AvalehtKarjääriabiKüsimused-vastused
 
Küsimuste otsing
(12.06.2017)  Tere!

Kui tööandja maksab palka vähem, kui seaduses kirjas, siis kas mul on õigus lahkuda töölt päevapealt?
Olen tööle võetud miinimum tunnipalgaga, kuid näiteks mais maksti tunnitasu 2,65€, mitte 2,78€ nagu seaduses kirjas.

Tere

Täname küsimuse eest. Kui tööandja on maksnud miinimumtasust väiksemat tasu, siis võiks talle esmalt esitada kirjaliku nõude riigi poolt kehtestatud alammäära maksmiseks ja anda aega enda käitumise parandamiseks. Kui tööandja sellest hoolimata jätkab väiksema tasu maksmist, siis on töötajal õigus pöörduda vähem makstud tasu saamiseks töövaidluskomisjoni või öelda tööleping TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles.

Lugupidamisega
LEXTAL






(02.03.2017)  Tere,
Tööandja muutis alates jaanuarist põhipalka ja kuid ei ole toonud allkirjastamiseks lepingut.Olen teda teavitanud,et ma ei ole sellega nõus ja alla ei kirjuta.Tööandaja ütles,et siis pean ise kirjutama lahkumisavalduse.Eelnevalt on samas asutuses analoogses olukorras makstus töötajale 2 kuu keskmist ja vabastatud töölt 5 päeva jooksul.

Tere

Täname küsimuse eest. Põhitöötasu ei saa muuta ilma töötaja nõusolekuta ja töötasu muutmisega mittenõustumisel ei pea töötaja lahkumisavaldust kirjutama. Kui tööandja suudab tõendada, et töötasu muutuse põhjuseks on ümberkorraldused töös ning töötaja töö endisel kujul on lõppenud, siis on tööandjal õigus töötaja koondada. Koondamise puhul peab tööandja järgima koondamise korda, muu hulgas etteteatamisaega, ning maksma seaduses ettenähtud hüvitist.

Lugupidamisega
LEXTAL





(19.12.2016)  Tere kas tööandjal on kohustus maksta ka töötasu kui tal tööd pole anda
Tere

Täname küsimuse eest. Vastavalt TLS § 35 peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Seega, kui töötaja ei saa tööd teha tööandjast tulenevatel põhjustel, peab tööandja maksma töötajale ikkagi keskmist tasu.

Lugupidamisega
LEXTAL






(07.11.2007)  Mis on majandusjuhataja palk?
Palga päringut saate ka ise meie lehel vaadata.
Antud tegevuseks minge leheküljele "Minu CV Keskus" -> "Palga päring".

(21.10.2005)  Tahaksin teada, kas minu tööandja toimib õigesti? Minu töölepingus on selline sõnastus: "Põhipalga suuruseks on 25.- krooni töötunni eest, mis sisaldab tasu töö eest õhtusel ajal. Lisatasu makstakse täiendavate (... loetelu...) eest tükitöö alusel vastavalt juhatuse poolt kinnitatud hinnakirjale". Nüüd on tehtud lisaks veel lisaleping,et: "Tükitöö alusel tehtavate tööoperatsioonide hind sisaldab põhitasu vastavalt 25 või 30 krooni töötunni eest".
Seoses sellega on mul küsimus, mille alusel ma peaksin arvestama oma põhipalka, mida mul nagu reaalselt ei eksisteerigi, sest kui mul on nii palju tööd, et nn. "tühje tunde" ei tulegi, siis on minu põhipalk olematu.
Ning kui juhtkond on kinnitanud lisatöö eest makstava hinnakirja, kuid igast lisatööst lahutatakse tunnitasu, siis reaalselt ju ei maksta seda tasu, mis on hinnakirjas nimetatud. Samas pidi tunnitasu laupäevastel päevadel tõusma 25-lt kroonilt 30-le kroonile, kuid ka see puudutab ainult tühjalt ilma tükitööd tegemata tööl oldud aega; kui teen kogu aeg tööd, siis kõrgemat tasu ei ole, sest argipäeviti lahutatakse tükitöö tasust 25.- krooni, laupäeval aga 30.- krooni ja kätte saan ikka täpselt sama palga.

Põhipalk on kindlaksmääratud tasu töö eest, mida tööandja maksab töötajale vastavalt TL-le või õigusaktile. Lisatasu makstakse lisaks täiendavate tööülesannete täitmise eest. Seega makstakse lisatasu lisaks põhipalgale. Nagu võib Teie murest aru saada on ettevõttes lisatasu tunnihind määratud just selline, et maha arvutades põhitasu hinna jääb lisatasu suuruseks sama summa, tegemist on justkui omamoodi tasaarveldusega. Rõhutan veel, et lisatasu makstakse lisaks põhipalgale, seega peaksite Te saama põhitasu olenemata lisaülesannete hulgast ja lisatasu on sellele lisanduv tasu täiendavate tööülesannete eest. Seega kui lepingus on toodud, et lisatasu hind sisaldab põhitasu, siis peaksitegi saama põhitasu pluss lisatasu, mõistetamatuks jääb siin see, mis alustel see põhitasu maha arvestatakse. Võiksite tööandja käest selle kohta aru pärida millistele õigusaktidele tuginedes on selline korraldus loodud.

(14.10.2005)  Olen kummalise olukorra ees. Palk koosneb põhipalgast ja tulemustasust. Tulemustasu sõltub jälle Fie-dest, kes käivad tööl nii kuidas ise soovivad. Fie-d maksavad Tööandjale igakuist kindlaksmääratud summat ning seetõttu Tööandja jutu kohaselt tema neid tööle sundida ei saa. Samas kas on siis õigus maksta mulle tulemuspalka kui ei suudeta garanteerida nn. töövahenditega. Tulemustasu suurus parematel aegadel on ulatunud samasse suurusjärku, mis põhipalk (4000.-) Mida soovitate?
Kas ühesuguse töö tasustamine erinevate tariifidega on õiguspärane? (Ei pea silmas tasustamist töötamisel päevasel ja öisel ajal).

Tere,

Põhipalk on töölepinguga või õigusaktiga kindlaksmääratud igakuine töötasu kuid tulemuspalk on lisatasu, mida makstakse nõutavast tulemuslikuma töö eest. Kuna tegemist on lisatasuga, siis kindlaid tariife selle kohta ei ole, vaid sõltub ettevõttest. Segaseks jääb selles juhtumis, kes tegelikult koordineerib FIE-de tööd, kas Teie või tööandja? Kas tegu on tähtajaliste töödega? Üldjuhul peaksid ju ka FIE-d ise olema huvitatud suuremast teenistusest. Soovitan Teil tööandjaga tekkinud probleemi arutada.

Lugupidamisega,
CV Keskus

(14.10.2004)  Firmas on juba pikemat aega pingeline. Aasta alguses saadeti kõiki töötajaid sund-palgata puhkusele nädalaks ajaks. Käesoleval ajal oleme jälle halvas seisus, sest firmal ei ole raha isegi palkade maksmiseks. Nii väidab juhataja, kuigi raamatupidaja ütleb, et raha on. Tööd on aga palju ja keegi niisama käed rüppes ei istu. Juhataja ütles, et keegi pole nagu tööd õieti teinud ning sel kuul töötasu ta ei kavatse välja maksta niisama. Palgapäev oli 7.10.-l. Täna said kõik töötajad töötasu ainult 1000.- krooni ning ei tea, millal ülejäänud osa juurde makstakse. Töötajad ei teadnud, et tervet töötasu ei saa ning juhtaja ega raamatupidaja pole meid informeerinud,millal ülejäänud osa makstakse. Kuulsime, et järgmisest nädalast hakatakse kõiki jälle palgata puhkusele saatma. Kas see on töölepingu rikkumine? Mida sel puhul teha? 1000 krooni eest kuus on raske elada. Töökeskkonna mikrokliima on pingeline, paljud on stressis. Tööisu on tõesti tänasest kadunud. Kui ma ei taha sellises firmas enam töötada, siis kas sellises situatsioonis saaks nõuda koondamist? Ise nagu ei tahaks ära minna. Tänan.
Kõik antud juhtumiga seoses § võtsin Eesti Vabariigi töölepingu seadusest ja antud seadust kohaldades võib öelda, et kui Te olete sõlminud töölepingu antud seaduse § 1 ja § 2 on tingimused täidetud, võttes aluseks §49 siis on ta kohustatud maksma töötasu õigeaegselt ja antud suuruses, aga kuna Te töötate töömahuga , siis §64 alusel on tööandjal õigus muuta töötingimuste halvenemisel tööaega ja töötasu sellest ette teatades kuu aega. Teil on õigus lõpetada tööleping §82, kui Te ei ole nõus antud tingimustega ja §98 alusel on tööandjal õigus koondada, Teie aga ei saa seda nõuda. Allpool on täpselt välja toodud seadused, mida Te saate lugeda.

