AvalehtKarjääriabi Töökeskkond ja töötajate rahulolu Praktikatoetus tagaks Eestile edu
 

Praktikatoetus tagaks Eestile edu

Äripäeva äsjasel arvamusartiklite konkursil „Edukas Eesti” osalenud jätsid suuresti käsitlemata teema: mida tulevase edu nimel tänaste noortega peale hakata. Ometi on selge, et just tänased noored kujundavad me riigi homse näo.

Samuti on Eesti, vähemalt juttudes, püüdlemas odavast allhankemaast teadmistepõhiseks majanduseks. Tihti kipuvad aga riigijuhid ja teised uue majandusmudeli propageerijad tänaseid noori ära unustama. Kuidas kiirendada seda protsessi, mis liigutab meid uue kasu(m)likuma majandusmudeli poole?

Minu arvates on tänase Eesti üks suurimaid probleeme praktikakohtade vähene pakkumine ning just siin saaks riik oma abikäe ulatada – riik peaks kutse- ja ülikoolide õpilastele praktikakoha kindlustama. Sealjuures pole vahet, kas seda teha tööandjate kulude otsese kompenseerimisega või tuleks praktikakohtade loomist pigem stimuleerida maksupoliitika abil, oluline on, et tehakse ära.

Ka otseste kulude kompenseerimise puhul poleks praktikakohtade programm väga kulukas samm – isegi kui arvutada absoluutnumbritega, garanteerides tervele aastakäigule noortele, keda on ligi 15 000, kolmeaastase õppetöö vältel igal aastal ühekuise, u 500eurose (väike stipendium praktikandile pluss juhendaja tasu) praktika, jääks riigi kulu 22,5 miljoni euro juurde aastas. Pole liiga palju, võrreldes kasuga, mida see kaasa toob.

Riik saab ainult võita

Praktikakohtade toetamisest võidaks riik vähemalt kolmel erineval moel. Esiteks, noor saab suhteliselt varajases faasis aimu, kas see töö talle üldse sobib. Kui ei sobi, jõuab ta veel üsna täiskasvanuelu algfaasis leida uue eriala, mida edasi õppida.

Teiseks, kasvab tööharjumus – väga paljud tänapäeva noored pole kodust töökasvatust kaasa saanud.

Kolmandaks, noor saab CVsse töökogemuse kirja panna – see on tänapäeval suur asi, potentsiaalne tööandja näeb, kas inimesel on kogemusi ning saab vajadusel tema kohta ka taustapäringuid teha.

Mida on riigil kaotada? Suurt midagi – kui mõne inimese kohta makstud toetus lähebki aia taha, pole see kaotus võrreldav sellega, kui seda inimest veel mitu head aastat koolitada ja alles seejärel teada saada, et temast valitud erialal asja pole.

Tegelikult on praktikatoetuse vajadusest räägitud juba aastaid, mäletan isegi ettepanekuid, et kutsekoolidel võiks lubada uusi kursusi avada vaid juhul, kui neil on ka vastavate praktikakohtade pakkumiseks ettevõtjatega kokkulepped olemas. Sama reegel peaks kehtima minu meelest ka enamiku rakenduskõrgkoolide ja praktilise suunaga erialade puhul. Aga miks seda tehtud pole? Kas põhjus võib olla selles, et ühel hetkel selguks, et õpetatakse aineid või erialasid, mille järgi tegelikult puudub nõudlus ja osa koole tuleks sulgeda?

Ometi on praktikakohtade järele selge nõudlus olemas. Haridusmessil Intellektika osalenud noori küsitledes selgus näiteks, et tervelt 83,6% 651 vastanust arvas, et jah, riik peaks õppurile praktikakoha garanteerima; vastu oli vaid 4,1% küsitletuist ehk 27 noort. (Sealjuures vastasid eitavalt valdavalt need noored, kes samas küsitluses olid oma palgaootustes vägagi tagasihoidlikud, märkides oma brutopalgaootuseks vahemiku 400-800 eurot kuus. Ma ei taha kedagi naeruvääristada, kuid kas siin pole mitte korrelatsioon, et kes ootab tulevikult väikest palka, ei pea ka praktikakohtade loomist vajalikuks?)

Nakkav eeskuju

Huvi on ka teisel, tööandja poolel. Hiljuti teatas CV Keskuse korraldatud uuringu tulemusena Eesti ihaldusväärseima tööandja tiitli pälvinud Eesti Energia, et pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuritele 115 praktikakohta üle Eesti. Praktikakohti pakuvad kõik Eesti Energia kontserni ettevõtted ning rakendust on võimalik leida väga erinevates töölõikudes alates põlevkivi kaevandamisest, elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmisest kuni äri- ja tehnoloogialahenduste loomiseni.

Eesti Energia järelkasvu projektijuhi Mirjam Lindpere sõnul pakub praktika Eesti Energias kõrg- ja kutsekoolide õppuritele võimalust saada ettekujutus eesootavast tööelust ning omandada töökogemust valitud erialal. Lindpere rääkis, et saadud töökogemus on kindlasti väärtus, mis noorele hoo sisse annab. Eesti Energia teatas ka, et edukalt läbitud osaluspraktika eest maksab ettevõte praktikantidele töötasu ning tublimatele võidakse praktika lõppedes teha pakkumine ettevõttesse püsivalt tööle tulla.

Suurettevõte teatas, et praktikantide kaasamine annab neile võimaluse arendada valdkonna järelkasvu, tutvustada noortele karjäärivõimalusi ning see on ka hea võimalus tutvuda ettevõtlike ja asjatundlike noortega, keda meeskonnaga liituma kutsuda.

Niisiis, praktikakohtade vajadus on selge, mitmepoolne huvi on olemas, mida me ootame? Võtame kätte ja astume selle sammu, teeme ära!

Paavo Heil
CV Keskuse tegevjuht

Hinda artiklit:
Vastuseid kokku: 0  |  Keskmine hinne: 0
Hinda:
         

Lisa kommentaar
* Nimi
* E-post
* Tekst

Artiklite otsing