhkust siis, kui seda on parasjagu vaja? Kui pikk võib olla palgata puhkus ja kui tihti võib seda võtta? Mitu päeva peab ette teatama?
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14-aastast last (või lapsi) kasvatavale lapsevanemale, (st nii emale kui ka isale) kuni 14 kalendripäeva tööaastas. Seda puhkust võib kasutada ka osadena. Lapsevanem võib juba puhkuste ajakava koostamise ajal teatada, et soovib palgata lapsepuhkust sel ja sel ajal, siis saab ta ajakavas toodud ajal puhkusele jääda. Seadus ei määra otseselt, kui pikalt tuleb palgata lapsepuhkuse soovist ette teatada. Lähtudes puhkuseseaduse teistest sätetest, tuleks avaldus ära anda kaks nädalat ette. Lisaks sellele võivad kõik töötajad kokkuleppel tööandjaga saada palgata puhkust nii pikaks ajaks, kui kokku lepitakse, seadus siin piiranguid ei sea.

(26.06.2002)  Kuhu konkreetselt pöörduda kui puhkuseraha ei ole õigeks ajaks välja makstud? Kui puhkuseavaldusel on märgitud puhkuse kestvuseks 24. juuni kuni 7. juuli, kas siis tööle peaks asuma alates 9.juulist kuna 24.juuni on riigipüha?
Puhkuseraha peab tööandja maksma hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkust. Pöörduda tasuks esmalt tööandja poole, kui see ei anna tulemusi, siis teadke, et teil on õigus nõuda oma puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Loomulikult on teil alati õigus pöörduda töövaidlusorganisse. Puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades, mille hulka ei arvata tõesti rahvuspühi ega riigipühi.

(21.06.2002)  Ma tahaksin teada, kas mul õigus saada puhkusekompensatsiooni. Minu olukord on lühidalt järgmine. Olen oma tööandjaga koos töötanud 1,5 aastat. Sellest ajast viimase aasta olen töötanud tema oma firmas (mis tegutseb alates eelmise aasta juulist). Sain puhkuse eelmise aata augustis, kui see firma oli olemas olnud alles ühe kuu. Kas mul on praegu õigus saada puhkusekompensatsiooni, kui ma nüüd tulen sellest töökohast omal soovil ära.
Puhkust antakse tööaasta eest. Teie tööaasta sai täis selle aasta juulis, mille eest te olete juba puhkust saanud. Kui kavatsete nüüd firmast lahkuda, siis te puhkusekompensatsiooni ei saa, kuna teil pole kasutamata puhkust.

(03.06.2002)  Kuidas saab puhkust kätte, kui firmas ei ole koostatud puhkusegraafikut? Millal peab sellisel juhul esitama puhkuseavalduse? Kas tööandjal on õigust keelduda töötajat puhkusele lubamast?
EV puhkuseseaduse kohaselt on tööandja kohustatud koostama iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ja tegema selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale õigel ajal teatavaks, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat. Samuti sätestab puhkuseseadus, et tööandjal pole õigust jätta töötajale puhkust andmata.

(29.05.2002)  Raamatupidaja väitis, et arvutab puhkust põhipalga pealt (mitte kuue kuu keskmise).Töötan koolis ja juunikuus võeti kõigil töötajatel lisakoormus maha ja palka saab ainult põhipalga ulatuses.On see seaduslik?
Käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud Puhkusetasu arvutamise kord (VVm RT I 2001, 71, 433) näeb ette järgnevat: kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka, säilitatakse kokkulepitud palk. Kui palga maksmist jätkatakse, siis säilitatav palk makstakse välja enne puhkuse algust. Kui palga arvestamisel võeti arvesse töömaht või maksti lisatasu või preemiat, arvutatakse puhkusetasu päevatasu järgi (§ 1 lg 3). Päevatasu arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Antud määrusega saate lähemalt tutvuda siin.