Te võite küll nõuda hüvitist, aga tõenäoliselt jääb juhataja sõna peale, kuna on lubatud töömahu halvenemisel töötingimusi muuta. Teil on ainus võimalus ise omal algatusel töölt lahkuda, ja hiljem on Teil eelis olukorras võimalus tööle naasta samale töökohale.
Kahjuks ei tea ma mis tööga täpsemalt on tegu, seega ei saa ma rohkem nõua anda, kui ende seaduste alusel.

(06.10.2004)  Kuidas arvestatakse töötasu kui töötaja on olnud haiguslehel. Kas arvutus toimub kalendripäevade või tööpäevade arvestuses. Konkreetse juhtumi puhul on tegemist kindla kuupalgaga töötajaga.
Juhul kui arvutatakse kalendripäevade järgi, saaks ju tekkida ebanormaalne olukord, kus töötaja on haiguslehel ainult tööpäevadel, seega tööl ei käi ja tööandja peab ikka nö puhkepäevade eest töötasu maksma?

Töötasu arvestatakse tegelikult töötatud tööpäevade järgi. Haigusrahasid kalendripäevade arvu järgi (need mis haigekassast tulevad) näiteks kui septembris oli 22 tööpäeva ja töötaja oli haige 06. - 10. september, siis tema tööpäevade arv kuus on 17.

(30.06.2004)  Töötan avalikus teenistuses. Lõpetasin sel aastal kõrgkooli. Kas seoses kõrghariduse omandamisega on õigus palgatõusule mingi % võrra? Kõrgharidus on erialane.



Vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-le 38 makstakse akadeemilise kraadiga riigiametlikule lisatasu:

1) magistrikraadi eest - 10% ametipalgast;
2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest - 20% ametipalgast.

Seega, kui te omandasite akadeemiline kõrghariduse, ei anna see alust palgatõusule. Kui aga omandate lisaks magsitrikraadi või doktorikraadi, on teil õigus palgatõusule.


(07.06.2004)  Tahaks teada, kuidas arvestatakse ületunde. Mina see kuu teen ületunde, siis ma lähen 21. juuni puhkusele, saan puhkuseraha ja siis palgapäev on kuu lõpus. Kas need summad summeeritakse? Kas ma kaotan siis ka midagi?
Küsimus jääb pisut segaseks. Ületundideks on kõik need töötunnid, mis töötatakse üle kokkulepitud tööajanormi. Oletame, et töötate täistööajaga ja tööaja arvestusperioodiks on 1 kuu. Näiteks juunis on normtöötunde 160. Kui kuu lõpuks olete töötanud näiteks 165 tundi, on ületunde 5. Nende hüvitamine sõltub poolte kokkuleppest, kas rahas või vaba aja andmisena. Kui aga mõtlete seda, kas juunikuus tehtud ületundide tasu läheb arvesse puhkusetasu arvestamisel, siis vastus on ei. Puhkusetasu arvestatakse tasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu palkade kogusummast, seega viimase kuuna läheb arvesse mai. Puhkusetasu tuleb välja maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, palga saate aga kindlaksmääratud palgapäeval.

(18.05.2004)  Kas on Eestis mingi seadusega ettenähtud kilomeetri hind(kui teostan töösöite isikliku autoga), milline see on? Juhul kui tööandja on määranud limiidi, 1000 eek-i kuus, sellega aga ei tule välja kuna söite on c: 3000 km /kuus , siis mis saab tööandja teha, täidan ju söidulehte ja töestan vajalikud söidud aga tööanda ajab jonni.
Vabariigi Valitsuse 20.12.02 määrusega nr 426 “Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitiste piirmäärad” on kehtestatud hüvitise piirmääraks 4 kr kilomeetri kohta, kuid mitte üle 2000 kr kuus, kui sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust ja 1000kr kuus, kui arvestus osaliselt või täielikult puudub. Arvestuses tuleb muuhulgas näidata sõiduauto spidomeetri alg- ja lõppnäit , kuupäev ja sõidu eesmärk iga sõidukorra puhul. Suuremas ulatuses hüvitise maksmisel maksustatakse see tulumaksuga. Seega arvestuse pidamisel võiks tööandja hüvitada tulumaksuvabalt kuni 2000 kr eest sõite kuus. Määruse teksti leiate näiteks elektroonilise Riigi Teataja vahendusel www.riigiteataja.ee

(18.05.2004)  Töötan ehitajana. Läksin uude firmasse tööle. Lubati mõne aja pärast vormistada ametlik tööleping. Seni aga sain ümbrikupalka. Mõne aja pärast ilmnesid makseraskused. Tööandja räägib, et tellija ei kanna raha üle. Tööandja on mulle võlgu 5000 krooni.Hetkel ma seal ei tööta. Kas mul on õigus see raha kätte saada?Kuhu pean pöörduma?
Tööandja poolt tööle lubamine loetakse võrdseks töölepingu sõlmimisega. Seega on Teil igati õigus nõuda tehtud töö eest saamata raha. Kui tööandja seda nõuet vabatahtlikult ei täida, saab nõude esitada töövaidluskomisjonile, kuid vaidluse korral peate ka tõendama, et töötasite selle tööandja juures ning Teil on just selline summa välja teenitud ja saamata (seda muidugi juhul, kui tööandja kõigele vastu vaidleb ega tunnistaja Teid enda töötajaks). Ilma ühtki dokumenti omamata on see väga raske

(14.05.2004)  Tere, küsimuseks kas TL-s märgitud 40-e tunniga töönädala puhul saab kokkulepitud töötasu sisaldada ka tasu ületundide vms. eest?

Ületunnitööks on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Ületunnitöötasu ei saa sisalduda kokkulepitud töötasus. Töölepingus tuleb kokku leppida palgamääras, mille alusel arvutatakse põhipalk (ajatöötajal ongi palgamäär ka põhipalgaks) ning põhipalka makstakse töö eest tavatingimustes. Ületunnitöö on aga töötamine eritingimustes, mille eest tuleb maksta lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalgamäärast iga ületunni kohta või anda vaba aega samas ulatuses, kui tehti ületunde. Kumb hüvitamise viis valitakse, tuleb pooltel enne ületunnitööle asumist kokku leppida.

(11.05.2004)  Kui mul on brutopalk 4000 krooni, kuidas arvutatakse välja netopalk?
Päris üks üheselt sellele vastata ei saa. Kuid ligikaudu käib arvutamine nii: 4000 - 1400 (maksuvaba tulu) = 2600 -st 26% = 676; 2600 - 676 = 1924 + 1400 = 3324

Tegelikult on maksuvabatulu 1% töötuskindlustusest, st 1400+40 ja kui on tehtud pensionikindlustus, siis arvestatakse maha veel 2%.

