AvalehtKarjääriabi Artiklite arhiiv Ülikooli lõpetanuil pole võrdseid töövõimalusi
 

Ülikooli lõpetanuil pole võrdseid töövõimalusi

Tartu Ülikooli karjääriteenistuse mullu juba neljandat aastat läbi viidud uuring kinnitab, et sõltuvalt teaduskonnast ja erialast on lõpetanute töö leidmise võimalused väga erinevad.

2002. aasta lõpetanute hulgas novembris-detsembris tehtud küsitlus näitab, et kuus kuud pärast aulast diplomiga lahkumist tunnistas end töötuks näiteks 17 protsenti usuteaduskonna ja kümme protsenti sotsiaalteaduskonna lõpetanuist.

Uuring kinnitab ka, et absoluutarvudes on tööturul kõige edutumad olnud filosoofia- ja sotsiaalteaduskonna lõpetanud, kus töötuid oli vastavalt seitse ja kuus.

Kõige enam õpingute jätkajaid oli füüsika-keemiateaduskonnas (40 protsenti) ja kehakultuuriteaduskonnas (50 protsenti). Tööle asunuid oli kõige rohkem haridus- ja õigusteaduskonnas: esimeses 58 ja teises koguni 76 protsenti lõpetanuist.

Õigusteaduskond on esirinnas muudegi näitajate, näiteks palga poolest.

Kolmandik ankeetidele vastanud mullustest lõpetanutest nimetab oma kuupalga (bruto) vahemikuks 4500-7000 krooni ja teise kolmandiku palk on väiksemgi, õigusteaduskonna lõpetanutest 65 protsenti teenib 7000 -10 500 krooni kuus, tosin protsenti alla selle, ülejäänud aga veelgi rohkem. Nii kõrgele ei küüni ühegi teise teaduskonna äsjaste lõpetanute keskmine kuutasu.

Üks õigusteaduskonna ja üks sotsiaalteaduskonna lõpetanu märkisid, et nende kuutasu on üle 24 000 krooni.

Kõige kesisemad palgad on kehakultuuriteaduskonna lõpetanuil. Ükski vastanu pole märkinud oma kuupalgaks üle 7000 krooni, 70 protsenti on aga kirjutanud, et see jääb alla 4500 krooni.

Ülikooli karjääriteenistuse peaspetsialisti Kadrin Kergandi sõnul ei tohiks unustada, et uuring on tehtud vaid kuus kuud pärast ülikooli lõpetamist.

Juba praeguseks võivad palgad olla oluliselt kasvanud, sest tööandjad ei taha kohe suurt palka maksma hakata. Mõnel pool kestab ülikooli lõpetanute väljaõpetamine veel mitu aastat, sest neil napib praktilisi oskusi.

Kolmandik ankeedile vastanud vilistlasi töötas aga samas kohas juba õpingute ajal.

Muretsema panna võib karjääriteenistuse hinnangul asjaolu, et kümnendik lõpetanuist pole leidnud erialast tööd.

28 protsendi vastanute meelest on töö õpitud erialaga vaid osaliselt seotud. 36 protsendi füüsika-keemiateaduskonna lõpetanute ja umbes 15 protsendi nii filosoofia-, bioloogia-geograafia- kui matemaatika-informaatikateaduskonna lõpetanute hinnangul pole nende töö erialane.

See, et neli protsenti vastseid vilistlasi on töötud, pole Kergandi hinnangul kuigi suur ohu märk, sest keskmiselt võtabki töö leidmine Eestis pool aastat aega.

Tartumaa tööhõiveameti direktori kohusetäitja Aino Haller ütles, et kõrgkoolide ja neis õpetatavate erialade kaupa ei joonistu selgelt välja, kust pärineb kõige enam töötuid. Kümme Tartu Ülikooli lõpetanut tööotsijate nimekirjas on liiga vähe, et selle alusel mingit statistikat teha.

Haller märkis, et värsked kõrgkoolilõpetanud satuvad nende juurde tööd otsima tavaliselt sügiskuudel, kui esimene optimismilaine on möödas.

Allikas: Postimees Online

Artiklite otsing