AvalehtKarjääriabi Artiklite arhiiv Vale tööasend kurnab tervist
 

Vale tööasend kurnab tervist

Sageli arvatakse, et kontoritöö lahutamatuks osaks ongi valulikud õla- ja kuklapiirkond ning selg, punetavad silmad, sagedad peavalud ja muud sarnased ebameeldivad ja igapäevast elu häirivad nähtused.

Inimene veedab tööl vähemalt kolmandiku ööpäevast. Seetõttu ei saa alahinnata sealsete tingimuste mõju töötaja vaimsele ja füüsilisele tervisele. Halvad töötingimused võivad põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, alates lihtsamast ebamugavustundest ja lihaspingetest kuni töövõimetuseni välja. Kuigi tundub, et viimase paari aasta jooksul on töökeskkonna-alane olukord meie ettevõtetes liikunud märgatavalt paremuse poole, võib päris sageli kokku puutuda töötajatega, kes ei oska omavahel seostada oma terviseprobleeme olemasolevate töötingimustega.

Kontoritöökohtades esinevad vead, mida kõige sagedamini võib näha:

Möödalaskmised töökoha kujunduses:

Töölaud on kitsas, mistõttu kuvar on paigutatud töötajale mitte otse ette, vaid poolviltu küljele. Seetõttu keerab vaataja/töötegija nii pead kui ka tõenäoliselt keha kogu aeg ühele poolele, mistõttu on antud piirkondade luu-lihaskond ebasümmeetriliselt koormatud. Igasugune pidev ebasümmeetriline koormus on teatud piirkonna luu-lihaskonnale ülekoormuse põhjustajaks. Ülekoormuse tagajärjeks võivad olla lihaspinged, põletikud, liigeste liikuvuse piiratus, rühivead koos kõigi sinna juurde kuuluvate probleemidega.

Olukorra vältimiseks leidke võimalus asetada kuvar otse töötaja ette. Selleks kas lisada töölaua tahakülge teine väike lauake, mis avardab olemasoleva laua pinda; muretseda uus, avaram töölaud või kui planeeritakse ka kuvarite väljavahetamist, võiks kaaluda õhukese LCD kuvari muretsemist.

Kui klaviatuur on lauasahtlis ja hiir töötaja ees laual, siis liigub käsi pidevalt edasi-tagasi nende vahel (liikumissagedus sõltub kasutatavatest programmidest ja töötaja oskusest kasutada klaviatuuril otselülitusi). Sellised korduvad liigutused on hiirekäe õlapiirkonna tugi-liikumiselundkonna ülekoormuse allikaks. Tavaliselt lisanduvad taolisele olukorrale veel kaks mittesoovitavat nähtust: hiirega töö toimub staatiliselt väljasirutatud, toetamata käsivarrega ning hiirekäe vaba liikumise tagamiseks kantakse keharaskus jällegi ebasümmeetriliselt teisele, tooli käetoele toetuvale, käele. Esimese variandi puhul teevad hiirekätt sirutavad ja stabiliseerivad lihased taas mittesoovitatavat staatilist lihastööd. Teisel juhul tekib ajapikku ülekoormus õlaliigese piirkonna tugi-liikumiselundkonnas, mis enamjaolt väljendub valutavas küünar- ja õlaliigeses ja märgatavas õlaliigese liikumispiiratuses.

Olukorra vältimiseks on soovitav, et hiir ja klaviatuur paikneksid teineteise kõrval, ühel tasapinnal.

Klaviatuuriga töötamisel ei ole võimalik küünarvarsi toetada. Põhjused võivad olla järgmised: klaviatuur paikneb töölaual, kuid laua eesservas on niivõrd vähe ruumi, et küünarvarred ei mahu töölauale või paikneb klaviatuur klaviatuurisahtlis ja töötoolil puuduvad käetoed. Sellises olukorras peavad õlalihased tegema pikaajalist staatilist tööd võrdlemisi raske käsivarre tasakaalustamiseks. Tagajärjeks on valulikud, lihaspingetega õlad.

Olukorra vältimiseks tuleb kas avardada lauapinda niivõrd, et klaviatuuri on võimalik lükata lauaservast ca 20-25 cm kaugusele. Kui klaviatuur on klaviatuurisahtlis, siis muretseda töötoolile käetoed, kuhu küünarvarsi toetada. Parimad on käetoed, mille kõrgust ja kaugust saab reguleerida.

Otse kuvari taga, töötaja vaatesuunas või otse kuvari ees või töötaja selja taga paikneb aken. Reeglina on aknast ruumi pääsev loomulik päevavalgus ka sombuse ilmaga väga intensiivne. Kui sellisel aknal puuduvad korralikud, päevavalgust varjavad aknakatted, siis tekkinud liigsete valguskontrastide tõttu on nägemismugavus tugevalt häiritud, tekib silmade ülekoormus.

Olukorra vältimiseks on soovitav leida tööruumis töötamiskohale soodsam asend või juhul, kui ruumitingimused seda ei võimalda, siis muretsema akendele korralikud katted.

Kuvari ekraan paikneb töötaja silmadest tunduvalt kõrgemal. Selle vaatamiseks kallutab töötaja pead veidi tahapoole, kukla suunas. Selleks, et pea sellist asendit säilitada, teevad kaela tagumised ja ülaselja lihased jällegi pikka aega mittesoovitavat staatilist lihastööd. Tagajärg väljendub kontoritöötajale sageli tuttavate valulike lihaspingetena, väheneb kaela liikuvus.

Olukorra vältimiseks tuleks leida võimalus kuvari paigutamiseks sellisele kõrgusele, et ekraani ülemine serv on töötaja silmade kõrgusest vähemalt 10-15 cm madalamal.

Hädade põhjus ka hoolimatus Töötaja tööstiilist ja hoolimatusest põhjustatud vead:
› Ei tunta huvi töökoha kujunduse ja töötooli reguleerimisvõimaluste vastu. Seetõttu kasutatakse olemasolevat kujundust, mistõttu on töökoht ebaratsionaalselt organiseeritud. Töötoolil istutakse selle eesserval, ei kasutata ära tooli pakutavaid võimalusi.
› Ei planeerita oma tööaega lühikesi, kuid sagedasi puhkepause. Kui paus tehakse, siis selle asemel, et liikuda ja silmi puhata, istutakse ikkagi oma töökohas ja surfatakse internetis või minnakse kööginurka, kus kohvitassi taga istutakse taas, andes ajakirjade-ajalehtede lugemisega taas tööd silmadele.

Töökorraldusest põhjustatud vead
› Tööandja vähene hoolivus oma töötajate heaolust: töövahendid on amortiseerunud, lagunenud, ruumi on vähe, riistvara (eriti kuvarid) on madalakvaliteetsed, ruumid on alavalgustatud, puudub ventilatsioon.
› Tööandja puudulik tööprotsessi ja personali juhtimisoskus: sobimatu personalivalik, tööülesannete ebaselgus, planeerimatu tegevus koos ootamatute kiirete ülesannete jagamisega, töö ja puhkeaja režiimi korraldamatus.

Allikas: Äripäev Online

Artiklite otsing