(20.04.2004)  Kuidas arvutatakse välja emapalk. Ja millisest aastapalgast see võetakse, kas eelmise või käesoleva aasta palgast?
Vanemahüvitist arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Vanematel, kes hakkavad saama hüvitist alates 1. jaanuarist 2004, võetakse aluseks 2003. aasta tulud. Põhjalik selgitus hüvitise arvutamise kohta on kirjas näiteks Sotsiaalministeeriumi veebilehel www.sm.ee viitade sotsiaalkindlustus – vanemahüvitis all.

(13.04.2004)  Töötan autojuhina ja minu palk koosneb põhipalgast ja päevarahadest.Kas puhkuserahade maksmisel arvestatakse ainult põhipalgaga või tuleb liita ka päevarahad?
Puhkusetasu arvutatakse palgana käsitatavate summade alusel - põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Päevarahasid arvesse ei võeta.

(13.04.2004)  Firmas, kus töötan on ~ 600 töötajat, kõigi seaduste järgi peaks tööandja mulle andma iga kuu alguses palga lehe - kuus töötatud tundide kohta jne. Nüüd teatas juhataja, et firma raamatupidaja ei ole kohustatud palgalehti üldse andma, saan palka tükitöö alusel kindlaks määratud hinde alusel, mis niigi ei kajastu palgalehel. Täiendavaks ülevaate saamiseks tuleb nö. nuruda juhatajalt töökäsu koopiat, mis tema esitab raamatupidamisele palga arvestamiseks. Milleks see kõik - mina peaks ikka saama korrektse palgalehe firmast.
Tegelikult on tööandjal õigus – kui varem pidi tööandja töötajatele alati palgalehe andma, siis alates 1.01.2003 peab ta seda tegema ainult juhul, kui töötaja on selleks soovi avaldanud. Kirjutage tööandjale avaldus ning sellisel juhul on tööandja kohustatud Teile andma kirjaliku või Teie nõusolekul elektroonilise teatise Teile arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti Teie palgast kinnipeetud summade, Teie eest arvestatud sotsiaalmaksu ja Teie nimel tehtud sissemaksete kohta. Nagu näete, ei ole kohustust teatisele märkida töötundide arvu. Selle saate aga teada tööajatabelist, mida iga tööandja on kohustatud täitma.

(05.04.2004)  Kas tööandjal on õigus nõuda lahkunud töötajatelt, kes lahkudes ei tagastanud neile ettemakstud raha tagasi, mis oli töötajatele ettemakstud tööga tekkivate võimalike kulude katteks (rahvusvaheliste vedude autojuhtidele allkirja vastu antud raha välismaal ettenägematuteks olukordadeks)? Kui see toimus 1 aasta tagasi, kas see ei ole veel aegunud (nõudeõigus) ja mis reguleerib säte reguleerib aegumist ja sellistel juhtudel nõudeõigust? Ning millisel seaduse sättel peaks põhinema hagi?
Kui tegemist on töövaidlusega (töötaja ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel) tuleks arvestada 4-kuulise nõude aegumistähtajaga. Kui mitte, siis 3 a. Siiski tuleks selliste konkreetsete küsimustega pöörduda õigus- või advokaadibüroosse, kus küsimusega tegelev jurist saab anda täpse vastuse.

(24.03.2004)  Mul on selline probleem, et mulle maksti katseajal vähem palka kui teistele ja kui lubati. Nüüd kui katseaeg lõppeb, öeldi mulle palk mida hakkan saama. See on aga ka teistest 2000-4000 väiksem. Ettekäändeks toovad nad et teistel on kõrgharidus. Kas on õigus sellepärast vähem palka maksta, kuigi tööd teen sama mis teised. Ja kas on ka selliseid lepinguid, et mingi aja pärast tõstetakse põhipalka? Kas haridus määrab palga? Minu arust ei tohi see nii olla.



Palgakokkulepe tuleb vormistada kirjalikult töölepingus ning ka vastavalt sellele palka maksta. Täistööajaga töötamise korral ei või palgamäär olla väiksem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast, mis alates 1.jaanuarist on 14.60 kr tunnis ja 2480 kr kuus. Palgakokkuleppe muutmine toimub poolte kokkuleppel ja sellises ulatuses, nagu pooled kokku lepivad. Loomulikult on juba töölepingu sõlmimisel võimalik kokku leppida ajavahemikud, mille järel palgakokkulepe üle vaadatakse või kehtestada lausa kuupäevaliselt, et sellest ajast on palgamäär x kr, sellest ajast y kr. See, milliseks palk kujuneb, sõltub ikkagi kokkuleppest, kõrgharidusega töötajal selles osas eeliseid ei ole. Tööandja võib küll ise tahta neid eelistada, kuid kehtib nõue, et sama või võrdväärse töö tegemisel on õigus nõuda võrdset tasustamist ja võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Esmalt aga soovitaks tööandja tähelepanu juhtida sellele, et vaatamata teiste töötajate kõrgharidusele teete nendega võrreldes sama tööd.

(08.03.2004)  Mul on töölepingus katseaeg kuupäevaliselt ära fikseeritud aga olin 2 kuud haiguslehel. Nüüd kui tööle tagasi sain oli firmas palgatõus ja mina olin ainuke kes ei saanud sellest osa, kuigi minu katseaeg lõpes 7 veebruaril. Kas firmal oli õigust mind palgatõusust ilma jätta?
üldjuhul ei ole tööandjal kohustust töötaja palka tõsta, see sõltub ikkagi põhjendatud vajadusest ja kokkuleppest. Siiski kehtib nõue, et täistööajaga töötamise korral peab töötaja saama vähemalt palga alammäärale vastavat palka. Alates 1.jaanuarist on palga alammääraks 14.60 krooni tunnis või 2480 krooni kuus. Kui töötajate palgamäär on palga alammäära muutudest kehtestatavast summast väiksem, on tööandjal kohustus palgatingimused vastavusse viia. Võimalik, et Teie tööandja tõstis palku sel põhjusel. Kui Teie palk on nimetatud summadest väiksem, tuleb tõsta ka Teie palka.


(09.02.2004)  Töötan poes, invetuuris on puudujääke. Tööandja peab palgast puudu olevade kaupade summa kinni. Kas tal on selleks õigus?
Töötame kahekesi, paarimees on kogu aeg letis mina käin linnas, kui selleke vajadus, müün, võtan kaupa vastu. Tööandja teeb puudujäägi
pooleks. Ma ei saa vastutada asjate eest mida ma ei tea.

Palgaseaduse kohaselt võib tööandja töötaja poolt tekitatud kahju hüvitamise summad töötaja palgast kinni pidada ainult töötaja kirjalikult nõusolekul. Teine oluline moment on ka see, kas üldse olete varaliselt puudujäägi eest vastutav? Vastutusest saab rääkida alles siis, kui töötajale on selge, millise vara eest ja kuidas ta vastutama peab (tavaliselt sõlmitakse sel puhul varalise/materiaalse vastutuse leping) ning kui töötaja puudujääk tekib töötaja süül. Isegi juhul, kui varalise vastutuse kohaldamise tingimused on täidetud, tuleb ikkagi tööandjal kahjusumma palgast kinni pidamiseks töötajalt kirjalik nõusolek saada. Nõusolek on vajalik selleks, et töötaja saaks kontrollida, millises ulatuses ja mille eest kinnipidamine tehakse. Kui raha on maksmata jäetud ilma nõusolekut küsimata, on võimalik nõuda ebaseaduslikult kinni peetud summade väljamaksmist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.

(02.02.2004)  Olin tööl septembris ja oktoobris 2003 ehk 2 kuud ühe tööandja juures. Töölepingu lõpetasime poolte kokkuleppel (sissekanne tööraamatusse olemas). Nüüd tuli välja, et tööandja ei ole minu eest sots. maksu maksnud, ei ole mul ka tõendit tuludeklaratsiooni jaoks. Kas mul on mingei võimalusi tagantjärele seda nõuda ja kas on sel mõtet. Septembri palga ta kandis arvele aga oktoobri töötasu sain kätte sulas allkirja vastu.
Selle probleemiga peaksite pöörduma Maksu- ja Tolliameti kohaliku teenindusbüroo poole. Sealt saate täpse vastuse, millised on võimalused sundida tööandjat oma kohustusi täitma.