(27.05.2002)  KUidas käib Korralise puhkuse arvutamine, sooviksin veel teada lapsepäevade kohta - kas töötajal on õigus saada lapsepäevade raha kohe kätte kui lapsepäevad välja võtab või palgapäeval?
Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva (kui te ei kuulu pikendatud põhipuhkuse saajate hulka).Puhkuse hulka arvatakse seega ka puhkepäevad ja pühad. Õigus puhkusele tekib, kui töökohas on töötatud vähemalt 6 kuud ja puhkust on õigus saada võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Poolte kokkuleppel võib ka esimesel aastal anda puhkust täies ulatuses. Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal.

Kui mõtlete lapsepäevade all täiendavat lapsepuhkust, siis see liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal. Tasu makstakse siis kas koos puhkusetasuga või hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.



(03.05.2002)  Ettevõte, kus töötan, läheb sügisel kaheks kuuks remonti. Töötajatele kavatsetakse selleks ajaks anda palgata puhkust. Kas neil on selleks õigus, või on nad kohustatud meile siiski midagi maksma?
Vastavalt EV puhkuseseadusele võib palgata puhkust anda ainult poolte kokkuleppel, samuti ka osaliselt tasustatavat puhkust (vajalik ka tööandja asukoha tööinspektori nõusolek). Kui tööandja saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta, siis on tööandja kohustatud maksma hüvitust saamata jäänud palga ulatuses. Vastavasisulised vaidlused lahendab tööinspektsioon.

(14.04.2002)  Tere ja küsimus alljärgnev:
1.Töötaja,töölep.alusel töötaja, on eelmisest kohast koondatud ( juuni.2001.a.)2.Nov.2001.a. on töötaja uude kohta tööle asunud ( töölep. alusel).
3.Uude kohta tööle asudes oli töötaja rase ja kuna töötajale peab maksma dekreetrahad senise seaduse alusel kuue kuu keskmise järgi, siis kas kuue kuu keskmise järgi lähevad arvesse ka koondamise rahad, kuna töötaja läheb enne dekreetpuhkusele, kui selles ametikohas kuus kuud täis saavad?
Tänan.

EV Ravikindlustusseaduse järgi on hüvitise arvutamise aluseks kindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi arvutatud ühe kalendripäeva keskmine tulu. See arvutatakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul tööandjate poolt kindlustatule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu liitmisel ning saadud summa jagamisel selle perioodi kalendripäevade arvuga.


Seega - kui töötaja jääks dekreetpuhkusele novembris, tuleks eelmise töökoha koondamisrahad veel arvesse (juuni), ent jaanuaris enam ei tuleks. Kuna kirjast ei selgu, millal täpselt töötaja dekreetpuhkusele jääb, ei saa sellele ka konkreetsemat vastust anda.

(08.04.2002)  Olen firmas töötanud osalise tööajaga kuus kuud. juhatus andis loa täispuhkuseks. kas tööandjal on õigus mind takistada töölt lahkumast kohe peale puhkust, põhjusel, et sain täispuhkuse, järelikult pean ka aasta aega töötama?
Vastavalt EV puhkuseseaduse § 13-le võib poolte kokkuleppel anda puhkust ka täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast. See ei kohusta teid aastaks tööle jääma, küll aga peate tööandjale töölepingu lõpetamisest kuu aega ette teatama. Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest.

(08.04.2002)  Kui töötaja võtab õppepuhkust nt 16 päeva, kas siis tuleks tema õppepuhkuse päevad maha arvestada tema korralisest puhkusejäägist, ehk põhipuhkusepäevadest? Või on tal õigus saada nii õppepuhkust kui korralist aastaga välja teenitud põhipuhkust 28 päeva?
Õppepuhkus on eraldiseisev puhkuseliik, mis ei mõjuta põhipuhkuse kestust. Kui töötajal on õigus õppepuhkusele ja ta seda kasutab, ei lühenda see tema väljateenitud põhipuhkust.

