Töötajate pettused toovad suurt kahju
Aivar Kangust, ÄP
Kuigi töötajate toimepandud pettused toovad ettevõtetele ning nende omanikele suurt kahju, ei pöörata sellele asjaolule endiselt kuigi palju tähelepanu.
Kindlasti pole võimalik saavutada olukorda, kus üldse pettusi ei toimu, kuid pettuste riski olemasolu teadvustamisega ja sisekontrollisüsteemi täiustamisega on võimalik kahjusid vähendada.
Hiljuti käis ajakirjandusest läbi uudis raamatupidajast, kes kõrvaldas ettevõtte rahast 5 miljonit krooni. Analoogseid näiteid võib veel tuua mitmeid. Kui suuri kahjusid pettused ettevõtetele ja nende omanikele kaasa toovad?
Eestis ei ole vastavat statistikat keegi teinud, aga tõenäoliselt on numbrid suured. Ameerika Ühendriikides on ühingu Association of Certified Fraud Examiners andmeil töötajate (siia hulka loetakse ka ettevõtete juhid) tekitatud pettuste kahju 400 miljardit dollarit aastas.
Pettuste liigid
› Finantsaruannetes valeandmete esitamine. Sellisel juhul on petjaks ettevõtte juht ja kahjusaajaks finantsaruande põhjal otsuseid langetavad isikud – eelkõige omanikud, investorid, pangad jne. Tavaliselt viib juhi valeandmete esitamiseni investorite või omanike surve kasumi- või müüginumbrite suurendamise osas. Teiseks faktoriks on juhi teadmine, et ebaõnnestumisega kaasneb töökoha kaotus, üldsuse negatiivne arvamus jne. Ja kui mingil põhjusel, kas siis majandusliku olukorra, ebaõnnestunud otsuse või millegi muu tõttu, tekib olukord, kus ootustele ei suudeta vastata, tärkabki kiusatus tegelikkust natuke “ilustada”.
› Valeandmete esitamine. Kulu- või komandeeringuaruannetesse isiklike kulude lisamine, tööaja arvestustabelisse palgata puhkuse märkimine tööajana, haiguspäevade väljavõtt, kuigi tegelikult haige ei olda jne. Tööandjale tekib kahju “valede kulude” väljamaksmisest. Levinud on töötajaga seotud teise ettevõtte esitatud arved teenuste või kaupade eest, mida tegelikult ei saadud.
› Isiklike kulude tasumine firma pangaarvelt. Seda saavad teha töötajad, kellel on ligipääs pangaarvetele (tavaliselt raamatupidajad, finantsjuhid jne) ja ainuisikuline arvete tasumise õigus või juhtide isiklike arvete kinnitamine ja andmine raamatupidamisse maksmiseks (raamatupidaja ei oska midagi aimata).
› Altkäemaksude võtmine, andmine. Ettevõte saab kahju maine langusest (töötajad võtavad altkäemakse) ja kui töötaja edastab altkäemaksu eest näiteks tööandja konfidentsiaalset infot konkurendile vm isikule, kaasneb ka rahaline kahju.
› Huvide konflikt. Kui töötaja, kes saab mõjutada mingit otsust, varjab, et ta on erapoolik (näiteks allhankija valikul suunab töötaja otsust nii, et ei valita tegelikult kõige soodsam pakkumine, vaid hoopis tema “onupoja” firma).
› Vargus. Laovarude, raha jm varade vargus töötaja poolt.
Kuidas avastada pettusi?
Pettusi on kergem ära hoida kui neid avastada. Siiski on välja kujunenud mõned põhitõed, mille esinemine võib viia pettuseni. Loomulikult ei tähenda selliste asjaolude olemasolu kohe automaatselt, et tegemist on pettusega, vaid see suurendab pettuse riski või viitab pettuse toimumisele.
› töötaja ebatavaline käitumine. Töötaja ei võta välja korralist või haiguspuhkust kartuses, et ta asendaja võib pettuse avastada. Samuti ei soovi ta isegi suure töökoormuse korral osa tööst ära anda;
› töötaja pole ilmselgelt töö ja tööandjaga rahul;
› töötaja elustiil on märgatavalt kallim, kui ta oma palgast lubada võiks;
› suured vahed laoinventuuridel viitavad võimalikele vargustele
› tegevuskulude kasv, kui seda ei saa selgitada hindade tõusu, ettevõtte laienemise vms;
› arveid kinnitab ja tasub üks ja sama inimene jne.