(21.01.2004)  Olen 1 aasta sood.vanaduspensionil ja töötan (avalik teenistus). Pidevalt on kinnipeetud minu palgast siiani töötukindlustuse makse. Olen kuulnud, et töötuks jäämisel ei maksta pensionärile töötukindlustuse abiraha. Järelikult mina ei peaks maksma seda maksu! Siit ka küsimus: kas mulle tagastatakse maksed, kui suures ulatuses ja kelle poole pöörduda?

kuni vanaduspensioniea saabumiseni end töö kaotuse korral tööhõiveametis töötuna arvele võtta ning saada teiste töötutega võrdsetel tingimustel töötuskindlustushüvitist ja tööturuteenuseid. Infot töötuskindlustuse kohta leiate Eesti Töötukassa veebilehelt www.tootukassa.ee


(19.01.2004)  Olen bakalaureuse kraadiga sotsiaaltöötaja (lõpetanud cum laude). Kas on olemas andmeid vastava ametikoha palgaastmestikust. Ei suuda kuidagi orienteeruda, sest nagu olen aru saanud on paljud asutused nimetanud sotsiaaltöötajaks näiteks kasvataja või lapsehoidja? (see on ilmnenud kandideerimisel kuulutusele sotsiaaltöötaja). Tegelikult on nad oma hariduse spetsiifikast ja ka õppimisajast lähtuvalt ju väga erinevad ja ei tohiks suvalist hooldajat nimetada sotsiaaltöötajaks. Kas on seadust, mis fikseerib sotsiaaltöötaja tegelikud ametikohustused ja palgaastmed.
Sellist palgaastmestikku riigi tasandil kehtestatud ei ole. Erinevate elualade kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamisega küll tegeletakse, kuid kahjuks ei oska öelda, kui kaugele sellega on jõutud või kas nõuded on Teie elualal välja töötatud. Soovitame pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole.

(14.01.2004)  Kui on summaarne tööaja arvestus, kas tööandjal on õigus esimese kuu ületunnid maksta välja kvartali lõpus tasaarvestust tehes?
Kahjuks ei kirjuta Te seda, kui pikk on tööaja arvestusperiood ning kuidas on kokku lepitud ületunnitöö hüvitamine. Summeeritud arvestus tähendab seda, et tegelik tööaeg võib arvestusperioodi jooksul kõikuda nii üle kui alla normtundide, normtundide arv peab kokku tulema alles arvestusperioodi lõpuks. Toome lihtsa näite: oletame, et arvestusperioodiks on 3 kuud ning periood algab jaanuariga, mil on normtunde 168, veebruaris 154 ja märtsis 184. märtsi lõpuks tuleb töötada 168+154+184=506 tundi. Kui jaanuaris töötatakse 180 tundi, ei saa veel rääkida ületundidest, sest võibolla töötatakse veebruaris alla normi ning märtsi lõpuks ei olegi üle 506 tunni töötatud. Ühesõnaga ületundidest saab rääkida alles siis, kui töötaja on töötanud üle arvestusperioodi töötundide arvu ja kui Teie puhul on tööaja arvestusperioodiks kvartal, siis saabki ületunnitööst rääkida alles kvartali lõpus. Kui arvestusperioodiks on kuu, tuleb ületunnitöö hüvitada kuu lõppedes. Hüvitamine sõltub aga poolte kokkuleppest – kas antakse vaba aeg või makstakse lisatasu vähemalt 50% tunnipalgamäärast iga ületunni eest lisaks põhipalgale. Kui kokkulepet sõlmitud ei ole või töötaja ei ole nõus vaba aja andmisega, tuleb ületunnid hüvitada lisatasu maksmisega.

(12.01.2004)  Kui palju peab ettevõte maksma tööajal ootetundide eest. Tegemist on ilmastikust sõltuvate töödega. Kas 10 krooni tunnis on seadusega lubatud tunnitasu. Minu teda peab vähemalt 13.5 krooni tunnis maksma mis on miinimumtasu.

Kui peate silmas valveaega (töötaja puhkeaeg, mil töötaja peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööülesannete täitmiseks), siis siin sõltub valvetunni eest makstav tasu poolte kokkuleppest kas siis töölepingus või kollektiivlepingus, miinimumtöötasuga siin arvestada ei tule. Kui aga tegemist on olukorraga, kus töötaja ei saa ilmastikust sõltuvalt talle ettenähtud tööajal tööd teha, võiks rääkida tööseisakust. Kui tööandja ei anna seisaku ajaks töötajale teist tööd ja töötaja on tööta, tuleks selle aja eest maksta vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses. Tunnipalga alammääraks on alates 1.jaanuarist 14.60.


(07.01.2004)  Kui mingil elualal (kasvataja) kehtib riiklikult sätestatud palgamäär, siis kas MTÜ peab sellest kinni pidama? Või käib see ainult otseselt riiklike asutuste kohta?
Siin oleks hea teada, millise aktiga kinnitatud palgamäärast jutt käib, sest iga akt sätestab ka selle, kelle suhtes seda rakendada. Kui mõtlete Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud palga alamäära, mis 2004.a on 2480 krooni kuus või 14.60 krooni tunnis, siis seda määrust tuleb järgida kõigi töölepingu alusel töötavate töötajate või avalike teenistujate suhtes. Oluline pole see, milline on tööandja juriidiline vorm (äriühing või MTÜ vms), vaid töösuhte vorm.

(30.12.2003)  Kas firmal on õigus maksta vähem palka töölistele, kellel pole töökogemusi, kui enne oli suuliselt jutt samast palgast kui teistel.

Kas võib tööandja maha võtta lõunavaheajad töötaja palgast kui pole käinud lõunal ega regristreerinud seda. Ettevõttes on kaart millega tuleb regristreerida kõik ära käimised, tööle tulekud ja minekud.


Palga suurus sõltub poolte kokkuleppest (muidugi ei ole lubatud täistööajaga töötamise korral maksta ega kokku leppida alla miinimumpalga) ning maksta tuleb sellist palka, nagu on kirjas töölepingus. Kui lepingusse sai kirja teine number kui oli suuliselt kokku lepitud, on seda ilmselt väga raske tõestada. Palga suurus sõltub kindlasti ka sellest, kas saate ajapalka või tükipalka. Viimasel juhul sõltub palk tegelikult tehtud töö hulgast, st reeglina rohkem, kui on lepingujärgne palgamäär.
Töö- ja puhkeaeg – vaheajad töös
Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks (nö lõunavaheaja) üldjuhul pärast 4 tundi kestnud töötamist, kestusega 30 minutit kuni 1 tund, erandina 20 minutit. Tavaliselt võib töötaja sel ajal tööandja territooriumilt lahkuda ja kasutada aega oma äranägemise järgi ning selle aja eest palka ei maksta. Kui otsustate seda mitte kasutada ja viibite tööl, ei tähenda see sellegipoolest, et tööandja peaks palka maksma, sest puhkeaega ei tohi tööandja andmata jätta. Erandina vaid töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik vaheaega anda, luuakse töötajale võimalus töö juures einetada ning siis läheb see tööaja hulka ja selle aja eest makstakse palka.