(05.03.2002)  Tere! Töötaja, kes on põhikohaga tööl jääb ametlikult jaanuaris dekreeti, samas võimaldaks tal töö iseloom edasi töötada ja ta ise sooviks samuti mõnda aega veel tööl edasi käia. Kas tal on võimalik saada korraga nii dekreedirahasid kui ka töölepingu alusel palka edasi saada?
Ette tänades
Anneli

Paraku mitte. Vastavalt EV ravikindlustuse seaduse § 10-le on tööandjal keelatud lubada kindlustatut tööle töövõimetuslehel (milleks on Teie juhtumi puhul sünnitusleht) märgitud tööst vabastamise ajal. Dekreetpuhkusele minnes töötaja tööleping peatub.

(05.03.2002)  Kas kõrgkoolis statsionaarses õppevormis õhtuses õppes õppivale üliõpilasele on ettenähtud õppepuhkust?
Õppepuhkus on ette nähtud tasemekoolituse, tööalase ja vabaharidusliku koolituse läbimiseks. Kõrghariduse omandamine käib tasemekoolituse alla. Vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 3 p 2-le on tasemekoolitus õhtuses, kaugõppe õppevormis või eksternina põhi- või keskhariduse omandamine ning kaugõppe õppevormis või eksternina kõrghariduse omandamine ning akadeemilise kraadi taotlemine. Seega statsionaarses õppes õppivale üliõpilasele (isegi õhtuses õppes) õppepuhkust ette nähtud ei ole.

(22.02.2002)  Tere uuesti!
Vastus ei rahulda mind.Kas siis ametialane enesetäiendamine on nii suur kuritegu,et seda saab võtta kui põhjuseta töölt puudumist!??Loomulik ju,et kui töötaja tahab ennast ametialaselt täiendada,siis teeb ta seda ka töökoha heaks-et teha oma tööd paremini ja õigesti.Saaks veel aru,et tahan kuhugi kosmeetikute kursustele minna või mujale,mis pole sugugi minu erialaga seotud...
Palgata puhkus vist ei ole ikka nii,et palun ja mulle antakse.Kui ei anta isegi siis,kui olekksin nõus ise maksma?Palgata puhkusele lubamine on ju ikka tööandja lubada,mitte nii,et töötaja seda palumise peale ka saab.Tühi lohutus on see palgata puhkuse palumine...
Muidugi ei maksa mitte nii palju paber,kui et koolitus lisab väärtust minule endale.Aga kuidas ma seletan,et oh kui väärtuslik ma olen,kui pole tõestavat dokumenti?
Minu töölepingus ei ole koolituse sagedust ja hinda määravaid tingimusi,ja see oleks minu viie tööaasta jooksul esimene kord.

Täiskasvanute koolituse seadusega on reguleeritud kolme sorti koolituse võimaldamine: tasemekoolituse (põhi-, kesk-, kõrghariduse ja magistri- või doktorikraadi omandamine), tööalase koolituse ja vabaharidusliku koolituse. § 8 p 6 kohaselt antakse tööalases koolituses osalemiseks töötaja või teenistuja avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas keskmise palga säilitamisega. Põhimõtteliselt võite isegi kosmeetikute kursustele minna, sellisel juhul on teil õigus palgata õppepuhkusele vähemalt seitsmeks kalendripäevaks aastas.      

(18.02.2002)  Kui ma pean lükkama puhkuse edasi järgmiseks aastaks, kas siis ma eelneva aasta eest saan puhkusetoetust. Kõigile teistele maksti ja minu arust peaks ka mina, kui ma võtan puhkuse järgmisel aastal, ka eelneva aasta eest saamata puhkusetasu järele saama.

Vastavalt EV puhkuseseaduse § 20-le võib poolte kokkuleppel puhkuste ajakava muuta ja puhkuse viia üle ka järgmisele tööaastale. Järgmisele tööaastale üleviidud puhkus liidetakse selle tööaasta puhkusega. Siis on teil vastavalt õigus saada ka puhkusetasu.