Finantsaruannetes valeandmete esitamisele võivad viidata järgnevad asjaolud:
› juhtide tasu on oluliselt seotud ettevõtte finantstulemustega;
› ettevõtte eelarve on tegelikust olukorrast oluliselt erinev;
› juhtkond on vastu sisemiste kontrolliprotseduuride täiustamisele;
› audiitorile ei anta ligipääsu kõikidele andmetele, kuna need olevat “firmasaladus”;
› nõuete suurenemine finantsaruandes.
Mis viib töötajad pettuseni?
Uuringute põhjal saab esile tuua peamiselt järgmised põhjused:
› Rahulolematus tööga. Kui töötaja motivatsioon on madal ja ta ei ole tööandjaga rahul, suurendab see oluliselt tõenäosust, et ta paneb toime pettuse. Seega, kui töötaja tunneb, et temaga ei ole õiglaselt käitutud, makstakse vähe palka vms, on ta enam valmis tööandjat petma.
› Võimalus. Kui ettevõtte sisekontrolliprotseduurid võimaldavad vargust või muud liiki pettust toime panna, siis see soodustab töötajat seda tegema. On sagedane, et pettuse toime pannud isik ütleb hiljem, et ei juhtkond ega omanikud tundnud mingit huvi firmas toimuva vastu.
› Rahalised põhjused. Kui töötajal on mingi ootamatu rahavajadus – raha on kasiinos maha mängitud või riskantsete investeeringutega kaotatud jms.
› Tööandja eeskuju. Kui ettevõttes on nn must käive, ümbrikupalgad vms, siis see soodustab töötajate ebaseaduslikku käitumist.
Teades, miks ja milliseid pettusi toime pannakse, tekib paratamatult küsimus, mida tuleks ette võtta, et nad kohe avastada või veel parem, kuidas luua selline olukord, kus on võimalik pettusi ära hoida.
Kuigi töötajate toimepandud pettused toovad ettevõtetele ning nende omanikele suurt kahju, ei pöörata sellele asjaolule endiselt kuigi palju tähelepanu.
Kindlasti pole võimalik saavutada olukorda, kus üldse pettusi ei toimu, kuid pettuste riski olemasolu teadvustamisega ja sisekontrollisüsteemi täiustamisega on võimalik kahjusid vähendada.
Hiljuti käis ajakirjandusest läbi uudis raamatupidajast, kes kõrvaldas ettevõtte rahast 5 miljonit krooni. Analoogseid näiteid võib veel tuua mitmeid. Kui suuri kahjusid pettused ettevõtetele ja nende omanikele kaasa toovad?
Eestis ei ole vastavat statistikat keegi teinud, aga tõenäoliselt on numbrid suured. Ameerika Ühendriikides on ühingu Association of Certified Fraud Examiners andmeil töötajate (siia hulka loetakse ka ettevõtete juhid) tekitatud pettuste kahju 400 miljardit dollarit aastas.
Pettuste liigid
› Finantsaruannetes valeandmete esitamine. Sellisel juhul on petjaks ettevõtte juht ja kahjusaajaks finantsaruande põhjal otsuseid langetavad isikud – eelkõige omanikud, investorid, pangad jne. Tavaliselt viib juhi valeandmete esitamiseni investorite või omanike surve kasumi- või müüginumbrite suurendamise osas. Teiseks faktoriks on juhi teadmine, et ebaõnnestumisega kaasneb töökoha kaotus, üldsuse negatiivne arvamus jne. Ja kui mingil põhjusel, kas siis majandusliku olukorra, ebaõnnestunud otsuse või millegi muu tõttu, tekib olukord, kus ootustele ei suudeta vastata, tärkabki kiusatus tegelikkust natuke “ilustada”.