(25.11.2003)  Mu elukaaslane töötab teedeehitusfirmas, lepingus on töötasuna tunnitasu (kuid ei ole hooaja töölise leping, tavaline tööleping). Hooaeg sai läbi, kas tööandjal on õigus tasu mitte maksta, öeldes, et tööd ei ole? Mingit kirjalikku teadet ei ole antud.
Tähendab see, et lepingut lõpetatud ei ole, kuid tööandja ei kindlusta töötajat kokkulepitud ulatuses tööga? Tõenäoliselt on siin tegemist tööseisakuga – olukorraga, kus töö seiskub vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise vms tõttu (nii napi info põhjal ei oska küll oletada, millega siin täpsemalt tegu on). Selleks ajaks on tööandjal õigus töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ega pane talle suuremat materiaalset vastutust kui seni. Kui aga ka teist tööd ei anta ja töötaja ei ole süüdi seisaku tekkimises ja on teatanud seisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest, tuleb talle maksta tasu vähemalt töölepingus ettenähtud palgamäära ulatuses ehk siis tunnitasu. Kui sellest keeldutakse, võib tasu maksmist nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Töötaja peaks kindlasti küsima selgitust, kaua selline olukord kestab ja kuidas talle selle aja eest makstakse.

(16.11.2003)  Kui ma olen kuu kohta normtunnid täis töötanud ja mul on tulnud selles kuus töötada ka nädalavahetusel, siis kas need tunnid lähevad tasustamisele kui ületunnid 50 % ja nädalavahetusel töötamine 50% või õige on ainult üks variant?
Praktikas hüvitatakse töötund, mis langeb iganädalasele puhkepäevale (kas Teie jaoks nädalavahetus on ikka puhkepäev? Kui töötate graafiku alusel, siis võivad puhkepäevadeks olla ka teised graafikus näidatud nädalapäevad) ja on ühtlasi ka ületund, ühekordse lisatasu maksmisega, st siis 1,5 kordselt.

(10.11.2003)  Töölepingu seaduses on kirjas, et äri- või tootmissaladuse hoidmise eest peab tööandja maksma lisatasu või andma muud hüvitust. Mis mahub väljendi "andma muud hüvitust" alla?
Hea küsimus, millele täpset vastust anda ei saa. Seadus räägib eritasu maksmisest või muu hüvituse andmisest, muu hüvituse mõiste on töölepingu poolte sisustada. Praktikas enamasti makstakse kas ühekordselt või igakuiselt mingi summa vastavalt poolte kokkuleppele, muu hüvitise andmise kohta ei oskagi näiteid tuua. Kuna muu hüvituse andmise kohustus tekib nagunii alles siis, kui töölepingu pooled on pärast töölepingu lõppemist kehtivas äri- ja tootmissaladuse hoidmise ja/või konkurentsist hoidumise kohustuses kokku leppinud, ongi töötaja otsustada, kas tööandja pakutav muu hüvitus on selline, mille eest võtta endale vastavad kohustused.

(27.08.2003)  TERE! Kuidas arvestatakse normtunde esimesel kuul, kui olen sõlminud
töölepingu kuu teisel poolel?Kuidas arvutatakse sama kuutasu kui on töö- lepingus kindlaks määratud täpne kuutasu ja tööaeg, s.o. 8 tundi päevas ,40 tundi nädalas?

Kuu normtundide arv sõltub kalendrijärgsete tööpäevade arvust mingis kuus. Näiteks augustis on kalendrijärgseid tööpäevi 20, st kokku tuleb lugeda päevad esmaspäevast reedeni ja sinna sisse jäävad rahvus- ning riigipühad välja arvata. Normtunnid saadakse korrutades kalendrijärgsete tööpäevade arvu 8-ga. Oletame, et alustasite tööd 21.august, siis on kuu lõpuni normtunde 7x8=56. Kindla kuutasu puhul tuleb lähtuda proportsioonist, st kui kuupalk täistööaja korral augustis on 20 tööpäeva eest näiteks 4000 krooni, siis 7 tööpäeva eest vastavalt 7x4000:20=1400 krooni.

(06.08.2003)  Olen hädas keskmise päevapalga arvutamisega Töövaidluskomisjoni jaoks.Tegemist on mulle lõpparve maksmisel tekkinud viivisega, mille konkreetse summa ma pean esitama oma avalduse lisana. Kuidas ma peaksin toimima, et saada endiselt tööandjalt kätte temapoolse arvestusskeemi? Äkki võib minu poolt esitatud summa olla ka ligikaudne?
Teie esitatud nõudmisele ei pruugi tööandja reageerida, kuid töövaidluskomisjon peaks ise keskmise palga arvestuskäiku või arvutamise aluseks olevate dokumentide esitamist tööandjalt nõudma. Tööandja on kohustatud töövaidlusavaldusele enne istungi toimumist kirjalikult vastama, teise eksemplari tööandja vastuskirjast ja sellele lisatud dokumentidest peaksite ka Teie saama. Kui arvestuskäiku või vajalikke dokumente siiski seal hulgas ei ole, võite esitada enne istungit või ka istungil taotluse, et komisjon nõuaks tööandjalt dokumentaalsete tõendite esitamist, mis on vajalikud Teie keskmise palga arvutamiseks. Kui Teil on olemas viimase 6 kuu palgaandmed (brutopalk) ja tööajaandmed, saate Vabariigi Valitsuse 15.08.01 määruse nr 275 \"Keskmise palga arvutamise kord\" (selle leiate näiteks elektroonilise Riigi Teataja vahendusel) järgi keskmise päevapalga arvutada. Hüvitise arvutamiseks peate korrutama keskmise päevapalga lõpparve maksmisega viivitamise perioodi jäävate tööpäevade arvuga. Maksimaalne hüvitis saab olla ühe kuu keskmine palk. Rahalise nõude korral peate siiski näitama nõudesumma täpselt, samas saate enda arvutatud summat tööandja arvestustega võrrelda ja vajadusel nõudesummat ka istungil muuta.

(24.07.2003)  Kui põhipalk on 3600.- ja võtsin aastapuhkuse (28 kalendripäeva) ja õppepuhkuse 14 päeva. Siis kui palju pidin saama puhkuse tasu? Kas õppepuhkus on tasuline?

Puhkusetasu arvutamiseks on 2 võimalust. Kui viimasel 6 kuul saite ainult põhipalka, säilitatakse puhkusetasuna kokkulepitud palk, st jätkatakse palga maksmist, kuid see makstakse välja enne puhkuse algust. Kui Teie puhkus jääb tervikuna juulisse, tuleb puhkusetasu maksta sellises summas nagu oleks töötasu puhkuse perioodi jäävate tööpäevade eest. Näiteks kestab puhkus 01.-28.07, siis pidi tööandja maksma puhkusetasu 3130.45 krooni (juulis on 23 kalendrijärgset tööpäeva, selle eest töötasu 3600.-, puhkuseperioodi langeb 20 tööpäeva, selle eest töötasu 3130.45). Kui aga viimasel 6 kuul on Teile makstud peale põhipalga ka mõnel kuul näiteks preemiat või lisatasu, tuleb puhkusetasu arvutamiseks arvutada päevatasu. Päevatasu arvutamiseks peaksin teadma Teie puhkuse alguse kuule eelnenud 6 kuu täpseid palgaandmeid ja tööajaandmeid (kas olete nende kuude jooksul olnud pidevalt tööl või vahepeal haiguslehel või mingil muul põhjusel töölt ära olnud).


Õppepuhkuse tasulisus oleneb sellest, mis liiki koolitusega seoses töötaja puhkust kasutab. Kui omandate põhi-, kesk- või kõrgharidust või taotlete akadeemilist kraadi, on tööandja kohustatud säilitama keskmise töötasu 10 päevaks, ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitatakse töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Tööalase koolituse puhul säilitatakse keskmine palk. Vabaharidusliku koolituse puhul õppepuhkuse aja eest ei maksta. Keskmise palga arvutamiseks on taas vaja teada puhkuse kuule eelnenud 6 kuu palga- ja tööjaandmeid. Kehtiv miinimumpalk on käesoleval ajal 2160 krooni kuus.