(18.02.2002)  Missuguse seaduse alusel ja millise põhjendusega saab erafirmast saata sundpuhkusele kuuks ajaks pensionieeliku naisterahva. Oleks vaja saata, aga ta ei taha minna.
Sundpuhkusele e osaliselt tasustatavale puhkusele saab saata ainult poolte kokkuleppel ja tööandja asukoha tööinspektori nõusolekul kuni kolmeks kuuks, teatades sellest ette vähemalt kaks nädalat (EV puhkuseseadus § 33). Seega töötaja nõusolekuta teda sundpuhkusele saata ei tohi.      

(14.02.2002)  Tööandjal on kinnitatud puhkusegraafik kuid aasta alguses tuleb inimesi tööle juurde , kas tööandja võib lisada puhkusegraafikusse töötaja puhkuse juurde?
Vastavalt Eesti Vabariigi puhkuseseaduse § 15-le koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Uuel töötajal tekib õigus puhkusele, kui ta on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud. Vastavalt sama seaduse § 20-le võib poolte kokkuleppel puhkuste ajakava muuta, nii et niipea kui töötajal tekib õigus puhkusele, saab ta sinna lisada.



Kõike head

Cvkeskus      

(04.02.2002)  Millal võib puhkusegraafikut pidada ametlikuks? St, kas tööandja peab võtma puhkusegraafikule allkirja? Mis juhtub, kui töötaja allkirja ei anna?
Puhkusegraafik tuleb koostada kirjalikult. Puhkuseseadus nõuab puhkuste ajakava töötajatele teatavaks tegemist. Kas seda tehakse suulises või kirjalikus vormis, või pannakse ajakava üles teadetetahvlile, on tööandja otsustada.




Vaidluste vältimiseks soovitan ajakava siiski igale töötajale allkirja vastu tutvustada. Kui töötaja allkirjast keeldub, võib seda tõendada samamoodi nagu töötajale karistuse teatavaks tegemist – tunnistajate allkirjadega, mis antakse selle töötaja juuresolekul.





(29.11.2001)  Olen riigitöötaja ja töötanud 8 kuud, kuid puhkuse avaldustele, mille olen esitanud, pole regeeritud ja samuti neid ei registeerita (puhkusegraafik koostati enne minu tööle asumist). Kas tööandjal on õigus puhkuse andmist edasi lükata mingitel erilistel põhjustel ja kas ma peaksin pöörduma usaldusisiku poole enne töövaidluskomisjoni pöördumist ning kas mul on võimalik saada puhkusetoetust järgneval aastal (teistele maksti)? Milline nõudeõigus mul tekib, kui minu tervisega midagi juhtub?
Vastavalt Puhkuseseaduse § 13 on töötajal esimesel tööaastal õigus saada

puhkust, kui ta on töötanud 6 kuud võrdeliselt töötatud kuude arvuga.

Väljakujunenud praktika ja hea tava kohaselt lepitakse aja osas kokku

tööandjaga ja kui töö võimaldab, pole keeldumiseks alust (õigus puhkusele ju

on). Soovitan pöörduda oma vahetu ülemuse poole.


Puhkusetoetusest. Vastavalt Avaliku teenistuse seaduse § 46 on see ka

reguleeritud. Lg 1 järgi võib (ei pea) maksta puhkusetoetust põhipuhkusega

seoses kuni ühe ametipalga ulatuses. Puhkusetoetuse maksmise korral tuleb

puhkusetoetust maksta kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel. Kui on otsustatud maksta kõigile poole ametipalga ulatuses, siis

saab ka see töötaja, kes on töötanud vähem kui aasta. Kuid esimesel tööaastal maksame proportsionaalselt töötatud ajale. (Tuleb vaadata

oma ametiasutuses kehtivat korda). Samas ütleb lõige 2, et kui puhkus

antakse osadena (nagu küsija puhul), siis makstakse kogu puhkusetoetus välja

puhkuse esimese osa kasutamisel. Nii oleks teil õigus saada ka

puhkusetoetust.