› Valeandmete esitamine. Kulu- või komandeeringuaruannetesse isiklike kulude lisamine, tööaja arvestustabelisse palgata puhkuse märkimine tööajana, haiguspäevade väljavõtt, kuigi tegelikult haige ei olda jne. Tööandjale tekib kahju “valede kulude” väljamaksmisest. Levinud on töötajaga seotud teise ettevõtte esitatud arved teenuste või kaupade eest, mida tegelikult ei saadud.
› Isiklike kulude tasumine firma pangaarvelt. Seda saavad teha töötajad, kellel on ligipääs pangaarvetele (tavaliselt raamatupidajad, finantsjuhid jne) ja ainuisikuline arvete tasumise õigus või juhtide isiklike arvete kinnitamine ja andmine raamatupidamisse maksmiseks (raamatupidaja ei oska midagi aimata).
› Altkäemaksude võtmine, andmine. Ettevõte saab kahju maine langusest (töötajad võtavad altkäemakse) ja kui töötaja edastab altkäemaksu eest näiteks tööandja konfidentsiaalset infot konkurendile vm isikule, kaasneb ka rahaline kahju.
› Huvide konflikt. Kui töötaja, kes saab mõjutada mingit otsust, varjab, et ta on erapoolik (näiteks allhankija valikul suunab töötaja otsust nii, et ei valita tegelikult kõige soodsam pakkumine, vaid hoopis tema “onupoja” firma).
› Vargus. Laovarude, raha jm varade vargus töötaja poolt.
Kuidas avastada pettusi?
Pettusi on kergem ära hoida kui neid avastada. Siiski on välja kujunenud mõned põhitõed, mille esinemine võib viia pettuseni. Loomulikult ei tähenda selliste asjaolude olemasolu kohe automaatselt, et tegemist on pettusega, vaid see suurendab pettuse riski või viitab pettuse toimumisele.
› töötaja ebatavaline käitumine. Töötaja ei võta välja korralist või haiguspuhkust kartuses, et ta asendaja võib pettuse avastada. Samuti ei soovi ta isegi suure töökoormuse korral osa tööst ära anda;
› töötaja pole ilmselgelt töö ja tööandjaga rahul;
› töötaja elustiil on märgatavalt kallim, kui ta oma palgast lubada võiks;
› suured vahed laoinventuuridel viitavad võimalikele vargustele
› tegevuskulude kasv, kui seda ei saa selgitada hindade tõusu, ettevõtte laienemise vms;
› arveid kinnitab ja tasub üks ja sama inimene jne.
Finantsaruannetes valeandmete esitamisele võivad viidata järgnevad asjaolud:
› juhtide tasu on oluliselt seotud ettevõtte finantstulemustega;
› ettevõtte eelarve on tegelikust olukorrast oluliselt erinev;
› juhtkond on vastu sisemiste kontrolliprotseduuride täiustamisele;
› audiitorile ei anta ligipääsu kõikidele andmetele, kuna need olevat “firmasaladus”;
› nõuete suurenemine finantsaruandes.
Mis viib töötajad pettuseni?
Uuringute põhjal saab esile tuua peamiselt järgmised põhjused:
› Rahulolematus tööga. Kui töötaja motivatsioon on madal ja ta ei ole tööandjaga rahul, suurendab see oluliselt tõenäosust, et ta paneb toime pettuse. Seega, kui töötaja tunneb, et temaga ei ole õiglaselt käitutud, makstakse vähe palka vms, on ta enam valmis tööandjat petma.
› Võimalus. Kui ettevõtte sisekontrolliprotseduurid võimaldavad vargust või muud liiki pettust toime panna, siis see soodustab töötajat seda tegema. On sagedane, et pettuse toime pannud isik ütleb hiljem, et ei juhtkond ega omanikud tundnud mingit huvi firmas toimuva vastu.
› Rahalised põhjused. Kui töötajal on mingi ootamatu rahavajadus – raha on kasiinos maha mängitud või riskantsete investeeringutega kaotatud jms.
› Tööandja eeskuju. Kui ettevõttes on nn must käive, ümbrikupalgad vms, siis see soodustab töötajate ebaseaduslikku käitumist.
Teades, miks ja milliseid pettusi toime pannakse, tekib paratamatult küsimus, mida tuleks ette võtta, et nad kohe avastada või veel parem, kuidas luua selline olukord, kus on võimalik pettusi ära hoida.