(18.07.2003)  Minu tööloleku viimaseks päevaks oli pühapäev. Peakontor, aga kes tegeleb palga maksmisega, käib tööl esmaspäevast reedeni. Millisel päeval oleksin ma pidanud saama lõpparve, kas eelneval reedel, pühapäeval või hiljemalt esmaspäeval? Mitme päeva eest on mul õigus nõuda edasi keskmist palka, kuna sain lõpparve kätte alles neljapäeval?

Lõpparve tuleb välja maksta töölepingu lõpetamise päeval. Kuid töösuhted on tsiviilõiguslikud suhted ja tähtpäevadest rääkides tuleb tähelepanu pöörata TsÜs 6. osa § 136 p. 8, mille kohaselt tähtpäeva sattumisel riigipühale või puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega saab töötaja oma lõpparve ja dokumendid esamspäeval ning tööandja ei pea sugugi korraldama näiteks personalitöötajat tööle pühapäevasel päeval.

(08.07.2003)  Tere.

Olen raamatupidaja raamtupidamisteenust osutavas firmas.
Palun selgitage mulle kas ma tohin teha lisatööd (raamatupidamist) teistele firmadele ,kes ei ole minu tööandaja konkurendid ( põhitegevus) Kas seda saab nimetada konkurentsiks tööandjale.
Kui saan lisatasu selle eest ,et ei tööta konkurentide juures siis kas nad võivad selle lisataasu tagasi küsida täies ulatuses olenemata kui kaua ma seal firmas töötasin ( näi. 3 aastat) või on sellega mingi seos seadusega.


Tervitades, Laine

Töötajal on kohustus mitte osutada tööandjale konkurentsi ning mitte töötada tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Kui Teie töölepingus konkurentsikeeldu ei ole, võite töötada ka teise tööandja heaks. Piiranguks on vaid tööaeg, mis ka mitme töölepingu alusel töötades ei tohi ületada 40 tundi nädalas (selle piirangu ületamine on Teie südametunnistuse asi, samuti peab jälgima, et sellest ei kannataks töö kvaliteet ja Teie tervis). Kui aga saate lisatasu konkurentsist hoidumise eest, siis ilmselt Teie suhtes ikkagi kehtib konkurentsikeeld. Saadud lisatasu tagasimaksmise kohustus sõltub vastavatest kokkulepetest Teie ja tööandja vahel. Konkreetsema vastuse saaks anda spetsialist, kes on Teie töölepingu ja selle võimalike lisadega tutvunud.

(07.03.2002)  Kuhu ja kuidas peaks kirjutama palgasoovi, kui see on nõutud töökuulutuses?
Palgasoovi võiks kirjutada kõige lõppu (enne allkirja ja kuupäeva muidugi). Palgasoov iseloomustab teie enesehinnangut, ent peaks siiski vastama teie tegelikule kvalifikatsioonile. Palgasoovi võiks märkida miinimumsummast alates (nt soovitav töötasu alates ... kroonist).

(13.11.2002)  Minu palk on 5000 krooni kuus. Riigipühal töötasin 18 tundi. Kuidas peab selle päeva eest tasuma?

Kahjuks ei selgu küsimusest, kas töötaja oli riigipühal tööl graafiku kohaselt või väljaspool seda, ehk kas pühade töötunnid mahtusid kuu tööaja normi või läksid sellest üle.





Kui töötati graafiku järgi ega ületatud kuu normtunde, siis makstakse kuupalka 5000 kr, pühadepäeva ühekordset tasu ning lisaks töötatud 18 tunni ühekordset tasu. Töötaja, kes 25. detsembril on graafiku järgselt 18 tundi tööl, saaks oma palga nii: 5000 kuupalk + kuupalga alusel arvutatud tunnitasu 5000:154 (eeldusel, et töötatakse vahetult enne 25. detsembrit ja 1. jaanuarit, mil tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra) = 32.45 kr.

18 töötunni sisse langeb kindlasti õhtust ja võib-olla ka ööaega, mille eest tuleb maksta lisatasu vastavalt 10% ja 20% tunnipalga määrast. Oletame, et õhtusesse aega jääb 4 tundi ja ööaega 2 tundi. Siis tuleb 12 tunni eest maksta 32.45 x 12 = 389.40 kr, 4 tunni eest 35.70 x 4 = 142.80 kr ja 2 tunni eest 38.95 x 2 = 77.90 kr. Kokku on selle päeva tasu 610 kr ja kuupalgana tuleb maksta 5610 kr.



Kui aga riiklikul pühal tuleb töötada graafikuväliselt, seega üle tööajanormi, tuleb maksta kahekordselt. Sama näite puhul oleks siis tunnitasu 64.90 kr, 18 tunni eest tuleks maksta 1168.20 kr. Lisatasu õhtuse ja öötöö eest arvutatakse ühekordsest palgamäärast ja on vastavalt 3.25 ja 6.50 kr tunnis nagu eelmises näites. Lisatasu õhtuse ja öötöö eest oleks siis kokku 26 kr (3.25 x 4 = 13 ja 6.50 x 2 = 13). Töötajale tuleks kuupalgana maksta 5000 + 1168.20 + 26 = 6194 kr.



Tükitasu alusel arvutatav palk kujuneb riigipühal kahekordsete tükitööhinnete alusel.

(06.11.2002)  Kas tööandja võib lubatud palgasumma jagada pärast katseaega kaheks: põhipalgaks ja tulemustasuks? Kas tulemuspalk garanteerib õige puhkuse- ja haigusraha või arvestatakse neid vaid põhipalga alusel?

Kui töötaja on säärasele töölepingule alla kirjutanud, on ta järelikult andnud oma nõusoleku. Sel juhul ei ole tööandja käitumine ebaseaduslik. Puhkusetasu arvutamisel lähtutakse puhkusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palga, st põhipalga, lisatasude, preemiate ja juurdemaksete kogusummast. Haigusraha arvutamise aluseks on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Sotsiaalmaksu tuleb maksta kogu teenitud palgalt.



(17.06.2002)  Teen tükitööd. Kui firmal ei ole tööd pakkuda, kas ta on kohustatud maksma ka selle aja eest? Kui on, siis kas keskmise tükitöötasu või miinimumpalga alusel?

Tööandja seadusejärgne kohustus on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ja maksta selle eest palka. Kui tööandja seda kohustust ei saa täita organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu (näiteks loodusõnnetuse) või muude asjaolude tõttu, on tegemist tööseisakuga.



Tööseisakust peab töötaja kohe tööandjale teatama. Kui tööseisak tekkis töötaja süül, siis talle selle aja eest tasu ei maksta. Tekkis aga tööseisak töötaja süüta ja ta on tööandjale teatanud seisaku ohust või selle algusest, siis tuleb selle aja eest maksta tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Seda kõike juhul, kui töötajat ei viidud teisele tööle.



Tööseisaku ajaks on tööandjal õigus viia töötaja üle ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud tema tervisele, vastab töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele ega too kaasa suuremat materiaalset vastutust.



Teisele tööle üleviimise korral makstakse töötajale, kes ei ole tööseisakus süüdi, palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl. Seda siiski tingimusel, et ta töötab ettenähtud töömahus. Jääb töömaht täitmata töötajast mitteolenevatel põhjustel, makstakse talle palka töö järgi, kuid mitte vähem töölepingus näidatud palgamäärast. Töötajale, kes on seisakus süüdi või ei täida iseenda viletsa töö tõttu ettenähtud töömahtu, makstakse teisel tööl palka töö järgi.