(22.10.2001)  Puhkuseseaduses on kirjas, et osadena puhkust võttes peab üks osa olema pikk 14 päeva. Kas seda võib tõlgendada ka nii, et ülejäänud 14 päeva võin võtta välja ka ühe päeva kaupa? Näiteks reedest pühapäevani, millest puhkusepäev oleks ka püha-päev.
Kuna puhkust antakse kalendripäevades, st laupäev ja püha-päev loetakse puhkuse hulka (välja jäävad ainult riigipühad), siis on võimalik võtta puhkust ka kolmeks päevaks, näiteks reedest pühapäevani.



(03.09.2001)  Kuidas on reguleeritud õppepuhkuse andmine statsionaarses õppevormis õppivatele teadusdoktoritele? Või kehtib seadus, mille kohaselt päevase õppevormi näol on tegemist niiöelda "põhitegevusega", mille eest õppepuhkust ei ole ette nähtud, välja arvatud muidugi pooltevahelisel kokkuleppel.

Seadus ei räägi miskit teadusdoktoritest eraldi!

Kuivõrd Täiskasvanute koolituse seadus on väga üldine, vähese regulatiivse toimega ja ka Vabariigi Valitsus pole täiendavalt küsimust reguleerinud, siis on otstarbekohane täpsustada õppepuhkustega seoses olevad küsimused kollektiiv- ja/või töölepingutes.


(27.08.2001)  Olin mitu kuud järjest haiguslehel. Kas ma saan puhkusekompensatsiooni, kui töölt lahkun?


Ajutise töövõimetuse (haiguse) aeg arvatakse puhkuse õigust andva tööaasta hulka. Kui puhkust ei ole tööaasta jooksul kasutatud, makstakse töölepingu lõpetamisel selle eest hüvitust.



(07.08.2001)  Küsisin Teilt puhkuse kohta, et abikaasa saadeti ilma rahata ja etteteatamata kollektiivpuhkusele. Tahtsin teada saada, kuidas oleks õige. Sellele küsimusele sain ka vastuse, tänan. Kuid mul jäi see küsimus poolikuks. Abikaasal on neli kuud katseaega. Kui ta oma õigustest hakab rääkima, võib juhtuda nii, et ta lihtsalt lastakse katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu lahti.
Puhkuseseaduse järgi on tööttajal võimalus võtta puhkust ka peale esimest tööl oldud kuud. Selleks peab olema lihtsalt kokkulepe tööandjaga.

Katseaja üle ei tasuks küll muretseda, sest kui teie abikaasa ei sobiks antud töökohta, oleks temast juba enne loobutud. Oma õigusi tasub aga alati rõhutada, ega sellepärast veel vallandama ei hakata, eriti, kui kõik seaduslik ja kokkulepped tööandjatega saavutatud. Võiksite lugeda ka veel puhkuseseadust ( >siin), mis tegelikult on lihtne ja arusaadav kõigile. Soovime edu!

(07.08.2001)  Abikaasa töötas firmas kuu aega. Siis kõik töötajad läksid kollektiivpuhkusele. Kuidas tööandja pidi toimima abikaasa suhtes? Talle isegi keegi midagi ei öelnud. Kõik omanikud on välismaal reisil, telefonidele ei vasta. Kuu aega on mees nüüd samuti nagu ilma rahata puhkusel.

Vastus on kirjeldatud siin: http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=4&lastmenu=278#k230

(25.07.2001)  Kordaksin oma küsimust, kuna antud vastus otsida seda leheküljelt... ei rahulda mind ja ei anna selget vastust. Meie firmas ei ole koostatud puhkusegraafikut.Esitasin tööandjale avalduse puhkuse saamiseks,kuid ta keeldub mind puhkusele lubamast.Mõjuvat põhjust selleks ei ole,on ainult otsustusvõimetus.Mul on õigus saada täispuhkus ning kõik tööülesanded on täidetud. Asendajat minu puhkuseloleku ajaks vaja ei ole.Puhkust on aga väga vaja haige ema eest hoolitsemiseks. Mida teha?Kui töötajal on õigus puhkust saada, kas tohib ta siis ise puhkusele jääda,kui avaldus on esitatud?Kas tööandja saab seda tõlgendada tööluusina?Mida teha,kui ülemus on lihtsalt otsustusvõimetu ja minu korraline puhkus seisab selle taga?
Teil on täielik õigus saada puhkust. Kui graafik koostamata, siis on see tööandja seaduserikkumine. Soovitame anda puhkuseavaldus, kui seda põhjendamata ei rahuldata, siis anda asi edasi Töövaidluskomisjoni lahendada.

Lisame siia veel ka Puhkuseseaduse, kust saate vaadata ka täpsemaid seaduspügalaid asja kohta:http://seadus.ibs.ee/tekstid/%FCn.s.19920707.1310.19980101.html

(11.07.2001)  Kuidas ikkagi toimub osalise puhkuseaja määratlemine. Kui ma soovin võtta nädal aega puhkust st esmaspäevast reedeni siis kas puhkusepäevade hulka lähevad ka esmaspäevale eelnenud nädalavahetuse päevad? (Reedele järgnevad päevad lähevad ju niikuinii...?) Ja kui ma soovin võtta puhkuse arvelt ühe vaba päeva, mis juhtub olema reede, kas siis lähevad puhkuse hulka ka automaatselt sellele reedele järgnevad laupäev ja pühapäev?
Paragrahv 6. Puhkuse kestuse arvutamine


Puhkuse kestust arvutatakse, olenemata tööaja re¾iimist
tööandja juures, kalendripäevades, mille hulka ei arvata
riiklikke pühi.



St, et ka nädalavahetused, kui need ei juhtu olema riiklikud pühad, lähevad puhkuse sisse!

(27.06.2001)  Kui on töötatud 6 kuud, siis kui palju on õigust võtta puhkust ja kui kaua pean sellest ette teatama?


Puhkusele võite minna ka peale 1 kuulist töötamist. Kõik sõltub teie kokkuleppest tööandjaga. Konkreetselt teie olukorra kohta ütleb Puhkuseseadus järgmist:

(1) Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt
kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude
arvuga. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel
muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta
puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal.



(2) Sõltumata töötatud ajast on esimesel tööaastal õigus
saada puhkust täies ulatuses:

1) alaealisel;

2) invaliidil;

3) naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust;

4) mehel, kelle naine on rasedus- ja sünnituspuhkusel;

5) tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime
osaliselt kaotanud töötajal;

6) muudel seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga
ettenähtud juhtudel.




(3) Poolte kokkuleppel võib esimesel tööaastal anda puhkust
täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast.



(25.06.2001)  Kui inimene viibib 3 kuud palgata puhkusel
kas see l'heb puhkusearvestusse sisse

Oleneb sellest, kas olete võtnud puhkuse õppetöö tegemiseks või muudel motiividel Üldjuhul ei lähe see puhkusearvestuse sisse!

(06.06.2001)  Kui tööandja poolt tellitud tööalane koolitus toimub nädalavahetusel, mis on meie asutuses puhkepäevad, siis kas tööandja peab selle hüvitama vabade päevadega?
Vaidluste korral tuleks selliste asjade lahendamisel lähtuda Töö- ja puhkeaja seadusest ning Palgaseadusest.

Kui tegemist on tööalase koolitusega, millel osalemist nõuab tööandja, siis
Palgaseaduse § 15 lg 2 ütleb: Puhkepäevadel töötamise hüvitamisel rahas
makstakse töötajale puhkepäevadel tööl oldud aja eest lisatasu vähemalt 50%
tema palga määrast. ja lg 3 Puhkepäevadel töötamise hüvitamisel vaba aja
andmisega tasutakse talle puhkepäeval tehtud töö eest nagu tavalisel
tööpäeval tehtud töö eest.