Seega sõltub tööseisaku ajal makstav tasu sellest, kas töötaja oli seisakus süüdi, kas ta viidi teisele tööle ja kas ta täitis teisel tööl töönorme. Kõigil töötajatel, ka tükitöölistel, peab töölepingus olema näidatud palgamäär, mis täistööajaga töötamise puhul ei tohi sel aastal olla väiksem kui 1850 krooni kuus või 10.95 krooni tunnis. Helve Toomla, Ametiühingute jurist

(22.04.2002)  Töötan asutuses,kus on madalad palgad ja ebaterve mikrokliima.Tööle võttis mind töödejuhataja-aga nüüdseks on olukord selline,et asutuse juhatajaga saan paremini läbi,kui otsese ülemusega-viimane teeb aga palgad.Olen noorem,kui teised töötajad,mul on ka vastav eriharidus,mis mõnel puudub täiesti.Palju on kadedust ja tühja juttu ja tundub,et teatud alluvate-ülema vahel valitsevad nn.sõbrannasuhted-mistõttu saan vähem palka,kui teised-kuna töödejuhataja kujundab oma arvamust alluvatest juttude põhjal ,ka on ta soovitanud mu pikaajalise haigestumise tõttu töökohta vahetada.Direktor aga ei taha sellest midagi kuulda.Palk on aga ikka väike ja pinged suured.Olukorrale ei näi ka lahendust tulemas olevat,kuna juhtimises ja töökorralduses on paljutki puudulikku.
Senimaani olen ennastõigustamata "oma rida "ajanud,kuid siiski tunnen tihtipeale,et minuga käitutakse ülekohtuselt.Kuidas peaksin toimima?

Halvad suhted töökohas on sageli piisavaks põhjuseks töökoha vahetusele. Teie kasuks räägib see, et EV palgaseaduses (§ 5 täiendus) on sõnastatud võrdse tasustamise põhimõte, mille järgi töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi. Konkreetsema nõu saamiseks tasuks pöörduda töövaidluskomisjoni.

Loomulikult tasuks suhted selgeks rääkida või kui enam midagi ei aita, oma meelerahu huvides töökohta vahetada.

(14.04.2002)  Tere. Olen töötanud A/S-is 7kuud.Firmal on tekkinud finansprobleemid (3kuud on palgad välja maksmata)ja peab mõttlema töökoha vahetusele.Olles leidnud uue töökoha,kuidas oleks õigem vormistada lahkumisavaldust, et koheselt töökohta vahetada ja mida teha, et saamata palka ja lõpparvet kakätte saada. Kas ja kui kaua on ettevõttel võimalik palkasid nii kinni hoida ja kas see on ka mingil moel karistatav? Kas on ette nähtud selle eest ka mingi kompensatsioon? Tänan.
Kuna firmal on palgad mitu kuud maksmata, võib seda käsitleda kui töölepingutingimuste rikkumist tööandja poolt ning see annab teile õiguse leping lõpetada, teatades sellest viis kalendripäeva ette. Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel eelpooltoodud põhjusel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.

Töölepingu lõpetamise päeval on tööandja kohustatud maksma lõpparve (kogu saamata jäänud palk+saadaolev hüvitis). Lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga.

Kui ettevõte on muutunud maksujõuetuks, kuulutab kohus välja ettevõtte pankroti. Sellisel juhul on lõpparve maksmine pankrotihalduri ülesanne.

Kõik pooltevahelised vaidlused lahendab töövaidlusorgan.

(22.03.2002)  Kui palju võiks teenida saeveskis ( aastane toodang on 65 000 tm saematerjali) projektijuhina või müügiassistendina?


Statistikaameti andmetel oli 2001. aasta 3. kvartalis täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi metsamajanduses ja töötlevas tööstuses 4400-5100 krooni. Keskmine on aga alati väga suhteline mõiste, soovitame uurida antud alaga tegelevatest ettevõtetest.

(07.03.2002)  Tartu kiirabi maksab eraldiseisvatele,näiteks Räpina brigaadile erinevat palka võrreldes Tartu brigaadidega,põhjendades töö intensiivsusega, aga meie arvame,et me palk sõltub valmisolekust,on see õige.
2001. aastal oli riigiteenistujate töötasustamine reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega, mille kohaselt võis palgamäära diferentseerida kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Ei tahaks siinkohal võtta töövaidluskomisjoni rolli, vastavalt Palgaseaduse § 38-le lahendatakse tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused individuaalse töövaidluse lahendamiseks ettenähtud korras.

(15.12.2001)  Kui tööandja ei maksa palka õigeaegselt, kas minul kui töötajal on õigus viiviseks?
Seda juhul, kui selline punkt on kirjutatud töölepingusse ja kui Te ei karda tööandjaga riidu minna, põhjuse vallandamiseks leiab ju ikka.

Samal ajal saab seda lugeda lepingu rikkumiseks tööandja poolt ning annab Teile õiguse tööleping etteteatamisajata katkestada



(24.11.2001)  Kui palju võiks küsida palka tudeng kes soovib kandideerida arvutigraafiku, kujundaja jne kohale?
Palka küsige 30% rohkem, kui ettevõte pakub... Palga kohta vaadake ka siia:http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=25&text_id=26

(18.11.2001)  Töötan meelelahutusäris, nimelt kasiinos ja meie tunnitasu on 21 krooni. Päevas töötame 12 tundi. Töö on vahetustega 3 päeva ja 2 - 3 ööd nädalas. Kas öine töö ja riiklikud pühad ei peaks olema kõrgemalt tasustatud? Kas meid mitte ära ei kasutata?

Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on ületunnitöö ning töö puhkepäevadel ja riiklikel pühadel eritasustatud vastavalt koefitsendile põhipalgast. Teil on õigus seda ka tööandjalt nõuda, juhul kui teie leping ei sisalda klauslit selle kohta, et töötasus sisaldub ületunni ja puhkepäevade tasu!

(22.10.2001)  Kui töölepingus pole fikseeritud öölisa maksmist, kas on õigus erafirmas saada lisatasu öise tööaja eest? Riigifirmade kohta oli ju selline seadus, mis kehtestas eraldi öötariifid?


Seadused kehtivad ühtmoodi nii era- kui riigifirmades. Palgaseaduse kohaselt tuleb õhtusel ajal (kella 18–22) või öösel (kella 22–6) töötamise eest maksta lisatasu või suurendada põhipalka.


Kui põhipalka suurendatud ei ole, peab õhtuse töö eest maksma lisatasu vähemalt 10 prot-senti ja öötöö eest vähemalt 20 protsenti tunnipalga määrast, olenemata sellest, kas töölepingus on selline tingimus kirjas või mitte.



(21.08.2001)  Mul on põhitöökoht, aga teen samas asutuses ka lisatööd. Pühade eest mulle kahekordset tasu ei maksta, öeldakse, et lisatöö eest juba saan raha. Kuidas peaks olema palgalepingus kirjas, et mõlemad pooled asjast ühtviisi aru saaksid?

Kui lisatööd tehakse tööettevõtulepingu alusel, siis riigipühal tehtud töö eest üldjuhul kahekordset tasu ei maksta, kuna selle lepingu suhtes tööseadused ei kehti.

On aga tegemist töölepingust tuleneva kohustuse täitmisega, olgu see siis ületunnitöö või kohakaaslus teise töölepingu alusel, peab riigipühadel töötamise eest kindlasti topelt palka saama. Kahekordse tasu nõue on palgaseaduses, lepingus ei pruugi sellekohast kokkulepet olla.

(14.08.2001)  Lapsehoolduspuhkusel viibiv ema soovib puhkuse katkestada. Hetkel ta laps on 1,5 aastane. Tema äraoleku ajal on töömaht oluliselt vähenenud. Nüüd tööandja soovib muuta töötaja palgatingimusi, viia ta üle tükitööle (enne töötas kuupalga alusel). Kas tööandjal on õigus palgatingimusi muuta, teatades ette 1 kuu?
Palgatingimusi saab etteteatades muuta vaid siis, kui see on töölepingus ette nähtud! Vastasel juhul ei või tööandja seda ilma töötaja nõusolekuta teha!