Muidugi, kui koolitus kestab paar tundi, ei saa rääkida tööpäevast.
Tegelikult on see selline küsimus, mida ei tohiks normaalses olukorras
üldse tekkida, sest ka töötaja ise peaks ju olema huvitatud oma
koolitamisest.

Aga see viimane on minu arvamus ja õnneks ka meie maja praktika.

Tiiu Hurt, Tallinna Linnavalitsuse personalispetsialist


(04.06.2001)  Kuidas on võimalik lapsehoolduspuhkusel olles kodus tööd teha nii, et saan ka palka? Töö on samas firmas, kust ma lapsepuhkusele jäin.
Möödunud aasta 1. jaanuarist jõustunud riiklike peretoetuste seaduse kohaselt makstakse emale või isale lapsehooldustasu olenemata sellest, kas ta on lapsehoolduspuhkusel või teeb tööd ja saab palka.


Tööle asumiseks peab ilmselt lapsehoolduspuhkuse lõpetama ja tööandjale vastava avalduse andma. Kodus töötamine tuleks tööandjaga kokku leppida ja vormistada see töölepingus.


Alla 14-aastase lapse ema soovil on tööandja kohustatud rakendama ka osalist tööaega. Kui sellega kaasneb palga muutmine, tuleb seegi töölepingusse kirja panna. Mõistlik oleks oma tööleping ette võtta, vaadata kõik muutmist vajavad tingimused üle ja need kas lepingu alalise või ajutise muudatusena vormistada.

Helve Toomla, EPL


(21.05.2001)  Olin eelmisel aastal puhkusel 14 päeva. Nüüd tahan uue puhkusega välja võtta ka eelmisel aastal saamata jäänud päevad. Minu puhkuseperiood on 01.02.1999 kuni 01.02. 2000. Küsimus on selles, kas puhkuseperiood jääb siis ikkagi 01.02.99 kuni 01.02.00, või hoopis 01.08.99 kuni 01.02.00?


14 päeva kasutamata puhkust on ikka selle tööaasta ehk puhkuseperioodi eest, mil see jäi kasutamata, st tööaastaks jääb 01.02.99 kuni 01.02.00.
Helve Toomla



(21.05.2001)  Olen firmas töötanud umbes aasta osalise tööajaga, puhkust ei ole saanud. Lahkun firmast ja tahan teada, kas mul on õigus saada puhkusekompensatsiooni ja kuidas seda arvestada? Palka sain tunnitöö alusel.


Osalise töötajaga töötamine ei vähenda puhkuse pikkust, vähemalt 28 kalendripäeva töö-aasta eest peab see ikka olema. Puhkusetasu arvutatakse viimase kuue kalendrikuu alusel leitud keskmisest palgast. Kui see jääb aga töötaja süüst mittetingitud asjaolude tõttu väiksemaks töölepingus näidatud palgamäärast, tuleb aluseks võtta palgamäär (tunnitasu). Kasutamata jäänud puhkuse hüvituse suuruse arvutamisel korrutatakse 5/7 keskmisest päevapalgast kasutamata puhkuse kalendri-päevade arvuga.



Helve Toomla

(21.05.2001)  Võtsin enne lapsepuhkust välja korralise puhkuse. Arvasin, et saan vaid osa, kuid lahke tööandja pakkus tervet puhkust. Et lubasin enne lahkumist töö lõpetada, ei mahtunud kümme päeva sellest dekreetpuhkusele eelneva aja sisse ära. Kas on seaduslik küsida raha?


Kahte puhkust üheaegselt ei ole võimalik võtta. Raseduspuhkus on ajutine töövõimetus ja seega puhkuse kasutamist takistav asjaolu. Selle tööaasta eest kasutamata jäänud 10 kalendripäevase puhkuseosa võib välja võtta kas kohe pärast sünnituspuhkuse lõppemist või lapsehoolduspuhkuse järel, kaduma see ei lähe.


Rahaga puhkust hüvitada ei tohi. Siin on ainult üks erand – töölepingu lõpetamisel tuleb kasutamata puhkusepäevade eest maksta hüvitust.


Puhkusetasu arvutatakse üldjuhul puhkusele eelnenud kuue kalendrikuu keskmisest palgast. Kui aga selle aja jooksul oli tööleping peatatud ja palka ei makstudki, on puhkusetasu aluseks töölepingus näidatud palgamäär ehk põhipalk.


Helve Toomla


(21.05.2001)  Kas mul on õigus võtta korralist puhkust ja/või 14-päevast lapsepuhkust vabalt valitud ajal (laps on 3,5-aastane)? Minu tööleping on sõlmitud aasta lõpuni, olen tööl kolmandat kuud ja praegu on mul katseaeg.
Kui laps on kolme ja poole aastane, ei ole emal õigust ise oma puhkuse aega määrata. Töötaja soovitud ajal on töö-andja kohustatud puhkust andma:

1. naisele enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või pärast lapsehoolduspuhkust;

2. mehele naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

3. naisele, kes kasvatab kuni kolme aastast last;

4. mehele, kes üksinda kasvatab kuni kolme aastast last;

5. alaealisele;

6. tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.



Katseaeg ega töölepingu täht-aeg puhkust ei mõjuta. Katseaeg arvatakse puhkuseõigust andva tööaasta sisse. Kui täht-ajaline tööleping kestab üle kuue kuu, on töötajal selle aja möödumisel õigus saada puhkust nagu esimesel tööaastal ikka ehk võrdeliselt töötatud kuude arvuga (st kuus kuud).



14-päevast palgata puhkust on tööandja kohustatud andma naisele, kes kasvatab kuni 14-aastast last, mehele või eestkostjale, kes kasvatab üksi kuni 14-aastast last ja ühele vanematest (eeskostjale, hooldajale), kes kasvatab puudega last.

Helve Toomla



(14.05.2001)  Tööandja ütleb, et tal ei ole mulle praegu tööd anda ja tahab mind saata palgata sundpuhkusele. Kas tal on selleks õigus?
Palgata sundpuhkust ei ole olemas. On palgata puhkus, mida antakse poolte kokkuleppel, st töötaja peab seda ise soovima (avalduse kirjutama) ja tööandja sellega nõus olema. Ilma töötaja soovita on palgata puhkusele saatmine ebaseaduslik.



Sundpuhkuseks kutsub rahvasuu osaliselt tasustatavat puhkust, mida antakse töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel. Sedagi puhkust ei ole võimalik anda ilma töötajaga kokku leppimata.


Osaliselt tasustatavale puhkusele võib saata ainult tööinspektori nõusolekul ja kuni kolmeks kuuks aastas. Kui see nii pole, võib töötaja nõuda hüvitust saamata jäänud palga ulatuses.


Töötajale tuleb nö sundpuh-kusest teatada kirjalikult kaks nädalat ette. Kui töötaja sellise puhkusega nõus ei ole, on tal kaks võimalust. Ta võib nõuda kas töölepingu lõpetamist töölepingu seaduse §82 alusel töökorralduses tehtud muudatuste tõttu või töö jätkamist ja palga maksmist. Viimasel juhul ei jää tööandjal tõenäoliselt muud üle, kui tööleping koondamise tõttu lõpetada.


Selle puhkuse ajal koondamisteate andmine on keelatud. Kui aga kellelgi on koondamisteade juba varem käes, siis ei tohi teda enam saata osaliselt tasustatavale puhkusele.

Helve Toomla, EPL


Esita meile küsimus
 

Küsimuse esitamiseks logi palun sisse.

 
Logi sisse
 
 

VIP tööpakkumised