(04.06.2001)  Kas töötajal on õigus kõrgemale palgale, kui töö on muutunud aastatega keerukamaks?


Riiklikult on meil kehtestatud ainult alampalk, millest madalamat ei tohi ükski tööandja maksta. Töö keerukamaks ja pingelisemaks muutumine peaks küll olema põhjus parema palga saamiseks, kuid õigus-akti, mille alusel seda nõuda võiks, ei ole.


Et palga tõusu saavutada, tuleb minna läbirääkimistele töö-andjaga. Seda võib teha iga töötaja eraldi, kuid arukam oleks pidada kollektiivläbirääkimisi ja sõlmida kollektiivleping, milles oleksid muu hulgas sätestatud ka palgatingimused ja alused palga suurendamiseks.

Helve Toomla

(02.06.2001)  Volitatud vet.arstid tootavad vet.keskuste juures tooettevotulepingutega ja saavad 500 EEK kuus isikl.s6iduauto kasut.eest,mille eest ei lahe tulumaksu.Kui uks arst asendab teist kuu aega ja saades 1000.EEk isikl.S6iduauto tasu(oma +asendus),siis on see erisoodustus,millelt tooandja peab tulumaksu tasuma.Vanasti maksis saaja oma maksud.Olen ma oieti aru saanud,et nuud maksab tooandja oma majanduskulude artikkel 358-st erisoodustuse tulumaksu?
Jah, olete õieti aru saanud.

Erisoodustuste pealt makstavad tasud peab tasuma tööandja.


(21.05.2001)  Palgaseaduse järgi peab töötajaga kokku leppima palgamääras ajaühiku kohta.
Mida peab silmas pidama tükitöölisele töölepingut koostades? Tema ei saa palka kalendaarse aja järgi vaid tükitöötunni eest.



Tükitöö puhul on soovitav fikseerida töölepingus täpselt ühe tüki (või hulga) toodangu hind. Palga definitsiooniks on:
Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest
vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv-
või töölepinguga ettenähtud juhtudel.Seetõttu ongi tähtis, et tüki hind oleks võimalikult täpselt fikseeritud!


(14.05.2001)  Kuidas märkida oma palgasoov ja kas see kirjutatakse neto- või brutopalgana
Palgasoovi märkimisega tuleb olla väga ettevaatlik. Kuigi paljud tööandjad nõuavad seda, tuleks palga märkimisest hoiduda, sest kui sa paned sinna "vale" numbri, siis võib see nullida sinu edaspidise shansi saada see töökoht. Pigem märgi, et palk sõltub läbirääkimistest - see jätab professionaalsema mulje.

Kui palganumbri siiski kirja peab panema, siis märgi oma soov vahemikuna. Vaikimisi number tähendab tavaliselt bruto palka (ehk palk millest arvatakse maha tulumaks) Kui soovid rõhutada palganumbrina kättesaadavat summat, sii märgi see sulgudesse, et pärast ei tekiks arusaamatusi.

Vaata palga kohta ka siia

(10.04.2001)  Palgaseaduse paragrahv 26 lõige 2 järgi “säilitatakse tööandja poolt tööalaseks koolituseks töötajale keskmist palka vähemalt kümneks päevaks aastas”. Täiskasvanute koolituse seaduse paragrahv 8 lõige 6 järgi säilitatakse aga tööalaseks koolituseks töötajale keskmist palka vähemalt 14 kalendripäevaks aastas. Millest siis lähtuda?


Õiguse tõlgendamise üldtunnustatud põhimõtte kohaselt kehtib uue ja vana normi vastuolu või erinevuse korral uus norm. Järelikult tuleb lähtuda täiskasvanute koolituse seaduse 26. juulil 1999 jõustunud paragrahv 8 lõige 6 tekstist, sest see on uuem. Avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel antakse õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas ja makstakse ka keskmist palka.
Helve Toomla



(13.02.2001)  Mis on ühe Eestis asuva korraliku firma kvaliteedijuhi keskmine palk?
Korralik firma on suhteline mõiste. Kvaliteedijuhi roll sellises firmas on väga suur. Vastutab ta ju firma toodete vastavuse eest standarditele, klientide rahulolu eest jne. Kvaliteedijuhi palgatase peaks olema Eestis praegusel hetkel vahemikus 7000-30000 krooni, ja seda olenevalt firma suurusest ja majandusnäitajatest.

Edu palga läbirääkimistel!

(04.01.2001)  Tere!Kuidas käituda olukorras, kui palgakokkuleppes on kirjas, et peale katseaja lōppu sōlmitakse töötajaga uus palgakokkulepe, kuid pooled kokkuleppele ei saa? Millistel alustel tuleks siis tööleping lōpetada ja kas üldse?
Vastavalt Töölepingu seaduse § 26 tuleb töölepingus kokku leppida töötasus. On vale kokku leppida töötasus ainult teatud ajaks näit. katseajaks. Kui selline asi juhtus, siis peavad tööandja ja töötaja töötasus kokku leppima täiendavalt. Kui uues töötasus kokku ei lepita, siis on Teil õigus nõuda katseajaks kokkulepitud töötasu maksmist ka edaspidi.

Helle Veetamm

(23.10.2000)  Minu palk on töölepingu järgi 3000 krooni, aga tegelikult makstakse mulle 5000 krooni. Nüüd kutsuti mind teise osakonda, lubades samu tingimusi. Selgus aga, et saan siiski vähem. Kas mul on õigus nõuda oma 5000 krooni ja kas töötaja poolsel lepingu lõpetamisel on õigus mingile hüvitisele?


Küsimusest ei selgu, kas töölepingus kokkulepitust suuremat palka maksti nn ümbrikupalgana või lisatasuna, millelt on makstud kõik riigimaksud. Kui oli tegemist ümbrikupalgaga, siis on vähe lootust lubatud palka kätte saada, sest töötajal ei ole tavaliselt millegagi oma nõuet tõendada. Töötaja, kes võtab vastu ümbrikupalka, on osaline maksupettuses.


Palgaseaduse kohaselt on töö-andja kohustatud andma töötajale kirjaliku teatise palga koostisosade – põhipalga, lisatasude ja juurdemaksete kohta. Teatises peavad olema ka palgast kinnipeetud summad ning maksud. Kui sellel teatisel näidatakse põhipalgaks 5000 krooni, on see tõend, mille alusel on töövaidlusorgani kaudu võimalik nõuda sama palga maksmise jätkamist. Igal juhul peab töötaja suutma töövaidluskomisjonile või kohtule veenvalt oma palga suurust tõendada. Selliste vaidluste vältimiseks tuleb töötajal nõuda, et iga töölepingu tingimuse muudatus oleks mõlemas töölepingu eksemplaris.


Töötaja algatusel töölepingu lõpetamisel üldjuhul hüvitist ei maksta. Kui aga töötaja soovib töölepingu lõpetada töölepingu seaduse paragrahvi 82 alusel, peab tööandja maksma hüvituseks kahe kuu keskmise palga. Avalduses tuleb siis täpselt näidata, milles lepingutingimuste rikkumine seisneb ning väljendada selgelt oma tahet just sel põhjusel tööleping lõpetada.

Helve Toomla, Eesti Päevaleht


(16.08.2000)  Kui töökoht kompenseerib mulle oma auto kasutamise eest iga kuu 1000 krooni, siis kas ma pean maksma tulumaksu? Kasutan ma ju oma autot töö tegemiseks (olen müügiagent).
Tulumaksuseadus § 13 lg 3 p.2 kohaselt ei ole VV määrusega lubatud ulatuses makstud kõnealune hüvitis tulumaksuga maksustatav. Lugeda tuleb Tulumaksuseadust ja VV määrust nr. 426, 20.12.2002 (RT I 2002,107,645, jõustunud 01.01.2003)

Esita meile küsimus
 

Küsimuse esitamiseks logi palun sisse.

 
Logi sisse
 
 

VIP tööpakkumised